kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid. Ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga. Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna molekulid ei ole enam lähestikku. Jahtumisel toimub kõik vastupidi. Termoplastsed molekulid lahustuvad üsna hästi orgaanilistes lahustites, lahustumise tingimused olenevad konkreetsest polümeerist. Lahustumine tähendab molekulide minekut tahkest ainest lahusesse. Lahusti molekulid tungivad üksikute lineaarsete ketitaoliste molekulide vahele ning kangutavad need üksteisest eemale ja sunnivad lõpuks lahusesse minema. 10
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla. Inimese intelligentsus peegeldub tema lugemis-, vaatamis- ja kuulamismaterjalis. mida kõrgem on inimese emotsionaalne intelligentsus, seda tulemuslikum ta on Emotsionaalne intelligentsus aitab:
A lõõris asuva vee kõrgest D temperatuurist. U S www.earthscienceworld.org Mudavulkaanid e. salsid: M mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, A mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. A vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks T massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust E kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva. A D U S Maavärinad M A A T E A D U
Plastideparandus viisid Plastikute keevitamine kuumaõhupuhuriga Plastikute liimimine erinevate liimidega Plastikute tootmine Plastikuid toodetakse: survevalu, ekstrusiooni, puhumise, rotatsioonvormimise, vaakumvormimise ja mehaanilise töötlemise teel Termoplastid ja Termoreaktiivsed plastid Termoplastid muutuvad q Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel voolavaks, kõvendi või kuumutamise toimel. ruumilise jahtudes aga taastavad oma struktuuriga esialgsed omadused. q Termoreaktiivid on ruumilise Nende molekulidel on enamasti struktuuriga lineaarne või veidi hargnenud võrestikpolümeerid struktuur q Termoreaktiivsed plastid on
termoreaktiivseteks (reaktoplastid). Termoplastsete polümeeride molekulid on lineaarse ahela kujulised ning kuumutamisel lähevad need polümeerid voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad nad jälle esialgsed omadused. Termoplastsetele materjalidele täiteainete lisamisega saadud materjale nimetatakse termoplastideks. Termoreaktiivsete polümeeride molekulidel on ruumiline struktuur, mis kuumutades ei lagune ning seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks. Termoreaktiivsetele polümeeridele täiteainete lisamisega saadud aineid nimetatakse termoreaktiivideks ehk reaktoplastideks (Angelstok 2002: 42). Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA),
Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt.
Termoreaktiividest on tehtud elektrilised isolaatorid, pistikupesad, käepidemed, piljardipallid jne. Elastomeerid on sarnaselt termosettidega ristsillatud materjalid, aga hõredalt seotud võrgustikstruktuuriga. Toatemperatuuril need materjalid on elastsed kuna väliste jõudude toimel võivad makromolekulid või nende osad üksteise suhtes liikuda, kuid ristsillad takistavad deformatsioonide teket. Sarnaselt termosettidega ei saa elastomeerid ristsildade tõttu sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeridest on meie ümber tehtud, näiteks rehvid, voolikud, jalatsite tallad, kummisaapad jne. Looduslikke polümeeride utiliseerimise ja taaskasutamisega ei ole suur probleem, sest need lagunevad suhteliselt kiiresti ega tekita toksilisi laguprodukte. Puitu ja paberit saab põletada ja kasutada küttena. Keerulisem on olukord sünteetiliste polümeeridega kuna nende lagunemine looduses võib kesta mitusada aastat. Polümeerseid materjale ei saa ümber töödelda ja taaskasutada,
looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED: 1)Looduslikud->toormaterjal loodusest->puuvill, lina, kanep(köied) *tsellulooskiud,*loomsed kiud 2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid) 3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere. Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud. Ei laadu kunagi staatilise elektriga veesõbralikkuse tõttu.Lasevad nahal hingata.
aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega, edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama. Meeleolu oli enamasti rõõmus. Keskel oli palju staccatos mängimist, kuid siis muutus jälle voolavaks ja kohati ka nukraks. Register on kõrge, on ka üle klaviatuuri liikumisi – ülemisest alumisse registrisse. Tempo on kiire. Lõpus hakkas meloodia kasvama ja heli muutus valjuks. Lõppes ühte nooti. 3. J.S Bach (1685-1750) Prelüüd ja fuuga es-moll HTK I osast – esitas Anna Maria Kaarma. Rahulik ja nukker meeleolu. Keskmine register, tempo on aeglane. Vahepeal tekib tunne nagu teos on paigal ja ei liigu kuhugi. Teose keskel muutub tempo kiiremaks ja meloodia muutub rõõmsamaks
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised materjalid, mis on moodustunud ühe või mitme monomeeri liitumisel kas polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Viimasel ajal kasutatakse enam aga võrkstruktuuriga polümeere, mille molekulide vahel on põiksidemed, mille tõttu on need polümeerid püsivamad ja paremate elektriliste omadustega. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed polümeerid ained võivad kuuma käes pehmeneda ja voolavaks muutuda, ent uuesti tahkudes nende omadused ei muutu. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis pehmed, ent pärast enam ei tahkene. Paber ja papp on tselluloosi, mida saadakse puidust, baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kaablipaber on paksem. Kuna kuiv paber on poorsuse tõttu halbade omadustega, immutatakse paberit vaakumis vedeldielektrikuga. Immutatuna kasutatakse kondensaatoripaberit
sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega. Välisarhitektuuris domineerisid kaunistused akende kohal ja ümber, tekkisid nissid, sambad, poolsambad, uus ehituselement voluut, tegi nurga sujuvaks, voolavaks. Ka välisfassaadis kasutati skulptuuri, katuse ääres võisid olla nii kujud kui vaasid. Sisekujundus: väga suured muudatused: hakati ehitama ahjusid kaminate asemel, ruumid soojad ja puhtamad, hakati kasutama väga hinnalisi seinakattematerjale ntx siid. Mööbel oli kergem, palju nikerdus, kaunistusi, mööblijalad samuti, sirgeid pindasid oli väga vähe. Kasutusel olid ka ottomanid ja kanapee. Pehmel mööblil samuti oli head materjalid: samet, siid, kuld- ja hõbeniidid
C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill, lina- ja kanepikiud), valkkiud (loomse päritoluga, vill, siid) veesõbralikud
vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator- plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine- dekoratiivsel eesmärgil. Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kuumutus- ja jahutustsükleid võib piiramatult korrata, ilma et materjali põhiomadused muutuksid. Termoplastid on sageli kristalliinsed, mõned aga ka amorfsed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid- muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Kuumutamisel esialgu pehmenevad, kuid edasisel kuumutamisel muutuvad kõvaks. Sellist polümeeri pole enam
molecule, S 2 Üle 700 0 C , on Jupiteri kaaslasel JO-l Väävel sulab 150 -1550 C voolavus kasvab, muutub järjest tumedamaks. 155 0C juures muutub praktiliselt tahkeks , sest lahtised väävli aatomid haakuvad Umbes 2000 C juures muutub voolavaks vedelikuks Väävliaurudes on S8 , S6, S4, S2 molekulid. Fosfor, Valge fosfor P4 kuubline kõige tavalisem fosfori Valge või kollakas vahataoline aine vorm, -vorm Kuiv valge fosfor roheka varjundiga 4-aatomiline molekul ,helendub pimedas, P4 molekulid moodustavad kristalli
nende vahele asetatud perforeeritud diafragmast. Olemas oleva ventilaatori abil antakse õhk renni alumisse poolde diafragma alla. Läbinud diafragma avad, satub õhk diafragma peal olevasse materjali ja rikastab selle sel määral, et osakeste vahelised kontaktid kaovad, kuid osakesed ei hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Kui rennile vastab teatud kalle, hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. 13. Konveierite ja elevaatorite tootlikkuse arvutused. Konveierite tootlikkuse arvutamiseks kasut valemeid Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) ja Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu
seadmetes ja toiduainetööstuses. Sulamid: Ni Cl- hea tugevus, sitkus, Torud, lehed, plaadid Ti – korrosioonikindlusega, tugev, kõva. Sulamid: Al, Cr, V, Mo ja Mn Mg – tugev, Korrosioonikindel, Sulamid: 12. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi - Termoplastid (thermoplastics)- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kasutusvaldkonna järgi - HDPE - kõrgtihe polüetüleen LDPE - madaltihe polüetüleen LLDPE - lineaarne madaltihe polüetüleen UHMWPE - ülikõrge molekulmassiga polüetüleen Termoplastid: nende omadused, kasutus. PE - Valdavalt lineaarne polümeer Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus Omab suurepärast keemilist vastupanu On tundlik UV-kiirgusele. Mitmesugused survevalutooted (rohkem HDPE, kui tugevus on oluline)
Nad tahkuvad pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus ehk neid saab vormida ainult ühe korra. Termosetid pole võimelised voolama ega sulama, toatemperatuuril on need materjalid haprad ja jäigad. Elastomeerid - Enamikus on tegu amorfsete plastidega, mida saab väga suures ulatuses deformeerida - väga elastsed plastid. See tuleneb nende väikesest tihedusest. Sarnaselt termosettide siseehitusega ei saa ka elastomeerid sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeriks on näiteks kummid. Plastide liigitus kasutusala järgi Kasutusala järgi liigitatakse plastid järgnevalt: 1) Tarbeplastid - näiteks polüeteen, polüpropeen, polüstüreen 2) Konstruktsiooniplastid - näiteks polükarbonaat, polüamiid, polüatsetaal 3) Eriotstarbelised plastid - polüfenüüleensulfiid, polüeetereeterketoon, polüimiid Põhilised plastide valmistustehnoloogiad. Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plastitüübist ja toote konstruktsioonist
kriitiline kiirus (kiirus, mille juures tahke materjali kiht läheb üle keevkihi olekusse)?Kuidas mõõdetakse kihi takistust? Hüdrodünaamilised režiimid: a) Statsionaarne ehk liikumatu (filtreeriv) kihi režiim – gaasi kiirus mõõdukas, kihti iseloomustavad nätajad ei muutu gaasi kiiruse suurenemisel; b) Keevkihi (hõljuva kihi) režiim - kui gaasi kiirus ületab mingi kriitilise väärtuse, kihi poorsus ja kõrgus hakkavad suurenema, kiht muutub voolavaks ning läheb üle keevkihi olekusse. Tahked osakesed paiknevad kihis kõikides suundades intensiivselt ümber. Kiiruse edasisel suurenemisel poorsus ja kõrgus suurenevad kuni kiirus saavutab uue kriitilise väärtuse. c) Kaasakande režiim – toimub osakeste pneumotransport koos gaasi vooluga. Hõljumine algab, kui kihi hüdrauliline takistus
Ehitusplatsi sisetransport võib toimub betooni pumbaga või valmistoobri ja kraana abil. 9 TTK Betooni paigaldus Betooni paigaldamisel betoon valatakse ettevalmistatud raketisse, vajaduse korral aetakse veel laiali ja seejärel kohe tihendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatotite võnkesagedus 2000...6000 võnket minutis ja amplituud 01...1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: · pindvibraator kujutab endast vibeerivad plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, kasutatakse õhemate kihtide korral;
viiakse rõhu ja kuumuse toimel plastsesse olekusse, misjärel ta täidab kogu vormi. Vormipandud plasti pulber (presspulber) muutub temperatuuril 170...200 °C ja rõhul 15...75 MPa voolavaks, täidab vormipesa ning muutub keemiliste reaktsioonide tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. Plastide töötlemine Termoplaste peamiseltvalatakse, vormitakse ja töödeldakse
seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon- polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks, tasakaaluline reaktsioon alkoholi ja karboksüülhappe vahel, kus tekib ester. Vee
polüstüreen tolueenis). Pöördumatud liimid kõvenemine on keemiline protsess, tekivad põiksidemed, ruumilise struktuuriga. Koosnevad tavaliselt kahest komponendist: poolvedelast põhipolümeerist ja kõvendist. Mitmed kõvenevad kuumutamisel, UV-kiirguse või niiskuse toimel. Annavad kõvemaid ja tugevamaid ühendusi, kuna ruumilised struktuurid on tugevamad kui lineaarsed. Ei lahustu lahustites, kuumutamisel ei muutu voolavaks, sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Nt epoksüliimid. Tselluloosi tootmine (üldkirjeldus, põhietapid) Peamiseks tooraineks on puit(väärtuslikuim okaspuud), vähesel määral keedetakse tselluloosi ka muust taimsest toorainest(õled, pilliroog jne.). Tselluloosi saagis 40-55%. Tooraine ettevalmistamine: 1) Puidu koorimine koor põhjustab tselluloosi prügisust, puitmassi tootmisel on vajalik täielik eemaldus, sulfaattselluloosi jaoks 90% ulatuses.
elastsus on seotud amorfse struktuuriga. Korrastamata piirkondades on liikumisvabadus alles ja nad võivad oma suunda ja paigutust muuta (näit. tselluloosis on kahjustustele valla just amorfsed osad ). Korrastatud piirkondades on tugevad sidemed, mis fikseerivad ahela paigutuse ära ja liikumisvabadus on väike. Agregaatoleku taastumine saab toimuda tänu korrapärastele osadele, mis fikseerivad amorfset osa. Kui need fikseerivad osad kaovad, siis deformatsioon muutub voolavaks (praktikas ilmneb see (polümeeride) plastmasside, kilede jms. katkemises, purunemises jms .) Tr (Tb)- rabedustemperatuur ja sellest allpool on polümeerid kergesti murduvad, purunevad ning ei ole elastsed. Polümeeride purunemine - see on molekulaarselt kovalentssidemete katkemine ja vabade radikaalide teke. Tavaliselt on Tr veidi madalam kui Tg . Tm- sulamistemperatuur - polümeeril on see mingi temperatuuri vahemik, siin on tahke ja vedel faas termodünaamilises tasakaalus
21 19. Babiit Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske ja muid elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt öaagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikse hõõrdeteguri. 20. Termoplastid Termoplastid on üks plastide liigist. Nad muutuvad kuumitamisel voolavaks, jahutades taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Joonis 20. Plastide makromolekulaarsturktuur 22 Tabel 14. Termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus (kg/m3) Rm (N/mm2) A (% ) Polüetüleen (PE) kõrgtihe (HDPE) 960 22-38 20-1300
-viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, -hea töödeldavus, -korrosioonikindlus, -hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus) Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 6 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt
Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett Transpiratsioon: on vee aurumine taimede lehtedest ja teistest maapealsetest osadest läbi õhulõhede või kutiikula Konsistents: oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude mõju mullale Kahanemispiir: piiritleb tahket ja pooltahtket mulda Plastilisuspiir: voolavuspiir, on veesisaldus, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Paisuvus: on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada Plastilisus: on mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju Kleepuvus: mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda Sidusus: mulla võime vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi üksteisest lahutada kas rebimise, surve, nihutamise või lõhestamise teel elastsuspiir: surve, mille korral mulla endine kuju enam ei taastu
või keskmise plastusindeksiga savide tihendamiseks. Loodusilud ja stabiliseeritud pinnas mitteseotud sõmerpinnased klassifitseeritakse üldiselt nagu aluse materjalid, mille tihendamiseks kasutatud tavaliselt (vibo) silevaltsrulli või pneumorulli. Peale stabiliseerimist tuleb ta tihendada kasutava tihendamismasina tüüp sõltub pinnase algomadustest enne stabiliseerimist. Pinnase iseloomustavad näitajad. Wl-voolavus piir vee sisaldus mile juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Määramine- tead niiskusega pinnast koputatakse, kuni vajub kinni sinna tõmmatud standartne vagu. Wp-rull piir tähistab pinnase üleminekut pool kõvast olekust kõvasse Määramine- niiskest peen pinnasest rullitakse umbes 3mm jämedusi rullikesi kuni need hakkavad murenema. Ip-plastsus indeks (arv) wl-wp Pinnaste liigitus voolavus piiri järgi. 1. vähme plastne pinnas /35 % 2. Kesk plastne pinnas /35-50 % 3. väga plastne pinnas /50-70 % 4
- nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, tooteodavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja mürasummutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestik polümeerideks,mis ei sula ega lahustu. Plastid, struktuur ja töötlemine Plastide talitlusomadusi Plastist toodete talitlus-, e kasutusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele,
Tihedusaste savipinnaste jaoks ei kõlba, kuna savi kohevust ei saa määrata. Plastsusdiagramm Plastsus on pinnase omadus vastava veehulga puhul muuta välisjõudude mõjul oma kuju ja säilitada seda pärast välisjõu mõju kõrvaldamist.Teatud vee sisalduse piirides muutuvad kõik savid plastseks. Seega on pinnaste plastse oleku määramiseks vaja teada, millise vee sisalduse korral pinnas muutub plastseks või voolavaks.Plastsuspiir Wp on veesisaldus, mille vähendamisel muutub algselt plastne savipinnas kõvaks. Voolavuspiir WL on veesisaldus, mille suurendamisel muutub algselt plastne savipinnas voolavaks. Side pinnase üksikosade vahel on nii nõrk, et pinnas muudab kergesti oma kuju.Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt:
maavärinad vulkaanid paiknevad enamjaolt tuleringil vulkanism maavärinad geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee-auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temp. Mudavulkaanid e salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (vulkaaniline tuhk , savi)muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskb või voolab rahulikult üle kaatri serva maavärinad loe lisaleht. Reljeef ja pinnavormid tekke järgi - kosmogeensed - meteoriidi kraater - maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed - maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete
Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Plastsuspiir-Veesisaldus, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. 8. VOOLAVUSARV IL, VALEM JA LÜHIKE SELGITUS. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Voolavusarv I , valem ja lühike selgitus. L Voolavusarv arvutatakse Voolavuspiiri ja plastsuspiiri kaudu. Selle järgi määratakse kas pinnas on Kõva, Poolkõva, Sitke, Poolpehme, Pehme, Voolav. 9. PINNASE TIHENEMINE KOORMUSE ALL.
valmistamiseks. 11. Plastide liigitus; termomehaaniline ja tõmbekõver, esindajad. Plastide liigitus; termomehaaniline, esindajad Temperatuurile reageerimise (termomehaanilisuse) järgi liigitatakse palstid kahte gruppi: a)Termoplastid [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polütetrafluoroetüleen (PTFE), polüstüreen (PS), polüvinüülkloriid (PVC), polümetüülmetakrülaat (PMMA), polüamiid (PA), polükarbonaat (PC), polüatsetaal (POM) jt]. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning jahtudes taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. b)Termoreaktiivid [epoksüvaik (EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt]. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastide liigitus; tõmbekõver, esindajad Lõppomaduste (tõmbekõvera) ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid:
Sageli vaadeldakse pinnaseosakesena mineraalosa koos teda ümbritseva veekilega. Viimase olemasolu määrab tervenisti savipinnase kõige iseloomulikuma omaduse tema plastilisuse. On selge, et mida suurem on saueosakeste eripind, seda rohkem on savipinnas võimeline vett siduma. Samaaegselt on vaja suurema veehulga lisamist, et lükata saueosakesed üksteisest sedavõrd eemale, et kõva savi muutuks plastiliseks ja plastiline voolavaks. Veekile paksus mõjutab pinnase veejuhtivust, kuna ahendab poore, milledes toimub vee liikumine. Veekile paksusest sõltuvad savi mehhaanilised omadused tugevus ja deformeeritavus. Veekile paksust mõjutab peale osakese mineraloogilise koostise ka vee koostises leiduvad vabad ioonid. Naatriumi ioonide esinemisel on seotud vee hulk suurem kui näiteks kaltsiumi ioonide korral. Kuna vaba ja seotud vee ioonide
seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja Tavaliselt on fenooli ja formaldehüüdi moolsuhe 7:6. termoreaktiivseteks. Resoolvaigud saadakse leeliseliste katalüsaatorite · Tõmbetugevus 20-28 MPa Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel (NH4OH, NaOH, Ba(OH)2) juuresolekul formaldehüüdi liia voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused puhul. Joonisel 6 on fenoolformaldehüüdvaigu tootmise · Lahustumatu ka pärast jahtumist. Termoreaktiivsed (milledes reaktori skeem. temperatuuri või kõvendi toimel kulgeb reaktsioon), Saadud produkti omadusi on raske uurida, kuna ta on · Keemiliselt inertne
- Thurstone: Thurstone pakkus omalt poolt välja hoopis seitse primaarset võimet: 1) verbaalne arukus (verbal comprehension); 2) sõnaline voolavus (word fl uency); 3) numbriline võimekus (number facility); 4) ruumilise ettekujutuse võime (spatial visualization); 5) töömälu (associative memory); 6) tajukiirus (perceptual speed); 7) arutlusoskus (reasoning). - b Raymond Cattellilt (1905–1998), kes jaotas vaimsed võimed fl uiidseks ehk voolavaks intelligentsuseks (Gf) ning kristalliseerunud ehk ladestunud intelligentsuseks (Gc) (Cattell, 1971).Voolav võimekus on inimese loomuomane võime õppida, näha asjade vahel seoseid ning lahendada probleeme. Tüüpiliseks voolava intelligentsuse näiteks on loogikaülesanded, mille lahend ei sõltu teadmistest ja varasematest kogemustest. kristalliseerunud intelligentsus on seotud inimese võimega elu jooksul kogutud teadmiste, oskuste ja kogemustega ümber käia. Osaliselt
c) Riiulelevaator 95-Milliseid süsteeme kasutatakse pneumotransport-vahendeis õhu liikumapanemiseks? a) Vaakumsüsteem b) Surusüsteem c) Kombineeritud süsteem 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aereerimise põhimõte seisneb selles, et pulbriline või väga peeneteraline puistematerjal rikstatakse õhuga sel määral, et nende osakeste vahelised kontaktid kaovad. Selle tulemusel materjal muutub voolavaks sarnaselt vedelikuga. Seejärel on võimalik kaldu oleva aerorenni abil materjali transportida. (Sellist transpordiviisi kasutatakse pulbriliste materjalide lossimiseks ja peale laadimiseks traspordivahenditele) 97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? a) Lihtsad ehk abitõsteseadmed b) Ehitustõstukid c) Ehituskraanad 98-Mis on tõstemasina teenindusväli?
mina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: · füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, · termo- ja valguskindluse suurendamine, · hinna alandamine, · värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine, · töödeldavuse parandamine. Plastide liigitus ja omadused Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur (sele 1.43). 35) Termoreaktiivid, termoreaktiivide omadused. Kasutamine Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. 36) Tehnokeraamika olemus. Saamistehnoloogia. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konst-
üksteisest kas asetuse või vaheldumise järjestuse poolest.(nt ränikarbiid). Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained, pigmendid jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutades kergesti voolavateks. Kõrgelastses olekus deformatsioon võib olla mitu sada %. Esineb mitte kõikidel polümeeridel. Ülalpool mingit kindlat temperatuuri muutub polümeer voolavaks. Kuid veelgi enam kuumutades hakkab polümeer lagunema. Reoloogia sõltub polümerisatsiooniastmest, polümeeride koostisest (kopolümeerid) ning plastifikaatorite hulgast. Vormida saab plastmasse, kui kuumutada üle. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (polüamiidid), vormis polümeriseerimine (PMMA), kuum pressimine koos täiteainetega (resoolvaikud), ekstrusioon, läbi vastava ava pressimine( Lintide ja torude valmistamine) ning suruõhu ja vaakum
- nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus, - hea töödeldavus, - korrosioonikindlus, - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide liigitus ja omadused Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur . Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lineaarahelaga termoplastid Hargnenud ahelaga termoplastid Ruumstruktuuriga termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE),
Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised kuivades, savi muutub kõvaks. Lisades savile vett, võime muuta selle isegi on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini elektromolekulaarjõud. Adsorbunud vesi osakeste pinnal olev veekiht on voolavaks. Plastsuspiir wp- veesisaldus, mille juures tema vähenemine määratavate pinnase omaduste, N: poorsuse, veesisalduse, jne vahel. seotud eriti tugevalt; selle viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee omast, väheselgi määral muudab platse savi kõvaks. (savitükid rullitakse 3mm-steks 1.6.1 Kokkusurutavuse määramine laboratooriteimidega selle kohta ei kehti hüdraulika seadused
asetatud perforeeritud diafragmast 2. Ventilaatori 6 abil antakse õhk renni alumisse poolde diafragma alla. Läbinud diafragma avad, satub õhk diafragma peal olevasse materjali ja rikastab selle sel määral, et osakeste vahelised kontaktid kaovad, kuid osakesed ei hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Andes rennile vastava kalde hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. Nimetatud põhimõtet kasutatakse laialdaselt pulbriliste materjalide transportvahendite lossimis- ja laadimissüsteemides (vt joonised 8.3 ja 8.4) aga ka nende ladustamiseks kasutatavates silodes. 97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? Tõstemasinaid kasutatakse mitmesuguste lastide
termid – pideva joana maapinnale voolavad kuumaveeallikad geisrid – perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist salsid e. mudavulkaanid – mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva tsunami – maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Jaapani keeles tähendab „tsunami“ lainet või laineid sadamas Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal
puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. Mulla kõvaduse mõõdukus on surve, mida on vaja avaldada, et suruda mulda mingi kindla kujuga keha. Mulla voolavuspiir- tähis on Wvo. Mulla voolavuspiir näitab mulla veesisaldust, mille juures muld muutub voolavaks. Eriveotakistus on künniviilu lahti lõikamiseks, ümber pööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. Mulla kandevõime näitab max. koormust, mida muld suudab taluda ilma, et ta deformeeruks. 33. Mullavee liigid. I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II
loodusliku struktuuri rikkumise suhtes IT = ( max e - min e ) / min e. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. Plastsusarv - IP - on plastsus- ja voolavuspiiri vahe. See arv on aluseks savipinnaste liigitamisel IP = wL - wp. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Tundlikkustegur - St - iseloomustab peeneteralise pinnase tugevuse vähenemist tema loodusliku struktuuri purustamisel. 2.3. PINNASE MEHAANILISED OMADUSED 2.3.1
Kõige väiksema nidususega on täiesti küllastunud pooriruumidega pinnas. Nõlva pinnase pealmine kiht nihkub aegapidi allapoole. (puud kasvavad viltusena, kuna maapind on vahepeal nihkunud) Kaks erinevat nihete süsteemi pinnas kas nihkub kihtidena, või pööratakse segi ühtseks massiks. Tavaliselt on üsna konkreetselt piiritletud nihkepind. Kui pealmise pinnase all leidub vett läbilaskmatu kiht, võib suurte vihmadega pealmine kiht veest küllastuda ja muutuda väga voolavaks. Näiteks kevadel, suurvee ajal kerkib jões veetase kõrgele, ja sellega kergitab ka kallaste küllastusvööndi. Peale veetaseme kiiret langust ei jõua aga põhjavesi pinnases sama kiiresti langeda ja küllastusvöönd on oma stabiilsest tasemest kõrgemal. Nõlva varing toimub astmeliselt alates jõe kaldalt ülespoole näiteks mõne tunni jooksul. Maavoolud. Mudavoolud koonduvad haruojadest üheks suureks peavooluks. Nõrgad savipinnased
Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Mõnede polümeeride klaasistumis- ja sulamistemperatuurid on järgmised: Allpool klaasistumistemperatuuri on polümeerid veidi elastsed, ülalpool sulamistemperatuuri aga viskoossed (vedelad). Sulamis- ja klaasistumistemperatuuride vahel on nad aga omapärases olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ning mida nimetatakse viskoelastseks (kummi-voolavaks) olekuks. Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 9-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon
erinevalt kristallidest, milles aatomid erinevates rakkudes paiknevad üksteise suhtes võrekonstandi kordse sammu kaugusel. Arvestades aine struktuuri, võib öelda, et paljud tahked kehad, näiteks klaas, on tegelikult vedelikud oma füüsikaliste omaduste poolest (need on isotroopsed) – kuigi, väga suure viskoossusega vedelik (voolab väga aeglaselt). Selline vedelik on tegelikult nn metastabiilses olekus – alajahutatud vedelik. Kui selline tahke aine sulab (muutub vedelaks, voolavaks), siis ei soojust ei eraldu, üleminek tahkest olekust vedelasse on pidev, mitte hüppeline. Vastavalt Frenkeli teooriale toimub vedelikus molekulide soojusliikumine järgmiselt: molekul võngub oma tasakaaluasendi juures; kui energia läheb suuremaks (naabermolekulid annavad pisut energiat juurde) või naabermolekulid nihkuvad pisut, hüppab molekul järgmisse kohta, uude tasakaaluasendisse. Tänu molekulide suuremale liikuvusele vedelikus võrreldes kristallidega,
· Epoksüplast (EP) ritud pressi paigutatavaid või nende juurde kuulu- · Aminoplastid (UF, MF) vaid, ühe- või mitmepesalisi pressvorme. Vormi · Fenoplast (PF) jt. pandud plasti pulber (presspulber) muutub tempe- Elastomeerid ratuuril 170...200 °C ja rõhul 15...75 MPa voolavaks, · Kautsuk täidab vormipesa ning muutub keemiliste reaktsioo- · Kummi nide tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. · Polüuretaan (PUR) jt. Tabel 1.34 Põhiliste termoplastide omadused Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmne- vad ekspluatatsioonis, on: Plast Omadused
Temperatuuri mõju termoplastsele polümeeridele võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid, ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Sellist molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga. Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna molekulid ei ole enam lähestikku. Jahtumisel toimub kõik vastupidi. Termoplastsed polümeerid lahustuvad üsna hästi orgaanilistes lahustites. Lahustumise tingimused olenevad konkreetsest polümeerist. Polüstürool lahustub juba toatemperatuuril peaaegu kõigis orgaanilistes lahustites. Orgaaniline klaas (polümetüülmetakrülaat) lahustub atsetoonis ja 1,2- dikloroetaanis. Polüetüleen ja polüvinüülkloriid lahustuvad aromaatses ja halogeenitud
betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. Jäik betoon on väga väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav, kuid välja-auravat vaba vett on vähem ja mikropoore tekib betooni vähem. Plastne betoon on keskmise veesisaldusega ja kõige enam kasutatav. Omakaalu mõjul ta nimetamisväärselt laiali ei vaju. Vibratsiooni mõjul muutub ta aeglaselt voolavaks massiks. Valubetoon on suure veesisaldusega ja niivõrd vedel, et voolab omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: *vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), *tsemendi hulgast, *tsemendi liigist, *täitematerjalide terade kujust, *plastifikaatorite sisaldusest. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2...1,1. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on
annaabi.ee 
