Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrkpallitreeningu harjutusvara". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaitsemäng, sööt, ründaja, treener, löök, topispall, palliga, seisa, blokk, thing, servi, altsööt, volley, treeneri, pats, löögid, küljelt, things, first, sulustamine, söötmine, lühikese, söödud, variandi, ründelöök, 50cm, venelane, remember, perfect, dream, volleyball, ülaltsööt, kombineeritud, meeskonnatöö, õlad, laudadeTervise- ja Sporditeaduste Instituut Võrkpalli I põhikursus Harjutusvara Darja Žmatšenko 1. Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel.
.............................................. 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS...................................................................... 5 2.1. Blokeerimise liigid ............................................................................. 5 2.2. Mängijate positsioonide iseloomustus ......................................................5-6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA............................................................................ 7 3.1. Individuaalne blokk ........................................................................... 7 3.2. Grupisulustamine .............................................................................. 8 3.3. Vead blokeerimisel................................................................................. 8 4. BLOKEERIMISE TAKTIKA............................................................................ 9 4.1. Üksikblokeerimine...............................................................
.......................................................................................9 BLOKEERIMISE LIIGID...........................................................................................................9 Mängijate positsioonide iseloomustus......................................................................................9 BLOKEERIMISE TEHNIKA....................................................................................................10 Individuaalne blokk................................................................................................................11 Grupisulustamine....................................................................................................................11 Vead blokeerimisel.................................................................................................................12 BLOKEERIMISE TAKTIKA...............................................................................
eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine, kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega,
sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.)
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1
Mängul on vaatamata teistele pallimängudele ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asuvad suht. Väikesel maaalal, 6 mängijat mõlemal poolel. · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded. · Võrkpall on spordiala, kus mängijal tuleb oma max jõudu kasutada ilma toetuspinnata, st õhus. · Mängu iseloomustab suure eergia kulutamise perioodi vaheldumine puhkehetkedega. · Kontakt lendava palliga on hetkeline, mis muudab oluliseks täpse liikumise enne kokkupuudet. Tähtis on palli ja mängija koostöö arvestamine nii ühel kui ka teisel pool võrku. · Kogu võrkpallimängu omapära seisneb lendava palli õigeaegses tabamises, oskuses pallile jõudu rakendada, seda suunata, ning arvestada palli lennu ja põrke iseärasusi. Pall Võrkpalli pallid on kirjud, mitme värviga. Võivad olla nii nahast kui ka sünteetilisest materjalist
80cm (antenni pikkus 1,8m ja võrgu laius 1m) Mitu mängijat võib maksimaalselt olla võistkonnas? Mitu liberot võib maksimaalselt olla võistkonnas? 12 ja 2 Kas tagaliini mängija võib eestliinist rünnata? Ei tohi. Va juhul kui löögi hetkel on osa pallist võrgu ülemisest äärest madalamal. Kas tempomängija on (kaitsemängija või ründaja)? Ja mis liinis ta asetseb ning mis on tema ülesanded? Tempomängija on ründaja, kes asetseb eesliinis, tsoonis 3 (tagaliinis tsoonis 5 või 6). Tema ülesandeks on rünnata palli. Kes on libero, mis on tema ülesanded ja kus liinis ta mängib? Libero on tagaliinis olev mängija, kes mängib tsoonides 5, ja 6 (oleneb kuidas võistkond on kokkuleppinud), tema ülesandeks on pallide kaitsesmängimine. Ei tohi sooritada ründelööki, pallingut ega sulustada või osaleda sulustamise katsel. Võib teha piiramatult vahetusi. Kas libero võib olla kapten? Ei tohi.
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt
KORVPALLI HARJUTUSED - Paarisharjutus - Kaks inimest, üks pall Mängija liigub palliga korvi poole ja annab söödu teisele, teine mängija liigub seljati korvi poole. Teine mängija annab tagasi söödu, üks kord 1 2 vasakult poolt, teine kord paremalt poolt. - Kolmeliikmelise harjutus - Üks pall Esimene ja teine mängija seisavad selajti kolmandale, kolmas mängija söödab 3 1 palli korvi poole. 2 Esimene ja teine mängijad peavad palli saama kiirusele. - Kolonniharjutus; 1-2 = paar, 1-2 = paar - Kaks palli, igal paaril on üks pall
Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne.
Juhtmängija veeretab palli kust poolt pall tuleb selle jalaga stardib paariline. 2 kükkist , 3 kõhuli jne. Paarilisega üks istub , teine viskab palli üle kaaslase pea ette. See tõuseb, spurdib, püüdes söödu lähteasendisse seljaga viskaja poole Üks paariline veeretab palli mööda maad ette , teine spurdib ja püüab palli kätte saada ennem tähist jäädes seisma pidurdussammuga. Kolmikutes- äärmine söödab keskmisele , keskmine seljataha ja sealt pikk sööt esimesele. Kaks palli sööt keskmisele , see kes keskmine on peab tervesaeg ennast pöörama . Kolmikul kaks palli sööt ühele ja sealt tagasi ja siis külgliikumiselt teise juurde sealt palli sööt ja tagasi . Sööt peakohale ja siis paarilisele Sööt paarilisele ja siis selgees jooks ümber tähise. Ringis (8-10 inimest ) sööt enda kohale liikumine eesoleva või taga oleva mängija kohale ja võtta tema pall vastu ja siis uuesti .
Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kaasa arvatud kapten, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.Mänguväljak peab olema mistahes takistustest vaba, tasane, kõva kattega täisnurkala (Joonis 1).
TEHNIKA Jalgpalli tehnikaelementide õppimist alustatakse palli kontrolli omandamisega. Palliga liikumisel on oluline kehaasend keha on kergelt kummardunud ette palli kohale ja mängija on justkui palli peal ja pall tema all. Kui pall pole keha all, vaid eespool, pole pall päris mängija kontrolli all ja vastane võib selle kergesti ära võtta. Olukorras, kus pall pole mängija ees, on keha liiga püstises asendis. Keha peab olema kaldu selles suunas, kuhupoole ollakse palliga liikumas. Tugijalg on palli kõrval, põlvest kõverdatud ja keha raskus on tugijala peal. PALLI KONTROLLIMINE/ TRIBLAMINE Palli kontrollimisel/triblamisel kasutatakse kõige sagedamini jala sisekülge. Oluline on tabada palli õige kohaga. Tugijalg peab olema palli kõrval ja suunatud sinna, kuhu löögijalg palli tõukab. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et löögijalg palli saadaks. Siseküljega vedamisel peaks palli puutuv jalg olema tugijala suhtes 90 kraadise
Sest see väljahüütud mängija peab jooksma mauhti! oma vastas seisvast ahelikust läbi. Kui see õnnestub, saab ta kellegi vastaste ahelast oma punti kaasa võtta. Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli. Lõpuks on kõik mängijad ühe, võitjate meeskonna rivis. Põrkefrisbi Osalejate arv: vähemalt 8 inimest Vajalikud vahendid: 1 tennisepall Ettevalmistus: Moodustatakse 2 võistkonda Mängu kirjeldus: Mängu eesmärk on saada palliga põrgatades vastase piirist üle. Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles Osalejate arv: vähemalt 6 inimest Vajalikud vahendid: mänguhimulised lapsed/noored Ettevalmistus: igaüks peab leidma endale paarilise ja tuleb moodustada kaks ringi (1 sisemine ja 1 välimine) Mängu kirjeldus: Moodustatakse 2 ringi (1 sisemine ja 1 välimine) sama arvu inimestega.
läbimõõduga vardad, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kui pall puudutab mängus antenni, loetakse see veaks, vastasvõistkond saab sel puhul punkti. Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema65-67 cm, kaal 260-280 cm. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kasutatakse Mikasa sini- valge-kollast palli, Itaalia, Saksamaa jt Euroopa juhtivates liigades mängitakse Malteni rohekas-puna-valge palliga, neid mõlemaid toodetakse Jaapanis. Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli. Spordisärkidel peavad nii rinnal kui ka seljal olema numbrid (1 kuni 18). Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat. Algasetus fikseerib mängijate kohavahetuse korra. See kord peab säilima kogu geimi jooksul. Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliiniks ja nad võtavad enda alla väljakualad 4 (ees vasakul), 3 (ees keskel) ja 2 (ees paremal)
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal.
Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused:
Eelkõige puutub kokku algaja tennisehuviline reketiprobleemiga, soovitatav on algusest peale mängida oma isikliku, sobiva reketiga. Riietus olgu avar ja võimaldagu ka kõige laiema amplituudiga liigutuste sooritamist. Tennisemäng koosneb üksikutest löökidest. Põhilööke on üldse seitse: eeskäelöök, tagakäelöök, palling, lendpall, rabak, küünalpall ning tilkpall. Olenevalt palli keerlemisest lennul esineb kolm põhilist löögi liiki: lame-, kaetud-, lõigatud löök. Lameda löögi puhul lendab pall õhus keerudeta, reketi asend jääb löögi suuna suhtes muutumatuks selle ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi puhul on palli lennujoon ühtlaselt lame, põrkenurk peaaegu võrdne langemisnurgaga, pärast põrget pall kiirust palju ei kaota. Kaetud löögi puhul keerleb palli ülemine pool ette lennu
siis loetakse see mängusolevaks. Kui ründajad on palli vastaste väravaalasse maha pannud, saavad nad kirja try (tõlkes ürituse), mis on väärt 5 punkti. Sellele võib järgneda convert ehk väravaüritus mängija enda otsustatud kauguselt, kuid paigast, mis jääb joonele, kust try sooritati. Kõik vastasvõistkonna mängijad peavad löögi ajal jääma oma väravaalasse. Kui pall ületab värava kesklati, loetakse convert kordaläinuks ja võistkond teenib lisaks veel 2 punkti. Kui löök latti ei ületa, jäävad võistkonnale üksnes varemteenitud 5 punkti. Võistkond, kes need 5 punkti loovutas, paneb palli keskjoonelt uuesti mängu. Karistuslöögist ehk penaltist saadud värav (pealelöök tehakse kohast, kus viga tehti, kusjuures karistatav võistkond ei tohi pealelööki segada) annab 3 punkti. N- ö maa põrkest lööke (drop kick) võib sooritada iga mängija, kuid 3 punkti saadakse üksnes juhul, kui pall läbib püstlatid otse värava põiklati kohal.
Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. 4 Mängu eesmärk Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.
veelkord ümber esimese tähise ja viib palli järgmisele võistlejale. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: võrkpall, ämber, 2 võimlemisrõngast, riidest tunnel, tähis Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi keskjoonel asuva tunneli, jookseb enne võrkpalli otsajoont asuva rõngani, teeb sellega viis sulghüpet (tiirutab rõngast nagu hüpitsat), alustab enne võrkpalli otsajoont vähikõnniga (jalad ees) liikumist ümber korvpalli otsajoonel asuva tähise ja liigub vähikõnniga tagasi üle võrkpalli
19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt
Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust. Meeskonnad - korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest; · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest; · vahetusest kohtunikule teatamise eest. Mängureeglid Mängija võib: 2 · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane;
jalalabad ei tohi ületada maas või õhus olles välja piirjooni. 2. Palli võib platsil visata ainult see mängija, kes püüab palli õhust või saab selle maast. Vastasel korral antakse pall üle vastastele. 3. Mängija, kes palli eest põiklemisel astub kasvõi ühe jalaga oma väljaku piirjoontele või sellest üle, loetakse tabatuks ning peab lahkuma väljakult. 4. Kui palli visanud võistkonna mängija astus joonele või sellest üle tabades palliga vastast, siis tabamus ei loe ja pall läheb üle vastasvõistkonnale. 5. Mängijat ei loeta tabatuks: kui ta püüab vastase visatud palli kinni; kui pall puudutab küll mängijat, kuid selle püüab enne mahakukkumist kinni teine sama võistkonna mängija (aga ei tohi väljuda oma väljaku piiridest); kui pall puudutab küll mängijat, kuid sama mängija püüab palli enne
postid, võrgutoed, võrgulint ja rihm, väljakut ümbritsevad piirded, istmete alused, toolid koos nendel istujatega ning kõik teised takistused väljaku ümber ja kohal. Takistus on ka kohtunik, võrgukohtunik ja pallipoisid. (ITF Rules of tennis 2017: 7) 13 3. Peamised tenniselöögid ja tehnika Eeskäelöök Eeskäsi on üks kõige tähtsamaid lööke tennises. Tagajoone pallivahetuses on eeskäelöök enim kasutatav löök. Head eeskäelööki saab arendada ohtlikuks relvaks igat tüüpi mängijate puhul. Seda lööki kasutatakse sageli vastase surve alla panekuks ja punkti võitmiseks. Löögi sooritamisel kasutatakse erinevaid hoideid, mis toovad eelise vastase ees. Idahoie (vt lisa 1) on kõige klassikalisem eeskäehoie. Sellist lööki saab lüüa nii avatud kui poolavatud jalgade asendist. Palli tabamispunkt on kehast madamal ja kaugemal. Hoie soodustab lamedat või kerget kaetud lööki.
kõrgema koha saanud meeskonnaga toimunud mängude tulemusi. Sel moel määratakse kaks paremat meeskonda, kelle vahelise paremuse otsustab seejärel omavahelise mängu tulemus. Play-off’i puhul ei saa kohtumine jääda viiki, seetõttu järgneb normaalajale 10-minutiline lisaaeg, kus mängitakse esimese väravani, mis selgitabki edasipääseja. Erandiks on finaalmäng, kus lisaaeg kestab 20 minutit. Kui ka selle aja jooksul võitja ei selgu, järgnevad karistusvisked. Ründaja võtab karistusviset sooritades hoogu keskväljakult ning üritab üks ühe vastu väravavahti üle mängida. Mõlemast võistkonnast antakse üles viis mängijat, kes sooritavad karistusviskeid ükshaaval. Kui seis peaks ka seejärel olema viigis, asuvad viskama järgmised mängijad, kuni selgub võitja. Võistkonnad Meeskonna koosseisus on 20 väljakumängijat ning 3 väravavahti, kokku seega 23 mängijat.
tuleks valida pruunides toonides padi ehk "leib". Sellest jõuavad kõik kindlasti üle hüpata. Nüüd määritakse leivale "võid", st et pruunile padjale asetatakse kollane, ja proovitakse jälle üle hüpata. Edasi võivad nii lapsed kui õpetaja lasta fantaasial lennata ja panna võileivale järjest vorsti, kurki, tomatit, heeringat, muna jne, olenevalt patjade värvist. Iga padja lisamisel hüpatakse sellest järjekorras üle. Mäng lõpeb iseenesest, kui "võileib" enam püsti ei seisa ja kõigi rõõmuks pikali vajub. Märkus: mängu käigus on peaaegu võimatu haiget saada, sest see, kes üle hüpata ei jaksa, maandub pehmes padjakuhjas. MUUSIKAKUJUD Eesmärgid: arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: alates 3. eluaastast Vahendid: muusika Mängu käik: Õpetaja paneb muusika mängima. Mängijad võivad hüpata, joosta, tantsida täpselt nii, nagu ise tahavad. Kui muusika vaikib, peavad mängijad jääma samasse asendisse paigale
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. V
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise j
annaabi.ee 
