50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
uljanachka
Õppematerjali autor
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid.....................................................................................
Vulkaan Mount Saint Helen Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus
...............5 Pildid Fujist...............................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaaniston valmistatud lõikeriistu.
SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku
Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid