Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,
Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute kehalise tegevuse käigus. Ta tahtis mängu mis poleks nii jõulised kui pesapall, korvpall ning jalgpall, mis olid tol ajal Ameerikas ainsad kohalikud mängud. Nüüdseks on võrkpall (volleyball) mänguna püsinud maailmas juba üle 100 aasta. Riigid mida võrkpalliajalugu on mõjutanud: · USA · Venemaa · Jaapan · Itaalia · Eesti 4 VÕRKPALLI ISELOOMUSTUS Mängul on vaatamata teistele pallimängudele ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asuvad suht. Väikesel maaalal, 6 mängijat mõlemal poolel.
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala
................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................. 16 SISSEJUHATUS Võrkpallimängu sünnimaaks on Ameerika Ühendriigid, mängu leiutati1895. aastal. Olümpiamängude kavasse võeti võrkpallimäng 1964. aastal ning alates sellest ajast on võrkpallimängus toimunud suur progress. Võrkpalli elemendid saab jagada ründe- ja kaitsetegevusteks. Ründetegevused on palling, rünnak, ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral. Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente (M. Häyrinen jt., 2004). Käesoleva referaadi eesmärgid on anda teaduskirjandusel põhinev ülevaade võrkpalli
kui selleks on piisavalt oskusi ja jõudu. Erinevaid pealeviskeid on korvpallis palju: - liikumise iseloomu järgi: paigalt, liikumiselt ja hüppelt - viskeraadiuse järgi korvist: lähi- (kuni 3 m), keskpositsiooni (36,25 m) ja kaugviseteks (alates 6,25 m) - mängijate positsioonide järgi: perimeetri- ehk väljasmängijate visked, mida teinekord kutsutakse ka väljaku- või väljastviskeiks, ning keskmängijate (alumine ja ülemine keskmängija) visked - visked kahe ja ühe käega: vise kahe käega rinnalt või ülalt. Lähiviskeid tehakse tavaliselt lauapõrkega, kaugviskeid tehakse hüppelt. Kolmikoht See on kõige kasulikum asend, mida ründemängija saab kasutada. See võimaldab sööta, põrgatada või visata. Iga mängija peaks üritama võtta see asend kohe palli saades. Jalad peaksid olema paraleelselt õlgade laiuselt, saavutades kontrollitud asend hea tsakaaluga, kus pea asetseb võrreldes kehaga keskel. Jalad peaks olema parajalt
..........lk10 Võrkpallist ja selle ajaloost Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Palli võib ühel poolel lüüa kolm korda. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites
taga. Platsil on korraga 1 mängija. Igal mängijal on 1 puudutus, tuleb anda pall üle nõuda söötmist paigalseisust. altsööduga ning seejärel lahkuda platsilt ning siis tuleb uus mängija platsile. 3. Ülevalt sööt paarilisele- 2 minuti jooksul söödetakse kõrge ülaltsööt paarilisele. Eesmärk pallil mitte maha kukkuda. 6. Harjutus paaris- 1 paarilistest on 8. Üks mängija asub tsoonis 3, teine tsoonides 6 ja 2. Söödu liikumine 6 3 (selja taha) võrgu all (temal on pall), 26 paariline tema vastas. Võrgu
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Mängija peab suunama palli edasiühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele, samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel.
Vastaste servi ajal võetakse enne pall vastu, antakse tõsteks ja rünnakuks ja kui pall on üle võrgu läinud tehakse vahetus. Tehnika: http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf Võrgu küsimused Kes mõtles välja võrkpalli ja mis aastal? William Morgan, 1895.a. Mis aastal oli võrkpall esimest korda olümpial ja kus kohas? 1964, Tokyo Mis asi on „asetuseviga“ ja millal see fikseeritakse? Kui mõni mängija ei asu õiges asetuskohas pallija löögi hetkel pallile, siis teeb võistkond asetusvea. Kui pallingu löögi käigus mängija eksib, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis kumb võistkond saab punkti? Võistkond, kellel oli asetusviga. Kui pallija löögist läheb pall võrku, aga samal ajal on vastasmeeskonnal asetusviga, siis
- vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise, lauavõitluses jne. 4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks: · Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega · Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus 5) Pallikäsitsustehnika all mäeldakse järgmisi ründemängu võtteid: - söötmine-püüdmine - põrgatamine - viskamine Pallikäsitsustehnika all mõistetakse ka lauavõitlust ja läbimurdeid 6) Palli käsitsemisel hoitakse palli harali ja pingevabade sõrmede vahel sõrmeotstega, peo- pesad palli ei puuduta
Kui ruumi on palju, saab palli lükata kaugele ette see võimaldab joosta pika maa ilma pallita. Ilma pallita liikumine on kindlasti kiirem kui koos palliga. SÖÖTMINE Söödu andmisel tuleb jälgida kindlasti palli ja seda, et tabatakse palli õige jalaosaga. Jalg peab söödule järgi liikuma. See on oluline just algaja puhul. Maailmaklassi mängijad võivad endale lubada, et palli ei vaadatagi alati sööduhetkel. Söödu eesmärk on see, et sööt jõuaks selle saajale võimalikult mugavalt. Söödu kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on söödu saajal võimalik pall omaks võtta. 5 Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt ja see tuleb omandada esimesena. Veereva palli söötmisel siseküljega tuleb jalg pallile panema sobiva nurga alt. Kui pall liigub mängijani otse eest ja
poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Võrkpall on sündinud Ameerikas 1895 aastal. Ala loojaks peetakse William G. Morganit, kes oli ameerika kolledzis direktor. Sel ajal olid Ameerikas levinud mängud nagu pesapall, jalgpall ja korvpall, kuid need olid tema arust liiga jõhkrad ja tormakad, seega mõtles ta välja pehmema mängu ning nimetas seda mintonetteiks. Nimetus võrkpall ehk volleyball tuli hiljem mängu käigus, sest volleyball tähendabki lendavat palli.
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse
100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. 9.Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Sinu vastus oli: Ei, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 10
Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1
poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all
*1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule
Küünarnukk suunatud kõrvale, õlgajoonest veidi ette. Teine käsi ees-ülal. - Kägardumine e. grupeering: Hoojalg tõstetakse taha-üles. Kere kallutatakse ette. Hoojalg tuuakse alla peaaegu tugijala juurde nii, et põlved jääksid kohakuti. Tugijalga kõverdatakse ja kere kallutatakse tugijala reie peale. Vaade suunatud vastupidiselt tõukesuunale u 3m kaugusele enda ette. 2) Hüpe/libisemine: Hoojala aktiivne hoog taha-alla, tugijala aktiivne tõuge taha. Tugijalg tõmmatakse kiirelt ja madalalt ringi tsentrisse, pöid 40o võrra sisse poole. Hoojala pöid suunaga rohkem tõukesuunda. Õlavööde ristisuunaga tõukesuunda ja vaade vastupidine tõukesuunale, kuuli mittehoidev käsi ees-ülal. 3) Äratõuge: Keharaskus parema jala pöial, parem jalg põlveliigesest kõverdunud. Jalgade
Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesuunas liikudes ise pallile järele. Viskamine kahe käega kasti, üle nööri, vert. märkalauda, täpsusvise 1m, vise maha ja püüdmine, viskamine ühe käega. Roomamine toengpõlvituses, käpuli, kõhuli, tasakaalupingil, üleroomamine ja üleronimine, ronimine varbseinal, ronimine vahenditest üle ja alt, pugemine vahendite alt, tunnelist.
postid, võrgutoed, võrgulint ja rihm, väljakut ümbritsevad piirded, istmete alused, toolid koos nendel istujatega ning kõik teised takistused väljaku ümber ja kohal. Takistus on ka kohtunik, võrgukohtunik ja pallipoisid. (ITF Rules of tennis 2017: 7) 13 3. Peamised tenniselöögid ja tehnika Eeskäelöök Eeskäsi on üks kõige tähtsamaid lööke tennises. Tagajoone pallivahetuses on eeskäelöök enim kasutatav löök. Head eeskäelööki saab arendada ohtlikuks relvaks igat tüüpi mängijate puhul. Seda lööki kasutatakse sageli vastase surve alla panekuks ja punkti võitmiseks. Löögi sooritamisel kasutatakse erinevaid hoideid, mis toovad eelise vastase ees. Idahoie (vt lisa 1) on kõige klassikalisem eeskäehoie. Sellist lööki saab lüüa nii avatud kui poolavatud jalgade asendist. Palli tabamispunkt on kehast madamal ja kaugemal. Hoie soodustab lamedat või kerget kaetud lööki.
siis loetakse see mängusolevaks. Kui ründajad on palli vastaste väravaalasse maha pannud, saavad nad kirja try (tõlkes ürituse), mis on väärt 5 punkti. Sellele võib järgneda convert ehk väravaüritus mängija enda otsustatud kauguselt, kuid paigast, mis jääb joonele, kust try sooritati. Kõik vastasvõistkonna mängijad peavad löögi ajal jääma oma väravaalasse. Kui pall ületab värava kesklati, loetakse convert kordaläinuks ja võistkond teenib lisaks veel 2 punkti. Kui löök latti ei ületa, jäävad võistkonnale üksnes varemteenitud 5 punkti. Võistkond, kes need 5 punkti loovutas, paneb palli keskjoonelt uuesti mängu. Karistuslöögist ehk penaltist saadud värav (pealelöök tehakse kohast, kus viga tehti, kusjuures karistatav võistkond ei tohi pealelööki segada) annab 3 punkti. N- ö maa põrkest lööke (drop kick) võib sooritada iga mängija, kuid 3 punkti saadakse üksnes juhul, kui pall läbib püstlatid otse värava põiklati kohal.
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse · Tirel ett
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida
suunda. Vasak käsi on heiteringi tagumisse äärde suunatud. Ketas asub pea kõrgusel. Vasak jalg maandub kohe pärast paremat jalga. 2. osa (äraheite-eelne asend): keharaskus viiakse üle kõverdunud paremale jalale. Õlatelg liigub parem jala kohal. Pöiad on kand-päkk-asendis. Ketas on nähtav selja taga (küljelt). 3. osa (äraheide): parem jalg pöörab ja sirutub energiliselt. Parem reis pöördub heite suunda. Vasaku jala sirutuse ja vasaku küünarliigese surumisega vastu keha blokeeritakse keha vasak pool. Keharaskus viiakse paremalt jalalt vasakule. Heitekäsi alustab heidet alles pärast seda, kui mõlemad jalad on maas. Ketas lastakse lahti õlgade kõrguselt või veidi kõrgemalt (õlad on paralleelsed). 7. Heitja tasakaalustamise faas - Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Pärast ketta äraheidet toimub kiire jalavahetus. Parem jalg on kõverdatud
Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine
min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette 6. hüpped, jalad taha 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris) Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette 2. Üle pea taha 3. Jalgade vahelt taha 4. Sööt rinnalt 5. Sööt üle pea ÜKE ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse kätekõverdus toengkägar püsti. Harjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3. Hüpped 2 jalaga kõrgemale alusele (maast ~ 45 cm). 4. Hüplemine varbseina ääres käte hoidega peast kõrgemalt varbseina pulgast. 5. Toenglamangus jalgadevahetused (kas sõrmedel, või peopesad maas). 6
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
