Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad
..................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · lapi · volga · permi · ugri Läänemeresoome keeled, kuhu kuuluvad järgmised keeled: · liivi · vadja · soome · isuri · jarkala · vepsa keel Need keeled on üksteisele nii lähedased,et mõnelgi juhul on tegemist pigem murretega kui iseseisvate keeltega. Vepsa keel omakorda jaguneb põhja- ehk äänisvepsa,
näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi 19431944 teenis ta RelvaSSis Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti Aastatel 19491957 oli sundasumisel Oli vangis Narvas ja Mordvas Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis 1958 Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel Looming "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) "Luule" (1976) "Päikesepillaja" (1997) "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" (1984) "Alliksaar armastusest" (2002) On asju, milles eksida ei saa Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru. Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Iga vaimset värdjat, suli, luru,
1) Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis HugoTreffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941–1942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3) 4) Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle
15.IV 1923 12. VIII 1966 Elulugu Sündis 15. aprill 1923 Tartu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. !960ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega
• Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). • 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. • 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. • 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. • 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas
Artur Alliksaar sündis 15. aprillil 1923. aastal Tartus. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja aastatel 1941-1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1943. aastat värvati ta sõjaväkke. Peale sõjaväge töötas ta ENSV Raudteevalitsuses ning süüdistatuna oma ametiseisundi kuritarvitamises ta arreteeriti. Pärast vangistust elas ta aasta aega Vologda oblastis kuid tuli 1958. aastal salaja Tartusse tagasi. Järgnesid rasked ajad: Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma abikaasa ja väikese poja Jürgeniga. Teda kiusati võimude poolt taga, teda laimati, vakiti maha nii luuletamises, kui selle õpetamises. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest.
II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti
Sündis 15.aprillil 1923 (19231966) aastal Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kaheluuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest.
Artur Alliksaar 15.IV 1923 - 12. VIII 1966 Elulugu Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist
Tuntud on ka Alliksaare vaimukad liitsõnatuletised. *Pärast (Teist maailma) sõda varjas ta end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otinell Jürissoniga. *aastatel 1944-49 töötas ta ENSV Raudteevalitsuses, kuid siis süüdistati teda ametisesundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Hiljem lisandus veel süüdistus kodumaa reetmises. *Saadeti sundasumisele Siberisse. *siis aga oli vangis Narvas ja Mordvas. *Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, ning siis kolis salaja Tartusse(1959), kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. *Paraku põles Tartus tema maja maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma naise Linda (Eliise) Alamäega ja väikese poja Jürgeniga. Kuid raskel ajal olid talle toeks tema truud sõbrad näiteks Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman, Mati Vaga ja Ain Kaalep. *Alliksaare eluajal ilmus temalt vaid üksikuid luuletusi, ning nii mõnigi neist
91 edasi Stavropoli 2 tõusnud 4ligi 50 000 eestlasega teiseks eesti Vjatka kubermangu, 209 avades 4 Kaukaasia suuna. 3 linnaks Tallinna 2 järel. Vologda Esimene, 7 koldeliselt2 levinud ümber- - Ligemale 9 2/3 väljarännanuist asus Eesti Tauria (Krimm) asumislaine
moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu
"Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes · Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, · 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Järgmised üheksa aastat elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus, sest avaldada ta neid ei saanud. Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos. Ta lõi
korpulentsemale pikkust sai kergesti reguleerida õlapaelte abil ja lõige varjas kõik keha ebatäiused. Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule. XIIXIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi. Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIXV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata ja seepärast arenes sealmail edukalt kunstkäsitöö. XVIII sajandist alates ei tekkinud sinna kanti ka suuri tööstuskeskusi, niisiis säilisid rahvale omane eluolu ja kultuuri terviklikkus. Just sellepärast jäi püsima põhjapiirkondade rõivastele omane rahvuslik eripära: seal puudusid välised mõjutused. Lõunapoolsete alade (Rjazan, Tuula, Tambov, Voronez, Penza, Orjol,
§ Õppis 19311937 15. algkoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis § Kuni 1940 õppis 4. keskkoolis § 19411942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust § 1943 värvati Saksa sõjaväkke § 19441949 töötas ENSV raudteevalitsuses § 1949 arreteeriti, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises § 19491957 oli sundasumisel § Esialgu oli Alliksaar vangis Narvas, hiljem Mordva vanglas § Pärast vangistust ei saanud luba Eestisse tulla ja elas Vologda oblastis § 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õllevabrikus, ehitustöödel ja raudteel § Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee § Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke eeskujudele § Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin § Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943 § 1960
mobiliseeritud, väeosast põgenenud ja 1943 1944 mitmes okupeeritud Euroopa riigis ringi rännanud. 1944 Eestisse tagasi jõudnud, töötas ta raudteel kuni 1949. Aastani, mil ta arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandusid inkrimineeritud poliitilised süüdistused. Algul oli ta Narva vangilaagris, hiljem Mordva ANSV-s. Amnestiaga vabanedes (1957) ei saanud ta luba Eestisse tulla ja jäi ligemale aastaks Vologda oblastisse. 1958 asus Alliksaar jälle pidevalt Tartu, kus elas kehvades tingimustes ja boheemlaslikult. Ta elatus peamiselt juhuslikest töödest, põhitegevuseks oli kirjanduslik loometöö. Luuletama hakkas ta juba gümnaasiumiõpilasena, teda on mõjutanud arbujate, M. Underi ja R. M. Rilke looming ning 1920. a-te vene luule. 1960. a-il oli ta üks julgemaid luuleuuendajaid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12.augustil 1966 Tartus ja on maetud Ropka-Tamme kalmistule. Looming
Isuri 300 tõsiselt ohustatud Peterburi ümbrus (Venemaa) Läänemere tõsiselt ohustatud Vepsa 6000 Karjala Vabariik, Leningradi ja keeled Vologda oblast (Venemaa) Päriskarjala ohustatud Karjala Vabariik, 35 000 Leningradi ja Tveri oblast Livvi (Aunuse ohustatud Karjala Vabariik, 25 000 Leningradi ja Tveri oblast karjala) Karjala Vabariik
2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) Third level "Luule" (koostanud PaulEerik
Tänapäev Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm, mis asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks. Ojati jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad. Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega. Vepsa keelseid raamatuid on välja antud veidi üle 70 raamatu. 1993. aastast kuni tänapäevani ilmub vepsalastel oma ajaleht ,,Kodila". See ilmub ladinakeelses vepsa keeles ja ka vene keeles. Vepsa tähestikus on tänapäeval 28 tähemärki ja üks lisamärk.
Ivan Konev Ivan Stepanovits Konev (28. detsember 1897 21. mai 1973) oli Vene Keisririigi ja NSV Liidu sõjaväelane. NSV Liidu marssal Nooruspõlv Ivan Stepanovits Konev sündis 28. detsembril 1897 Vene Keisririigis Vologda kubermangus Lodeino külas. 1912. aastal lõpetas ta lähedal asuva Setkino kirikukooli. 1914. aastal alanud ilmasõda tähendas halvenenud rindeolude ja 19-aastaseks saanud Konevile 1916. aastal mobilisatsiooni. Esmalt tuli tal läbida õppused. Nende lõppedes sai ta allohvitseri auastme ning saadeti edelarindele. 1918. aastal ta demobiliseeriti. Samal aastal liitus ta bolsevikega.Vene kodusõjas võitles ta Koltsaki ja teiste valgekaartlaste vastu Kaug-Idas.
viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne- Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede
Samaara 2 029 93 5 14 Simbirski 837 43 5 4 Ufaa 617 17 2 8 Jaroslavli 198 91 2 4 Vjatka 209 4 3 2 Vologda 7 2 - 9 Tauria (Krimm) 2 210 470 8 6 2. Kaukaasia 4 281 497 12 14 s.h. Stavropoli 1 279 37 3 3 Kubani 880 48 4 4 Mustamere 791 71 4
Kadinsky sai lõpudiplomi 1900 aastal ning mõnede aastate jooksul, saavutas keskmise edu, kui kompetente elukutseline kunstnik, kelle töödes peegeldub kergelt modernseid jooni.Vaatamata 19 sajandi alguses valitsevale realsitlikule ajastule, väljendasid Kadinsky tööd impressionismile omaseid jooni ja juugendile omased efektsed dekoratiivid, samuti tugevaid ja ebareaalsete värvidega ekspressionismi. Ta tunnistas tihti, et ei ole unustanud Moskva ikoone ja Vologda rahvakunsti. W.Kandinsky võttis osa töövälistest etendustest gruppides üle terve Euroopas Münheni Faalaksi grupiga ( ta sai 1902 aastal selle grupi presidendiks), Berliini Sessiooniga ja paljude teistega. 1903 aastal oli tema esimene ühemehe-show Moskvas, temaga liitusid järgmisel aastal veel kaks meest Poolas. Aastatel 1903 kuni 1908, reisis ta laialdaselt, alates Hollandist kuni Tuneesiani ja Pariisist Venemaani. 1909
Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1918. aastal lõpetas ta Petrogradi ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna 1. järgu diplomiga. 1917-1919 oli Käis Vologda Õpetajate Instituudis geograafia ja loodusõpetuse õppejõud ning direktor, 1919-1920 Pihkvas Rahvahariduse Instituudis lektor ning kubermangu haridusosakonna instruktor. Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor,
*Ümarpalk ja saematerjal on toodud kuupmeetrites ja puidumass, paber ja papp tonnides Joonis 2.2 kajastab arengut erinevate puidukaupade toodangus aastast 1992 kuni aastani 2007. Jooniselt on näha, et saematerjali osakaal on üsna väike. 1998. aastast on ümarpalgi, puidumassi ning paberi ja papi tootmine märgatavalt suurenenud, kuid võrreldes teiste riikide toodanguga on näitajad endiselt madalad. Metsatööstused on küllaltki kontsentreeritud Loode-Venemaa Arhangelski, Karjala ja Vologda piirkondadesse. Tööstus keskendub peamiselt madala lisaväärtusega toodetele nagu puidumass, vineer ja ajalehepaber. Venemaa mitmed suurimad metsatööstuse konglomeraadid teostavad kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni ise, raiest kuni paberi või papi tootmiseni. Globaalsel tasemel on firmade suurus siiski tagasihoidlik. Venemaa suurima metsatööstuse ettevõtte Ilim Pulp müügikäive aastal 2007 oli 1,8 miljardit USA dollarit
metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Peale seda ajajärku asus luuletaja salaja elama Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine,
aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli tselluloosivabriku tööline, teenis Eesti kaitseväes seersandina. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. Hea sportlasena kutsusid sakslased ta Soomes treenitavasse kaugluure meeskonda, kes pidi saadetama venelaste tagalasse. Ta oli Syväri ( Svir) jõe ääres, Laadoga taga Vaasenis väljaõppel ja kergematel luureretkedel. 13 eestlasest koosnev luuresalk saadeti 30. augustil 1942 luureandmete kogumiseks Arhangelski- Vologda raudtee lähedusse, kus nad oma ülesannet täites põgenesid kaks kuud jälitava vaenlase eest. Hugo Tartu langes vangi ja hukati 11. novembril 1942. Neljandas peatükis räägiti Endel Kruusist. Endel Kruus sündis 1. veebruaril 1922 Harjumaal Hageris, kus ta isa töötas kooliõpetajana. Ta õppis Tallinna Reaalkoolis. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. 1942 astus ta Raplas politsei teenistusse, sealt
kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50 aastat. Nord Streami projekt ei näe ette ühenduste rajamist merealusest torust Läänemereäärsetesse riikidesse. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi maapealne osa Venemaal Nord Streami merealust torujuhet gaasiga varustava maapealse torujuhtme ehitus toimub Venemaal maismaal läbi Vologda ja Leningradi oblasti. Nord Stream AG Venemaal maapealse gaasijuhtme ehitusega ei tegele. Ehitatava gaasijuhtme maapealne osa saab alguse Grjazovetsist ja kulgeb kuni Viiburini. Räägitud on harujuhtme rajamisest Ust-Luuga, Primorski või Võssotski sadamasse, kuhu kavandatakse maagaasi veeldamise (LNG) tehast ja LNG eksporditerminali. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Projekti finantseerimine
Tema töö andis talle võimaluse sõita palju ringi. See sobis püsimatu loomusega noorukile väga hästi. 1947. aastal asus ta tööle kindlustusagendina ja hiljem raamatupidajana. Viimane tööotsa tõi talle paraku kaasa saatusliku kohtuasja, kuna ta ei nõustunud minema kohustuslikele metsatöödele. 1950. aastal mõisteti ta süüdi ning saadeti algul vanglasse, hiljem vangilaagrisse, kust vabastati ta 1957. aastal. Esimeseks elupaigaks pärast vabastamist valis ta Vologda linna. Sealt siirdus Artur Karjalasse ning lõpuks Tartusse. Peavarju ja kodu, üldse esimese kodu pärast lapsepõlveaastaid leidis Alliksaar, kui oli kohtunud heledapäise masinakirjutaja Lindaga. Kaks üksildast hinge abiellusid ruttu pärast tutvumist. 1961. aastal sündis perre poeg Jürgen. Artur püüdis aktiivselt leida võimalusi avaldada oma luuletusi. Paraku oli see keeruline ja äraelamiseks tuli sageli teha juhutöid. Lisaks püüdis ta teha tõlketöid. Tema kõige viljakamad
Materjal: satään, 100 % puuvill. Soovitame tooted enne kasutuselevõtmist läbi pesta, tumedaid toone pesta eraldi. Kaubamärk: Kreenholmi Manufaktuur OÜ- põhineb eesti - Linum Group Baltic OU ja rootsi - Markisol АВ (www.markisol.com) kapitalil ja toodanguks on linaste, puuvillaste ja segukangaste lõplik viimistlus. Firma "Markisol ", mis toodab rulookardinaid rootsis ja poolas."Linum Group Baltic ", kes esindab vene firma "Vologda Textil" huvisid, mis toodab erinevaid kangaid. Kreenholmi Manufaktuur on unikaalsed võimalused toota kangaid laiusega kuni 320 cm ja kaaluga kuni 650 gr/m2. Ettevõttes on võimalik värvida kangaid kasutades 12 erinevat tooni värvi. Kangaid on võimalik töödelda antistaatilisteks, kulumiskindlateks, mustust tõrjuvateks, tulekindlateks, vett-õli tõrjuvateks ja katta ka erinevate katte kilede ja materjalidega, sealhulgas akrüül, vinüül ja «Black out». Antud hetkel on toodanguks:
(1704) (ida-eesti). Muudel aladel venelastel väga ei vedanud. Suurem sõjategevus tol ajal Poola aladel. Seal oli Rootsi väga edukas. 1706- Poola oli sunnitud Rootsile alistuma. Sõlmiti Altranstädti rahu. Sellega jäi Rootsi vastu ainsana sõdima Venemaa. Venekate idee oli võimalikult palju hävitada, et rootslased enam seda maad ei tahaks v et neil poleks ühtegi pidepunkti vms. Nt 1708 lasti Tartu linn õhku. (puudub seetõttu keskaegne keskus). Inimesed küüditati Venemaale Vologda linna. Sama saatus ka Narva ja Valga elanikke. Lätist Alusne. [Käsu-Hans kirjutas ,,Oh, ma vaene, Tartu linn", kus räägib, mis toimus, ja kurab linna kurva saatuse üle. Luuletus. Pigem nagu nutulaul. Seda peetakse ka esimeseks eestlase kirjutatud luuletuseks.] Rootsi viis väes Ukraina aladele ja loodeti abi Türgilt, et liit Vene vastu. See osutus aga valeks käiguks- 1709 võit venelastel Poltaava lahingus, pööras sõjaõnne nende poole
juulil 1941 koos metsavendadega raske kaitselahingu NKVD ja hävituspataljonide üksustega. Päästeti metsas sõjapaos olnud tsiviilelanikud. 942.a. algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. Ainult eestlastest koosnev 13-meheline luuresalk 4 hukkus ülesannet täites 1942. a. septembris-oktoobris Arhangelsk-Vologda raudtee piirkonnas. 1943.a. kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Nemad panid aluse soomepoiste ideoloogiale, võtsid kasutusele moto: "SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST". 1943. a
kaitsealal 3,9 pesa 100 km2 kohta ja seitsme teadaoleva pesa keskmine kaugus uksteisest on 2,9 km. Karula Rahvuspargis oli 3,3 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 3,1 km ja Puhatu Looduskaitsealal 3,8 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 5,6 km. Omamoodi koloonia on asustatud Võru metskonna maadel, kus 10 km2 pesitseb kolm paari ja pesadevaheline keskmine kaugus jääb alla ühe kilomeetri. Darwini Rahvuspargis, Vologda oblastis, Venemaal pesitsevad kalakotkad samuti kompaktsete gruppidena, kus pesade vahekaugus on 0,25- 4 km ( et al 2002). Täiskurn, haudevältus ja lennuvõime saavutamine. Pesa kohendamist alustab kalakotkas aprillis peale saabumist. Täiskurn, mis koosneb 2 kuni 3(4) munast, on pesas enamasti mai keskpaigaks. Emaslind haudub umbes 35 päeva, haudumisest võtab vähesel maaral osa ka isalind. Pojad lennuvõimestuvad juuli lõpus või augusti alguses. (Randla 1976; autori andmed)
Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. LOODUSLIKUD RESSURSID Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel
suhtes. Igor Severjanin (4. mai/16. mai 1887 Peterburi 20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja, hõbedase ajastu esindaja. Sündis Peterburis sõjaväeinseneri Vassili Lotarjovi pojana. Tema emapoolseteks sugulasteks olid revolutsionäär Aleksandra Kollontai, aga ka ajaloolane Nikolai Karamzin ja poeet Afanassi Fet. Esimesed eluaastad elas Peterburis, aastatel 18981903 Novgorodi kubermangusTserepovetsis (praeguse haldusjaotuse järele Vologda oblastis), kus õppis Tserepovetsi reaalkoolis. Aastast 1904 elas põhiliselt Peterburis. Külastas aastal 1912 Eestit, suvitas aastatel 1914 ja 1915 Toilas, jäi aastal 1921 sinna alaliselt elama. Käis aastast 1921 sageli esinemisreisidel Lätis, Leedus,Poolas, Saksamaal, Tsehhoslovakkias ja mujal. Aastatel 19301931 viibis ta pikemat aega Jugoslaavias ja Bulgaarias, aastatel 19331934Rumeenias ja Jugoslaavias
miljoni inimese kellest umbes 600 000 olid töölaagrites. Neist viimases oli umbes 21 000 naist ja 19 000 noorukit. Kogu vangistatud inimestest olid 60% korduvad karistusekandjad ja üle 15% alkohoolikud ja narkomaanid. 1995 aastal teatas vanglakaristuse seaduslikkuse järelvalve direktoraat at vangide arv kinnipidamiskohtades ületas nende asutuste võimsuse keskmiselt 50%. Esimene eluaegsete koloonia rajati 1994 aastal vologda piirkonda koloonia nr 5. Alates 1997 aastast on kinnipeetavate arv seal kasvanud 177lt 1115ni ehk 6,5 korda aastaks 2003 Tänapäev Praegu ei kasutata enam eeluurimisvangistust. Süüdistataval on võimalik end kautsjoni vastu vabaks osta. Selle jaoks kannab kinnipeetav või keegi temaga seotud isik nõutava rahasumma kohtule üle, garanteerides sellega kohtualuse olemasolu eeluurimise ja kohtuistungi ajaks. Kautsjoni suurus määrastakse uurija ja prokuröri heakskiidu alusel. Kui
Asuala Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Nende asuala kuulub metsavööndisse (peamiselt kuusk, haab, kask), kultuurmaad on väikesed. Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1). 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142 (Narodõ 1994: 433). Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud, põhjuseks nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Vepsa külad tühjenevad tasapisi
Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30) Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa lähisarktika- ja artikavöötmes ning Kaukaasia Musta mere rannik lähistroopikas. Valdavas osas valitseb Venemaal mandriline kliima. Ida- Siberis on äärmiselt mandriline kliima. Ookeanilähedase lääne- ja idaosa kliima on merelise ja mandrilise
esimese koolihariduse. Seejärel õppis ta ta Põlva kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja Peterburi Õpetajate Instituudis. Järgnesid tööaastad Valmiera linnakolis ja Riia Aleksandri Gümnaasiumis. 1917. aastal sooritas ta lõpueksamid ja kaitses diplomitöö Peterburi Ülikooli loodusteaduste osakonnas. Sõjasündmuste tõttu sattus ta koos Riia Aleksandri Gümnaasiumiga Võrru ja sealt edasi Saranskisse. 1918. aastal valiti J.Käis Vologda Õpetajate Instituudi direktoriks ja seejärel Pihkva kubermangu haridusosakonnas instruktoriks. 1920. a. tuli ta tagasi Eestisse. Algul töötas ta haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna ja aastatel 1921-1930 Võru Õpetajate Seminari juhatajana. J. Käisi koolkond ei seadnud eesmärgiks õppimise kerguse saavutamist, vaid selle, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Iga töö lõppeesmärgiks pidi olema töösaadus, kirjand, referaat
) 3. A.Alliksaare elu ja looming Alliksaar (1923-1966) Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt
annaabi.ee 
