mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54) Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed- pidevalt või mõne aasta vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanide
Kivimid sulavad osaliselt üles ning süviku kõrvale tekib magmast vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vastu mandri serva, tekib mandi äärele vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine.
S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes. Pinnalained levivad mööda maapinda, veidi aeglasemad kui s-lained. Kaks liiki pinnalaineid: maapind liigub üles- alla, horisontaalsuunas küljelt- küljele. Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja transformmurrangutes. Vulkaan- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe/ lõhedesüsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Liigitatakse seisundi järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis, aktiivsed- pidevalt või aastaste vahedega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid.....................................................................................
Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi,
pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ).
Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 Vulkaani mõiste 4 Vulkaanide levik 5 Magma 6 Kilpvulkaanid 7 Kihtvulkaanid 8 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 Vulkaanipursete ennustamine 11 Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad Vulkaanide levik · Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas massiliselt on neid
ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivi tulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse. Seetõttu on Maa geoloogilise arengu käigus mandrilise koore mass kogu aeg kasvanud ja planeedi pikk geoloogiline ajalugu on jäädvustunud eelkõige mandrilise maakoore kivimeisse. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav" mägi on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad
Kõik kommentaarid