Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võõrandunud töö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võõrandumine, produkt, marx, kapital, produkti, eraomand, marxi, ökonoomia, iseennast, tunnet, niisiis, varjab, kasulikke, rikkamate, konkurents, teenerMarxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria
Üldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903)
rohkem kuritegelikke eeskujusid a) Mikrosotsioloogilist d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga Töölisklass Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida?
Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides
See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. 3. Millised on viis erinevat tähendust ,,konsumerismile" Gabriel ja Lang (2006) järgi? (Gabriel and Lang 2006) Arenenud riikide moraalne doktriin. Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast, võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest -
vastavalt erinevate inimeste ja majapidamiste erinevatele vajadustele. 3. Võrdsuse (võrdõiguslikkuse) standard (equality standard). Kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“.
Kude Grupp Skelett Teed, ehitised Vereringe Hüvede jaotus Närvisüsteem Käskluste jaotus Toitumine Majandus Käsitles ühiskonda kui elavat organismi. Inimühiskond koosneb samuti komponentidest nagu inimene. Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Karl Marx (1818 1883) filosoof, majandusteadlane. Ise ta ennast sotsioloogiks ei nimetanud. Tänapäeval peetakse teda eelkõige sotsioloogiks. Teda on peetud ka kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloogiks. Marxi kaastöötaja oli Friedrich Engels. Materialism tema teooria põhialus. Töötegemine, elatusvahendite hankimine on inimese elus kõige tähtsam komponent
suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste. Inimühiskonna arengufaasid ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt
müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne.
4. Loeng - Sotsioloogia ajalugu – klassikaline sotsioloogia(ptk 1) Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu – enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia – 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia – alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet “sotsiaalne füüsika”. 7 Sissejuhatus sotsioloogiasse
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
.............................. 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria
o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche)
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine
välja. Kaubandusteooria: Eli Heckscher (1919) & Bertil Ohlin (1933) rahvusvahelise kaubanduse teooria "Interregional and International Trade" põhines kapitali ja tööjõu ristanalüüsil. Neli olulist eeldust olid: 1) Tootmistegurite mobiilsust arvestatakse minimaalsena 2) Veokulud võrdsustatakse nulliga 3) Tehnoloogiat võetakse geograafiliselt konstantsena 4) Mastaabiefekti ei saa arvestada, kuna eeldatakse täiuslikku konkurentsi Sotsialismi mõjukamaks esindajaks oli Karl Marx (1818-1883). Marx püstitas küsimuse, et kui turumajanduses vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, siis kuidas üldse on võimalik kasumi tekkimine. Lahenduse leidis ta erilises kaubas – tööjõus. Tööjõu väärtust mõõdab ta nende kulutustega, mis on vajalikud töölisel teha tööjõu taastootmiseks. Ja väidab, et kuna tööline toodab rohkem kui seda kuluks tööjõu taastootmiseks, siis kõik ülejääk, mille kapitalist kompensatsioonita omastab, ongi kasum
1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks võimalik teadvustada ja neil on isegi suurem gnoseoloogiline väärtus, kui substantsionaalsetel. Kanti asi iseeneses välistatakse. Nietzshe Jumala surm Autori surm. 2. Mõistusväliste mõistuse aluste eksplitseerimine, mis lähtub Marxi ja Freudi töödest. Erinevad mõistelised konstruktsioonid (LS mentaalsed konstruktsioonid, Foucault episteem, Lacani sümboolne kord) pretendeerivad mitteteadvuse olemuse ja funktsioonide formaliseerimisele, arendamisele ja selgitamisele. 3. Neoratsionalism Struktuuri vastandiks võib lugeda texture (faktuur), mis vastukaaluks struktuuri loogilisele ja
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
semiootika koolkonna. Bahtinil on mitu romaanile pühendatud uurimust. Artikkel ,,Eepos ja romaan", 1940, avaldati 1960. aa. Romaaniteooria rajaneb dialoogia ja 7 karnevali mõistetele. Romaan on ainus lõpule viimata, kujunemisjärgus zanr. Romaanil puudub kaanon, reeglipärasus. Seega ei kuulu ta kirjanduse hierarhiasse. Romaan parodeerib teisi zanre ja iseennast, seega on ta enesekriitiline. Ta on suunatud tegelikkuse ja parodeerib ka seda. Romaaniteooria kujunes juba 18. sajandil raamatute eessõnades. Romaan pole eepiline zanr ja kangelane pole tegelikult kangelane. Romaani tegelased on pidevalt muutuvad. Romaan peab saama selleks, mis oli vana kirjanduse eepos. Bahtin: eepose aeg on suletud aeg, see on absoluutne minevik, rahva ajaloo algallikate ja esiisade maailm, maailm, mis asub alati lauliku ja kuulaja
· Võime keskenduda olevikule ja tulevikule · Võime märgata nii organisatsiooni sees kui väljas toimuvaid muudatusi ja oskus neid ära kasutada · Valmisolek lähedasteks vastastikusteks sotsiaalseteks suheteks · Valmisolek üldjuhtimiseks · Loominguline lähenemine oma tööle · Pidev enesetäiendamine ning hea üldine psüühiline ja füüsiline vorm · Oskus õigesti kasutada oma aega · Valmisolek motiveerida iseennast ja personali · Valmisolek töötada hästi ettevalmistatud professionaalse personali eesotsas · Valmisolek poliitiliseks juhtimiseks · Rahvusvaheline silmaring Juhiomaduste vähene areng või oskamatus eduks vajalikke omadusi täielikult ära kasutada põhjustab juhi karjäärile hukatuslikult mõjuvaid juhtimisvigu. Tabelis 1.3 neist vigadest ära toodud põhilisemad.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
