1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID...............................................................................9 3.1 Veetihe tihenduskrohv.......................................................................................... 9 3.2 Veetihe betoon.................................................................................................... 10 3.3 Isolatsioonivõõbad.............................................................................................. 10 3.4 Bituumenkatted.................................................................................................. 11 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid...................................................................11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD.
[2] (Joonis1-4) 1.6. Lisaks Lisaks eelnevatele eristatkse veel kahte liiki niiskust: · Hügroskoopne niiskus ehk niiskus mis tekib materjalide sees olevate soolade niiskustõmbe tõttu. · Kondens vesi mis tekib kiirete temperatuuride muutumiste tõttu ja ka inimeste tõttu. 2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida
külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel
külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale
.…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni
Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse
suureneb ja esimese korruse ruumid niiskuvad. Niiske välissein on vähem vastupidav, kuna materjal külmumise tagajärjel mureneb. Horisontaalne kleepisolatsioon pinnase niiskuse tõkestamiseks tehakse kahekordsest hüdroisoolist, klaasruberoidist või tõrvapapist kleepmastiksil 10...30 cm puhta põranda pinnast madalamale, kõnnitee või sillutisriba pinnast 15...20 cm kõrgemale. Keldri olemasolul tehakse teine horisontaalne hüdroisolatsioonikiht vundamenditaldmikule. Vertikaalne hüdroisolatsioon kaitseks pinnase niiskuse vastu tehakse kuuma bituumeni kahekordse võõpamise teel keldriseina tasaseks krohvitud välispinnale. Seda nimetatakse võõphüdroisolatsiooniks. Hüdroisolatsiooni ehitamine on raskem, kui tegemist on vee hüdrostaatilise rõhuga. Hoone ehitamist pinnasevette püütakse vältida; selleks kas rajatakse hoone kõrgemale ja täidetakse hoone ümbrus või alandatakse pinnasevee taste drenaaziga.pinnasevett tõkestava hüdroisolatsiooni
hoone allosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. [5] 1.2 Välishüdroisolatsioon Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisi liikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [5] 1
,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav
.....................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .............................................
peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Vana krohv, lahtised osad ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada. Müüritis peab olema korrektselt vuugitud. Lahtised kivid eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis on vajalik vastava injektsioonivahenditega tihendada. HI-kiht ei tohi ületada teravaid nurki. Välisnurk tuleb maha lõigata ning mineraalse isolatsioonivõõbaga tihendada, sisenurgad thenduskohviga täita ning moodustada raadius min 5cm (2-
vaia vahel Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid: a hõõrdvaiad keldriga hoonel; b postvaiad keldrita hoonel; 1 tihendatud pinnas; 2 vundament; 3 raudbetoonpadi-rostvärk; 4 liivalus; 20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema
Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku
Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. 4 Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laagide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega.
1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Koostis: kramsiitplokk koosneb valdavalt kergkruusast ja betoonist, betoonplokk betoonist Tugevus (ca 250mm plokk): keramisiit kuni 5 N/mm2, betoon kuni 9 N/mm2 Mass: Betoonplokk on oluliselt raskem kui keramsiitplokk Aurutihedus: Betoon on aurutihe, keramsiit ei ole 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada? Üldjuhul pole soovitatav seestpoolt soojustada, kuid palkseina puhul saab teha erandi juhul kui seespoolne soojustuskiht pole paksem kui 1/3 välisseina paksusest. 34. Kas kiviseina võib seest poolt soojustada? Ei. 35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioon 36
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 4. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
kleebitavad plaadid on väiksemad. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Mosaiikplaadid On väga väikesed, serva pikkus on 20-50 mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse kuni 1 m 2 suuruste vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegude vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvililistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. Segude tüübid Kuivsegud Näiteks MIRA tooted: mira 3000 standardfix (hall) Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina Omadused · Hea nakkega · Veekindel · Külmakindel · Lihtne kasutada · Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 5 of 19 - õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed 2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon) 4. puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks: - hoone funktsioonist (elamud, ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega
siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis
ehituse ja kasutuse ajal neile mõjuvad koormused ei põhjusta: · kogu ehitise või selle osa varisemist · Vastuvõetamatult suuri deformatsioone · Teiste ehitiseosade, sisseseade või paigaldatud seadmete kahjustusi kandetarindite suure deformeerumise tulemusena · mingi sündmuse tagajärjel tegeliku põhjuse suhtes ebaproportsionaalselt suuri kahjustusi konstruktsioon · vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel; 3 · nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kanda kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi; · ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei
mitteabsorbeeruvate suureformaadiliste keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiikplaatide, looduskiviplaatide (näit marmor) kinnitamiseks keskmise paksusega kihina. Veekindel, külmakindel, horisontaalpindadele, kasutamiseks sise- ja välistingimustes, suure koormusega põrandatele. 28. Võrdle hüdroisolatsiooni ja niiskustõket? Niiskustõke on vedelik mis hoiab ära niiskust, aga hüdroisolatsioon on kummimõgin mis kaitseb aluspinda vee eest, täielikult veekindel 29. Võrdle: kive e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid? Klinkerplaadid on vähem poorsed 30. Millistele nõuetele peavad vastama plaaditud pinnad? Põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid. 31
m2 s Pa/ kg Madal Keskmine Kõrge x109 Δν<4g/m3 Δν<4…6g/m3 Δν<4…6g/m3 RH<25% RH<25-40% RH<25-40% 1. Plastkile 0.2 mm 500 Kerg- 1 või 2 1 või 2 - konstruktsioon 2. Armeeritud ja Terasprofiilplekk, alumiiniumfoolium- 2500 pleki peal 1 või 2 1 või 2 (5) kileaurutõkke niiskusk. vineer Õõnespaneel; 3. Mod. bit. mat. ilma betoonivalu 1 või 2 2 või 4 5 1600 TL2 (K-MS170/3000) kalleteta 4. Mod. bit. mat. Õõnespaneel
12. Rullmaterjalid ja nende omadused Tapeedid, seemeksid, klaaskiudtapeet, PVC Omadused: kulumiskindlad, pesemiskindlad, UV kindlad Kasutus: kasutatakse seinte või põranda katmiseks säilitus: kuivas, jahedas, aluse peal nõuded: vastavalt otstarbe järgi 7 pilet 13. Mineraalpindade värvimine välistingimustes.- krohv, Tehnoloogiline järjekord: Kontrollida värvitavate aluspindade seisukorda Tee vajalikud parandused Lahtine krohv, betoon tuleb taastada Puhastada harjaga Soolad eraldada terasharjaga Eemalda õliplekid Kruntida Värvida 2 korda Töökoha põhimõtted: Töövahendid: terasharjad, harjad, kaabitsad, pintslid, rullid, Materjalid: liiv, krundid, värvid, segud, Kaitsevahendid: 8 pilet 14. Pahtlite liigid ja omadused Vuugipahtel, viimistluspahtel, pritspahtel, niiskuskindel pahtel, puidupahtel, välistööde pahtlid- hea nakkevõimega ja veeauru
temperatuuri vahe suhet sisepinna temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahesse Majanduslik optimeerimine Eesmärk vähendada kasutuskulusid, korrashoiukulusid ja energiakulusid. Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid.
viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid
Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm
Aga kui ruumis on suurem niiskuseoht, siis peaks ikka olema tsemendibaasil krohvisegu parem 45. Võrdle: kips- ja puitkiudplaati Puitkiudplaat on tugevam kui kipskiudplaat 46. Võrdle: tsement- ja kips- põrandatasandussegu Tsementsegud kannatavad tugevamat koormust ja on krobedamad. 47. Võrdle: silikoonid ja aküülmassid Silikooni kasutatakse liikuvates osades. Silikoon on kiht mis ei lase niiskusel läbi pääseda 48. Võrdle: hüdroisolatsiooni ja niiskustõket Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni otsese vee eest, aga niiskustõke niiskuse eest. 49. Võrdle: kivi- e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad 50. Võrdle: välis- ja sisetöödevärve Välistöövärvid on suurema vee- ja kriimustuste kindlamad. 51. Võrdle: silikaat- ja lubivärvi
tarindite kaitsmiseks plokkmüüritöödest – kvaliteedinõuded, kvaliteedi tulenevate kahjustuste eest. Veendutak- tagamise meetmed Töökoha vastuvõtmine se, et taldmikule on paigaldatud pro- – valitsevate olude mõju tööle ja 3. Töökoha vastuvõtmisel kontrollitakse, kas jektis ettenähtud hüdroisolatsioon, mis võimalikud probleemid eelmised tööetapid on plokkmüüritöö takistab kapillaarvee tõusu taldmikust alustamiseks vajalikus järgus ja vasta- plokkmüüritisse. 42-0290 Kulud ja meetodid 4 Materjalide vastuvõtt ja ladustamine 4
28 4. SOOJUSISOLEERIMISE EESMÄRGID 57 ISOLEERIMISE MÕTE / EESMÄRGID ISOLEERIMISE MÕTE saab olla Välistada mingi mõjuri toimimine Vähendada mingi mõjuri toimimist Näiteks: Soojusisolatsioon on soojuse läbikandumise mõju VÄHENDAV mitte välistav isolatsioon. Tuuleisolatsioon on õhu liikumist VÄHENDAV isolatsioon Hüdroisolatsioon on vee ja niiskuse mõju VÄLISTAV mitte vähendav isolatsioon Niiskustõke on vee mõju VÄHENDAV isolatsioon. Gaasiisolatsioon on gaasi (näiteks radooni) mõju VÄLISTAV isolatsioon. 58 29 ... SOOJUSTAMISE EESMÄRK: Soojuse levimise tõttu