Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vulkaanist „Kīlauea“ ja üldist juttu vulkaanist (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vulkaan
Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk „tuldpurskav mägi“ on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt.
Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud – inimajaloo vältel mitte pursanud , suikuvad – ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed – pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad.
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel – massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani „tulerõnga“ vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid.
Vulkaani ülesehitusest (pilt):
1. Magmakamber
2. Aluspõhi
3. Vulkaanilõõr
4. Jalam
5. Sill
6. Daik
7. Vulkaanilise tuha kihid
8. Nõlv
9. Laavakihid
10. Kraatri põhi
11. Parasiitkoonus
12. Laavavool
13. Kraater
14. Kraater
15. Vulkaanilise tuha pilv
Vulkaan „Kīlauea“

Kīlauea vulkaan on tegevvulkaan. Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13,7% Hawaii saare pindalast. Kīlauea koos Hualālai, Kohala, Mauna Kea ja Mauna Loa vulkaaniga moodustavad saarestiku suurima saare Hawaii. Kīlauea tippu on moodustunud kaldeera. Kīlauea on üks vulkaan vulkaanide reast, mille üle merepinna ulatuvad tipud moodustavad Hawaii saared. Siin liigub Vaikse ookeani laam üle vahevöös asuva kuuma täpi.
Kīlauea on praegu üks aktiivsemaid vulkaane, olles püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983. Ajaloo vältel on registreeritud 61 purset . Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu jooksul.1959 aastal ärkas ellu Kīlauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Laavavool polnud eriti suured, kuid kraatri servadele tekkisid fumaroolid. 1997. aastast on suurimat aktiivsust on üles näidanud Puʻu ʻōʻō kraater. Purskeid on toimunud kuus korra ja arvatakse neid jätkuvat veel pikaks ajaks.
Kīlauea ei ole Hawaii suurim vulkaan, kuid hõlpsa ligipääsetavuse tõttu külastavad turistid teda kõige rohkem. Kīlauea vulkaani kraatri serval asub Hawaii vulkanoloogiaobservatoorium.
Hawaiilased usuvad, et tulejumalanna Pele asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaʻumaʻu kraatris Kīlaueal.
Vulkaanist-Kīlauea-ja üldist juttu vulkaanist #1 Vulkaanist-Kīlauea-ja üldist juttu vulkaanist #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karmpz Õppematerjali autor
Juttu on sellest mida kujutab endast vulkaan.
Juttu on vulkaanist „Kīlauea“

Sarnased õppematerjalid

Litosfäär
5
doc

Litosfäär

mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni ­ toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54) Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ­ ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed- pidevalt või mõne aasta vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanide

Geograafia
Litosfäär
1
doc

Litosfäär

Kivimid sulavad osaliselt üles ning süviku kõrvale tekib magmast vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vastu mandri serva, tekib mandi äärele vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine.

Geograafia
Vulkaanid-nõlvaprotsessid ja maavärinad
2
doc

Vulkaanid, nõlvaprotsessid ja maavärinad

S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes. Pinnalained levivad mööda maapinda, veidi aeglasemad kui s-lained. Kaks liiki pinnalaineid: maapind liigub üles- alla, horisontaalsuunas küljelt- küljele. Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja transformmurrangutes. Vulkaan- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe/ lõhedesüsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Liigitatakse seisundi järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis, aktiivsed- pidevalt või aastaste vahedega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis

Geograafia
Vulkaanid-referaat
15
doc

Vulkaanid (referaat)

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid.....................................................................................

Geograafia
Geograafia-litosfääri konspekt
5
docx

Geograafia, litosfääri konspekt

Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi,

Litosfäär
Litosfäär
3
doc

Litosfäär.

pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift ­ kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ).

Geograafia
Vulkaanid
13
ppt

Vulkaanid

Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 ­ Vulkaani mõiste 4 ­ Vulkaanide levik 5 ­ Magma 6 ­ Kilpvulkaanid 7 ­ Kihtvulkaanid 8 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 ­ Vulkaanipursete ennustamine 11 ­ Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud ­ inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ­ ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed ­ pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad Vulkaanide levik · Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas ­ massiliselt on neid

Geograafia
Litosfäär
3
doc

Litosfäär

ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivi tulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse. Seetõttu on Maa geoloogilise arengu käigus mandrilise koore mass kogu aeg kasvanud ja planeedi pikk geoloogiline ajalugu on jäädvustunud eelkõige mandrilise maakoore kivimeisse. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav" mägi on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud ­ inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ­ ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed ­ pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

inksu0904 profiilipilt
inksu0904: hea materjal
20:07 14-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun