Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrdlusanalüüs (benchmarking)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
benchmark, benchmarking, võrdlusanalüüs, parima, partner, ibid, organisatsioon, lukk, elluviimine, muudatuste, partnerid, teiselt, parimate, ajakulu, numbrite, motivatsioon, kvaliteedijuhtimine, konkurents, lähenemine, võrdlusuuring, igapäevase, juhtkond, töökorralduses, ettevõttele, kriitilised, tabelid, pühendumus, arenduse, turismiturunduseaq.ee/files/c603/c649/Enesehindamine %20nov2008%20Tartu.ppt#282,41,Kvaliteediplaani tegevusi ( 13.11.2010) 10 Okland, J.S Terviklik kvaliteedijuhtimine, Tallinn : Külim 2006, lk 347 Ettevõttes töötajad peavad aru saama, et klient otsustab lõplikult toote ja teenuse kvaliteedi üle ning et keskendumine olemasolevate ja potentsiaalsete klientide vajadustele on parim viis klientide lojaalsuse suurendamiseks, nende hoidmiseks ning turuosa optimeerimiseks.11 1.3.5 Võrdlusanalüüs Võrdanalüüs ehk benchmarking on üks tervikliku kvaliteedijuhtimise meetodi aspekte, mis kõige enam sobib ülevõtmiseks teiste ettevõtete poolt, mõõdab ettevõtte tööoperatsioone, tooteid ja teenuseid ning võrdleb neid ettevõtte konkurentide vastavate andmetega. Võrdanalüüs on vahendiks, mille abil saab kehtestada sihtväärtused, prioriteedid ning operatsioonid, mis viivad konkurentsieeliste saavutamisele. Võrdanalüüsi välised tegurid: 1
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
Toorainete ja materjalide kasutamise seadus- Milline on otsuse mõju ökoloogiale? andlikud normid, tootmise ja turunduse protsessid Võrdlusanalüüs äriprotsessi pideva mõõtmise ja võrdlemise protsess äriliidrite suhtes, et saada informatsiooni, mis aitab organisatsioonil parendada oma äritegevust. Võrdlusanalüüs toimub neljal tasandil: y organisatsiooniline tasand mõõdetakse sisemist efektiivsust, selgitatakse välja kitsaskohad ja organisatsiooni üksikute osade varjatud arenguvõimalused y konkurentide tasand võrreldakse oma ja konkurentide saavutusi või tegevusi; võrreldakse toodete disaini, administratiivset juhtimist, palgasüsteeme jne y funktsionaalne tasand võrreldakse tööstusharu analoogseid funktsioone täitvaid ettevõtteid
Toorainete ja materjalide kasutamise seadus- Milline on otsuse mõju ökoloogiale? andlikud normid, tootmise ja turunduse protsessid Võrdlusanalüüs äriprotsessi pideva mõõtmise ja võrdlemise protsess äriliidrite suhtes kogu maailmas, et saada informatsiooni, mis aitab organisatsioonil parendada oma äritegevust. Võrdlusanalüüs toimub neljal tasandil: y organisatsiooniline tasand mõõdetakse sisemist efektiivsust, selgitatakse välja kitsaskohad ja organisatsiooni üksikute osade varjatud arenguvõimalused y konkurentide tasand võrreldakse oma ja konkurentide saavutusi või tegevusi; võrreldakse toodete disaini, administratiivset juhtimist, palgasüsteeme jne y funktsionaalne tasand võrreldakse tööstusharu analoogseid funktsioone täitvaid ettevõtteid
· Euroopas hakkasid kvaliteediühingud tekkima 20. sajandi keskel Euroopa esimesed kvaliteediühingud · 1952. a. Loodi kvaliteediühingud Saksamaal - Saksa Kvaliteediühing (DQG Deutsche Gesellschaft für Qualität) - ja Rootsis (SFK - Svenska Förbundet för Kvalitet) · 1953.a. Lõid kolmandana kvaliteediühingu hollandlased Kvaliteedi Edendamise Fond (KDJ - Stichting Kvaliteitsdienst). Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsioon · 1956. a moodustasid viis kvaliteediorganisatsiooni Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist ja Inglismaalt Euroopa Kvaliteedi Kontrolli Organisatsiooni (European Organization for Quality Control) · Ühingu esimene president oli kvaliteediprofessor Walter Masing EOQ European Organization for Quality · Nüüdseks on liitunud üle 30 riigi rahvuslikud kvaliteediorganisatsioonid · 13. juuni 1993. a. alates on ka Eesti
Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME....................................................................................39 Äritasandi strateegia ja konkurentsieelis........................................................................................43 Tegevusulatust laiendava ettevõtte strateegilised valikud..............................................................49 Strateegia elluviimine.....................................................................................................................56 ARENGUKAVA.............................................................................................................................61 1 SISSEJUHATUS STRATEEGILISSE JUHTIMISSE Ettevõtte juhtimisel tuleb teha olulisi valikuid
ootel kaupade hulk. Töötajate liigutamine protsessi erinevate sammude vahel toimub kui ootel tööde puhver on vähenenud teatud piirini. Siis võetakse protsessi antud osast tööjõudu vähemaks või paigutatakse juurde lisatööjõudu, kui puhvrisse on kuhjunud ülemäärane hulk (kõrge prioriteediga) tellimusi või töid. Kokkuvõttes suutis AS Magnum Medical oma protsesse paremini juhtida, oma klientidele parem partner olla ja teenida suuremat kasumit (Ibid). Eestis mitmeid Piirangute teooriat rakendanud ettevõtteid kelle kohta leiab teavet ajakirjandusest. Esimene ettevõte millele käesolev referaat keskendub on Kroonpress AS. 21 Ettevõtte juhatuse esimees on 2004 aastal väitnud, et enamik Goldratti teesidest kuulub pragmaatika valdkonda, mida tootmise planeerimisel on raske eirata. Kroonpress AS-i kogu
............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2.Kliendikeskse kvaliteedisuunitluse tähtsus/kasu....................................15 3. Protsessid........................................................................
midagi, mis realiseerub praktilise tegevuse käigus. Selleks tuleb paika panna nii pika- kui lühiajalised eesmärgid, sest pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tuleb teha ka lühiajaline tegevusplaan. Lisaks koostada eelarve ja eraldada vajaminevad ressursid strateegia rakendamiseks; vajadusel muuta organisatsiooni struktuuri, tegeleda personaliga ja organisatsioonikultuuriga ning kindlasti luua strateegia rakendamiseks vajalikud tugistruktuurid. Strateegia elluviimine ei pruugi alati anda soovitud tulemust. Strateegilise juhtimise protsessi erinevate etappide ajal tehakse otsuseid, mis võivad ettevõtte jaoks kaasa tuua olulisi ning pikaajalise mõjuga tagajärgi. See mõju võib olla nii positiivne kui negatiivne, sõltuvalt sellest, kui hästi antud otsused vastaval ajahetkel üldisesse keskkonda sobivad. - strateegia tulemuslikkuse hindamine. Hindamisprotsessi käigus vaadatakse üle
Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateegia ja selle edukas elluviimine on kõige usaldusväärsemad signaalid, et organisatsiooni juhitakse hästi. Läbimõeldud strateegiline planeerimine ja juhtimine annavad organisatsioonile järgmised eelised: x organisatsioonil on selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja saavutada; x strateegilise planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna arengutendentsid,
jätkusuutlik tagamine. Möödunud kümnendite jooksul on strateegiline mõtlemine teinud läbi järgmised arenguetapid: I. FINANTSPLANEERIMINE – stabiilses ja prognoositavas keskkonnas piisav vahend. II. PIKAAJALINE PLANEERIMINE – katse keskkonna muutustes ekstrapoleerida arenguid ja hinnata riske. III. STRATEEGILINE PLANEERIMINE – muutuvas keskkonnas paindlikult muutustele reageerida. IV. STRATEEGILINE JUHTIMINE – mitte ainult planeerimine, vaid ka elluviimine ja kontroll. Visioon ja juhtimine Selgelt määratletud strateegilised
· Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele või · sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises. Innovatsioonide vajadus: · Konkurentsijõud suruvad peale. · Innovatsioonideta jääb ettevõtte eluiga lühikeseks. · Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. · Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võimalik edu turul. · Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. · Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1
Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 11. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe – valmisoleks midagi ära teha koos sooviga ka vastudada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Ideede elluviimine lisaks nende genereerimisele Suhtlemisoskus – väikeettevõtja puhul suhtlemine isiklukult hankijate, pangatöötajate, klientide ja töötajatega Kompetentsus – oma valdkonna/äri tundmine Enesekindlus koos otsustusvõimega – valmisolek mõõdukaks riskiks ja eesmärkide seadmine 12. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Sattumine teelahkmele: Töökoha kaotus
toetuse taotlemist plaanivaid ettevõtjaid taotluse ettevalmistamisel. Samas on juhend koostatud selliselt, et seda saab kasutada ka lihtsalt oma ettevõtte tegevuse kavandamiseks ning planeerimisprotsessi süsteemsemaks muutmiseks. Juhendmaterjal on valminud koostöös Broadline OÜ ja OÜ Funding meeskondadega. Broadline OÜ on olnud üks neist ettevõtetest, mis on saanud EASilt tuge oma turundustegevuses (tegevuse elluviimine on nagu töötegemise teostamine). Eduka turundusplaani koostamisel aitasid Broadline`i Funding OÜ konsultandid. EAS Turismiarenduskeskus Eessõna Turundusplaani koostamise juhendmaterjal annab turismi tootearenduse ja turunduse programmi raames toetuse taotlejatele juhiseid äri- ja turundusplaani koostamiseks ning taotluse ettevalmistamiseks. Äriplaan on strateegiline dokument, milles näidatakse ära ettevõtte olemus, tegevussuunad ja eesmärgid ning see sisaldab finantsprognoose
· 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
Mõista klientide ootusi ja nõudmisi Paraneb klientide lojaalsus Kindlaks määrata, kui hästi ettevõte Reageeritakse kiiresti turumuutustele ja konkurendid neid ootusi ja nõudmisi rahuldavad Arendada toodet ja teenindust Identifitseeritakse võimalused ja ohud Näha trende Paraneb positsioon konkurentide hulgas Formuleerida uued eesmärgid ja Turuosa säilib või suureneb prioriteedid Hinnata tehtud muudatuste mõju Tulud kasvavad Kulud kahanevad (säilitamine on odavam) Maksimeeritakse investeeringute tulusus, sest teatakse kuhu investeerida Allikas: http://www.spss.com/cool/papers/survwp1.html. 1.5. Tüüpilised väärjäreldused rahulolu tõlgendamisel
employed to collect, process, and present information. In broad terms, IT also includes office automation, multimedia, and telecommunications (The Business Dictionary) IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi: · Süsteemiadministraator - IS/IT toimimise käigushoidmine organisatsioonis · Süsteemiarhitekt ja disainer - IS/IT arhitektuuri arendamine ja vastavate strateegiate elluviimine · Süsteemiarendaja (analüütik, programmeerija, testija) - IS/IT süsteemide arendamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine IS/IT juhte ja nende vastutusi IS/IT juhte ja nende põhivastutusi: · Infosüsteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine
ärilisel otstarbel ära kasutamine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist. Innovatsioon – uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. ERINEVUS: Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov. Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja, neid motiveerib idee. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: - Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
Analüütiline lähenemine. Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile Otsustused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega langetatud otsusega. Ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine. Eelistab kindlaksmääratut, kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist. Eelistab formaliseeritud hierarhiat. Tunnistab keskkonnast tulenevaid kitsendusi ja püüab teha optimaalseid otsuseid nende raames. Inertsus. Muudatuste kallidus. Seotus standartsete struktuuridega. 16) Äriidee – Idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. Kes?Mida?Kuidas?(+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine) Äriidee teostatavuse analüüs (feasibility study) – kas äriidee on ka ärivõimalus? Ärimudel Äriplaan 17) Äriidee leidmine Ärikotseptsiooni väljatöötamine Toote prototüübi valmistamine 18) Atraktiivne Õigeaegne Kestev
2.Loovmõtlemisoskus – loovusepõhiste protsesside valdamine 3.Motivatsioon – ülesandele suunatud motivatsioon 23.Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne mõtlemine (nn „lahknev mõtlemine“) soodustab - võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahendust genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid Konvergerntne mõtlemine - keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, sisi neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive, hakatakse valima parimat. 24.Innovatsioon ja ettevõtte suurus. -VKE-d panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes. -Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel
* Vertikaalne integratsioon tähendab ettevõtte osaluse ja tegevuse suurendamist toote või teenuse väärtusahelas. Vertikaalselt integreerida saab ette- või tahapoole. Ettepoole integratsiooni korral toimub lähenemine lõpptarbijale. Integreerumine tahapoole tähendab omakorda laienemist tootmise või teenusepakkumise sisendile lähemale. o Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsivõimeline. o Tehnoloogiliste muudatuste tempo nii toodete kui tootmisprotsesside innovatsioonide osas (tempo kiire või aeglane, miks? milles väljendub?) Milliseid uusi tooteid või tehnoloogiaid on hiljuti juurutatud? Kiired muudatused suurendavad riski. Investeeringud tehnoloogiasse/ sisseseadesse võivad muutuda kasutuks enne kui nad end ära tasuvad. o Kas konkureerivate ettevõtete tooted/teenused on oluliselt diferentseeritud või ei? Milles seisnevad olulisemad erinevused?) Kuidas on ettevõtted ennast
92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid uue või täiustatud toote juurutamine uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus uue turu avamine uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
· 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents
o Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). o Konkurentsi ulatus (lokaalne, piirkondlik, rahvuslik, rahvusvaheline, globaalne) o Konkurentide arv ja suhteline suurus. o Kas kapitalivajadus tegevusalas tegutsemiseks on suur? o Vertikaalse integratsiooni levik tegevusalal o Tehnoloogiliste muudatuste tempo nii toodete kui tootmisprotsesside innovatsioonide osas (tempo kiire või aeglane, miks? milles väljendub?) Milliseid uusi tooteid või tehnoloogiaid on hiljuti juurutatud? o Kas konkureerivate ettevõtete tooted/teenused on oluliselt diferentseeritud või ei? Milles seisnevad olulisemad erinevused?) Kuidas on ettevõtted ennast positsioneerinud, milliste oluliste näitajate poolest need positsioonid erinevad?
o Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). o Konkurentsi ulatus (lokaalne, piirkondlik, rahvuslik, rahvusvaheline, globaalne) o Konkurentide arv ja suhteline suurus. o Kas kapitalivajadus tegevusalas tegutsemiseks on suur? o Vertikaalse integratsiooni levik tegevusalal o Tehnoloogiliste muudatuste tempo nii toodete kui tootmisprotsesside innovatsioonide osas (tempo kiire või aeglane, miks? milles väljendub?) Milliseid uusi tooteid või tehnoloogiaid on hiljuti juurutatud? o Kas konkureerivate ettevõtete tooted/teenused on oluliselt diferentseeritud või ei? Milles seisnevad olulisemad erinevused?) Kuidas on ettevõtted ennast positsioneerinud, milliste oluliste näitajate poolest need positsioonid erinevad?
Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. Oli esimene, kes tunnustas ettevõtja otsustavat rolli eraomandil baseeruva ühiskonna majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906
92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), <1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+ töötajat), 99.8% kokku SME (0-249 töötajat). 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõni seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. Schumpter jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem
92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Руководство предпринимателя по Шемпетеру. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid. Виды инноваций
sellise väärtuse loomine, mis täidab süsteemi eesmärki, süsteemile püstitatud ülesannet. Süsteemi prognoositavaks (soovitud) käitumise kontrollimiseks on vaja tagasisidet informatsiooni nii sisendite ja väljundite, süsteemi osade ja nende koostegutsemise kohta, see on sisendiks kontrolli- või laiemalt juhtimismehhanismile või süsteemile, mille eesmärgiks on teha otsuseid muudatuste tegemise vajalikkuse kohta süsteemi erinevates aspektides eesmärkides, loodavates väljundites, osade koostööprotsessides ja sisendites. Süsteemi osad ise võivad olla samuti süsteemid (terviksüsteemi alamsüsteemidest) koosnedes omakorda osadest - süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust. Terviksüsteem ise võib olla osaks (alamsüsteemiks) teise (veel suurema) süsteemi koosseisus. Igal süsteemil ja selle koosseisu
võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. Oli esimene, kes tunnustas ettevõtja otsustavat rolli eraomandil baseeruva ühiskonna majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906
annaabi.ee 
