Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hawaii saared vs Kanaari saared (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


VS
Kahe vulkaanilise tekkega arhipelaagi 
geograafiline võrdlus
anna vahter
Kauai
Oahu
Niihau
Molokai
Maui
Lanai
Kahoolawe
Hawaii
geoloogia
Tardkivimid: 
Basalt
Kure atoll – 28 miljonit aastat
Hawaii saar – 400 000 a. 
Gabro
Nefeliniit
Hawaii hotspot
Mauna  Kea
4205 m
kliima
Troopiline kliimavööde
Päevapikkus 11-13,5 tundi
Ilmastik suhteliselt ühenäoline
Vesi aastaringselt soe: 23-27 kraadi
flora & fauna  
Troopilised  vihmametsad
Rikkalik loomastik
Lanzarote
La Palma
Tenerife
Fuerteventura
Hierro
La Comera
Gran  Canaria
Vasakule Paremale
Hawaii saared vs Kanaari saared #1 Hawaii saared vs Kanaari saared #2 Hawaii saared vs Kanaari saared #3 Hawaii saared vs Kanaari saared #4 Hawaii saared vs Kanaari saared #5 Hawaii saared vs Kanaari saared #6 Hawaii saared vs Kanaari saared #7 Hawaii saared vs Kanaari saared #8 Hawaii saared vs Kanaari saared #9 Hawaii saared vs Kanaari saared #10 Hawaii saared vs Kanaari saared #11 Hawaii saared vs Kanaari saared #12 Hawaii saared vs Kanaari saared #13 Hawaii saared vs Kanaari saared #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MayaVahter Õppematerjali autor
Lühike geograafiline võrdlus kahe vulkaanilise arhipellaagi geograafiast.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus

.....................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...........................................................................................................................5 2.4.1Maavärinad..................................................................................................................6 2.4.2Tsunamid........................................................................................

Geograafia
thumbnail
9
doc

Euroopa turismigeograafia

EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4

Turism
thumbnail
16
doc

Hispaania referaat

XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia Valitsusjuht: Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprillist 2008. a.) Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Pealinn: Madrid Riigihümn Marcha Real Rahaühik: EUR Haldusjaotus: 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785.aastal Hispaania kuninga Carlos III

Geograafia
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

või selle alt pärinev vulkaaniline materjal - magma. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid arvestades on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetri. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist on valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida

Geograafia
thumbnail
56
docx

Hispaania uurimustöö

klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik

Geograafia
thumbnail
17
docx

Maateaduse alused

Kõrgrõhuala Assooride kohal Mis on tornaado? väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Mis on troopiline tsüklon e orkaan? ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Ookeaniline laam vs ookeaniline laam ­ Vaikse ookeani laam sukeldub euraasia laama alla. Tekivad vulkaanilised saared. NT jaapan. Kontinent vs kontinent laam ­ india laam ja euraasia laam. Himaalaja mäestik Manner-manner divergents ­ põhja-ameerika laam ja euraasia laam lahknevad ja tekib atlandi ookeani keskahelik. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Laava koostisest ja temperatuurist Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös. Hawaii saared on tekkinud kuumadest täppidest

Geograafia
thumbnail
7
docx

Portugal

keskmiselt 4-6 tundi talvel ja 10-12 tundi suvel. Madeira ja Azorese arhipelaagidel on väiksem temperatuuri kõikumine aastas, ulatudes 20 kraadini, seda portugali metroloogia instituudi andmetel, mis asub madeira lõuna rannikul. Keskmine sademete hulk aastas kõigub 3000mm vahel maismaal ning mägede regioonis kuni 300mm. Pico mägi, Azoreses on kõige sademete rohkem koht Portugalis, seal sajab aastas keskmiselt 6250mm sademeid. Azorese saared asuvad kesk-Atlandi mäeaehelikus. Madeira saar on aga tekkinud kuumast täpist , sama moodi nagu Hawaii saared. Mõnel saarel on olnud isegi vulkaanilist tegevust, viimati esines seda 1957. Mõlemad eelpool nimetatud saared asuvad lähistroopilises kliimas. Nende saarte erinevus seisneb nende temperatuuride ja sademete hulgas. Lõuna Azores asub ookeanilises alas,portugali territoriaal vetes, millel on unikaalne troopikaline kliima, euroopa mõistes. Seda just

Geograafia
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

4 B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik · Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 ­ 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. C. Mandrilaamade põrkumine

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun