................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................
..................................................................... 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest" selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab
ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse
1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID...............................................................................9 3.1 Veetihe tihenduskrohv.......................................................................................... 9 3.2 Veetihe betoon.................................................................................................... 10 3.3 Isolatsioonivõõbad.............................................................................................. 10 3.4 Bituumenkatted.................................................................................................. 11 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid...................................................................11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD.
ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse
(E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone
......................................................................... .9 3.1. Soojustusmaterjalid...................................................................................................... .9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 12 3 SISSEJUHATUS Vundament on kindlasti üks hoone olulisemaid osasid, mistõttu on väga oluline et see oleks kaitstud igasuguste hävitavate tegurite eest nagu näiteks pinnaseniiskus. Kui vundamendi soojustamine ei toimu ehituse käigus vaid hiljem, siis võib vundament kaotada väga kiiresti oma tugevuse ja töökindluse. Vesi ja niiskus on kaks tegurit, mida välditakse hoone tarinditesse sattumisel. Selleks tuleb vundament isoleerida ja takistust nende kahe teguri
küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal
või palju sadanud ja pinnas ei juhi vett piisavalt kiiresti ära sügavamatesse kihtidesse. [2] (Joonis1-4) 1.6. Lisaks Lisaks eelnevatele eristatkse veel kahte liiki niiskust: · Hügroskoopne niiskus ehk niiskus mis tekib materjalide sees olevate soolade niiskustõmbe tõttu. · Kondens vesi mis tekib kiirete temperatuuride muutumiste tõttu ja ka inimeste tõttu. 2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv
· Üle 3 meetri veesamva survevesi. Hüdroskoopne niiskus Hüdroskoopne niiskus tekiv müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõsta väga kõrgele.( http://www.rentokil.co.uk/residential- customers/property-care/damp/waterproofing-and-tanking/index.html) HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID · Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemid: · Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil · Veetihe betoon · Veetihe kokku sulatatud bituumenpaanid · Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda. Neid kasutatakse pinnaseniiskusele ja mitteveesurvelise koormuse välispinnal. Tähtis on kasutada sisseviskekihti ja tagada korralik nake aluspinnaga. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikude ruumalas ja minimaalses poorsuses.
.......................................................5 3.Hüdroisolatsioonimaterjalid..............................................................................................................6 3.1.Krohvisolatsioon.........................................................................................................................6 3.2.Mineraalsed isolatsioonivõõbad.................................................................................................6 3.3.Veetihe betoon............................................................................................................................7 3.4.Rullmaterjalist isolatsioonipaanid..............................................................................................7 3.5.Bituumen-pakskiht.....................................................................................................................7 4.Hüdroisolatsiooni süsteemid.............................................................
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3
fassaadile. -Lubikrohv on nagu käsn ta imeb vee sisse ja vevitab seinas laiali -Kui tulevad miinuskraadid, külmub kogu krohv laiali ja maha Põrandalaud liiga märjalt maha pandud - Kõik sel ajal seina ja maha pandud (isegi kui on enne kuiv) kuivab laiali, kui keskküte sisse pannakse Hüdroisolatsioonisüsteemid Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp veetihe betoon vetihe kokku keevitatud (sulatatud) bituumenpaanid veetihe kunstmaterjalist paanid 1- või 2-komponentne bituumine-pakskiht Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi paasil veetihe krohv. Neil on kalduvus praguneda Veetihe betoon veetiheda betooniga on võimalik kontrueerida kandekonstruktsioon, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Mineraalsed isolatsioonivõõbad- õhukesekihilised mineraalsed isolatsioonivõõbad on tuntud üle 40 aasta
katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda, sest kulutatakse liigselt loodusressursse ja atmosfääri paisatakse suur hulk saas- teaineid 2 Vundamendid Paekividest või valubetoonist vanemate hoonete lisasoojustuseta vundamendid on aja jooksul muutunud praguliseks ja lubi-tsementmördi on sadeveed vuukidest välja uhtunud. Seega on lisaks vähesele soojapidavusele vundament
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaarselt läbi pragude ja pooride, m
korstnapea kaugu peab olema vähemalt 1 m Esmane tulekaitse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema - Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus tänapäeva inimene veedab 80-90% ajast siseruumides, seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust, tervist, tootlikkust ja töö efektiivsust. Siseõhu keemilised omadused · Radoon looduslik värvitu ja lõhnata radioaktiivne gaas, mis satub hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest. Radooni saab vältida majaaluse tuulutamisega või kasutades radoonikaitsekilet · Siseõhu kvaliteedi seisukohalt on tähtis, et ehitusmaterjalid, eriti viimistlusmaterjalid oleksid sellised, et nendest lenduks õhku võimalikult
Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus
komponenti (joon 6.1). 17. Vundamendi jäikuse mõju pingete jaotusele. Painduva vundamendi korral jälgib see kõigis punktides pingete suurenemisest tingitud maapinna vajumit. Sellisel juhul maapinna vajumine ei muuda koormuse jaotust, kontaktpinget vundamendi talla ja pinnase vahel. Maapinna vajumine ei ole koormatud pinna all ühtlane. Koormatud pinna keskpunkti all on pinged ja järelikult vajum suurem, kui äärealadel. Absoluutselt jäik vundament jääb aga vajumisel tasapinnaliseks (joon. 6.23). Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla punktides oleksid võrdsed. On loogiline, et pinge peab suurenema seal, kus vajum ühtlase koormise puhul on väiksem, see on servaaladel ja vastupidi, vähenema keskosa all. Absoluutselt jäiga tsentriliselt koormatud lintvundamendi all on pinged vastavalt
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32
Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu see isoleerib hästi soojust (betooniga võrreldes 5kordselt). Need on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja need kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel
koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus
kaevust 6032 Ämbriga Pliidil potis Puudub Ahi ja pliit Uus kaabeldus kaevust 12 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.3 Uuritud elamute tarindite põhiandmed. Kood Vundament Sein Põrand Katus Pööningu vahelagi Aknad Renoveerimistööd 6001 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 klaasiga omaette Elamus vesi, kanalisatsioon, uus ahi,
Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(1-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( 1 - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 4.1.2. Survejaotus pinnases. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Kokkuvõttes võib öelda, et pinge ´pz suurus aluses sõltub:
peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena kasutatakse Tartu Maja sandvitspaneele 300 mm-d ning soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. 7 Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen-rullmaterjalist.
1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Ehitusalustele esitatavad nõuded: - vajalik tugevus - vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) - ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral rajatakse vundament allapoole külmumispiiri 1,2 m) - peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest:
Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. 3.1.4 Vorm Vormid peavad olema valmistatud lähtuvalt toodete seeriast vajadusel korduvkasutatavatena ja sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. 3.1.5 Betoonimine Betooni valmistamisel kasutada segisteid, millega on tagatud betooni ühtlane konsistents ja värvus. Betoonpinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. Betoon tihendada sõltuvalt elemendi kujust ja mõõtmetest kas vormi vibreerides, sisevibraatoriga või õhukeste elementide pindvibreerimisega. 3.1.6 Tõsteaasad ja seadmed Kõikidel elementidel peavad olema tõsteaasad, avad või muud tõstmiseks vajalikud abinõud. Nende paiknemine peab tagama elemendi paigaldamiseks vajaliku asendi. Tõsteaasad, mis on elemendi pinnal ja jäävad nähtavaks, tuleb pärast elemendi lõplikku kinnitamist maha lõigata. Sellised tõsteaasad tuleb
rajamissügavuse korral. LOODUSKIVISEINDAD. Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad
19. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi Nõrgenenud tugevusega kohtade eemaldamine ja proteseerimine puit- või terasprofiilidega kasutades naelu, polte või liimi. Pealeliimitud klaasplastikust varrastega võimalik tugevdamine. Tugevdamine, pealeliimitud klaastekstiili või aramiid- või kevlarkangaga. Küllastusvaikudega, kogu kandesüsteemi tugevdamine teras-, puit-, betoon liitkonstruktsiooniga. Nõrgenenud sõlmedes pehkinud puidu eemaldamine ja sõlme taastamine klaas- või teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 20. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu
(tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä päevitamiskatus, suvekohvik); Pööratud ööratud katus on katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata; Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pää pääss (nt. vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus;
Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga. Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
