suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille
suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille
VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse. Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone.
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et
Võlaõigus Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu;
lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Võlasuhe (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja)
• VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. • Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest Võlasuhte olemus • Lepingulistesse suhetesse astutakse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. • Konkreetseid eesmärke saavutatakse aga läbi erinevate õiguste ja kohustuste teostamise. • Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad järgmistest allikatest: • Leping; • Seadus (VÕSi eriosa ja siis VÕSi üldosa);
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus
keskmise töötasu ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 alusel maksab Töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras töötajale töösuhte kestuse alusel kindlustushüvitist koondamise korral. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks majanduslikel põhjustel (koondamiseks) on vajalik ülesütlemisavalduse kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (näiteks e-mail). Vorminõuete rikkumine toob TLS § 95 kohaselt endaga kaasa ülesütlemise tühisuse. Tööandja peab enda poolt esitatud ülesütlemisavalduses ülesütlemist alati põhjendama. Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes. Töölepingus adekvaatse konkurentsikeelu sõnastamine on oluline, vältimaks hilisemaid vaidlusi selle sisu ja ulatuse üle. Erinevaid tõlgendusi on tekitanud mõiste "töösuhe"
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe.
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus)
Võlaõiguse üldosa II kontrolltöö Küsimused: 1. Kuidas saab võlgnik vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? Paragrahv 104 annab kohustust rikkunud võlgnikule seadusest tuleneva õiguse oma rikkumine veel ise parandada või asendada (heastada), näiteks puudustega kaupade asemel tarnida uued või parandada puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust.
Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh
muust asjaolust. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada ette lepingu sõlmimine või teavitada teist poolt lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. VÕS § 15 lg-d 2 ja 3 reguleerivad aga eelkõige olukordi, kus leping osutub tühiseks vorminõude täitmisega mitteseotud asjaolu tõttu, mida üks lepingupool või mõlemad teadsid või selle asjaolu ise põhjustasid. VÕS § 15 lg 4 tähenduseks on selgitada, mida mõista "asjaolu teadma pidamise" all, ja viidatud 4. lõikel saab olla tähendus vaid sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 jaoks. VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni. Viidatud sätte sisuks on läbirääkimistel tekkiv vastastikune kohustus arvestada kummagi võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg 2)
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
............................................................................................................................................... 39 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmise takistused. (Slaid 18) ....................... 40 Kohustuste täitmise takistused. ...................................................................................................................... 41 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste rikkumine. (Slaid 19) ........................................ 42 Kohustuste rikkumine. ........................................................................................................................................ 43 Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) ....................................... 44 Hüvitatava kahju liigid. ....................................................................................
reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust
midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik
reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS.........................................................................
3. Kuidas tuleb kohustusi täita ning kuidas mõjutab alternatiivkohustus rahaliste kohustuste täitmist? Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus tuleb täita heas usus, mõistlikult ning arvestades tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS § 68 Kohustusi tuleb täita alati niimoodi, et võlasuhte eesmärk saaks saavuatud.Kui võlgnik täidab oma kohustused siis sellega läheb üle võlausaldajale tõendamiskohustus. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi siis jääb võlausaldajale vastutus tõendada, et võlga ei täidetud nõuetekohaselt. Kui võlgnik peab täitma ühe kahest või enamast kohustusest, kuulub valikuõigus nende vahel võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul.VÕS § 78 lg 1
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4
Seaduses on eraldi reguleeritud peatumine: 1) hagi esitamisega ja vahekohtumenetluse korral (TsÜS §-d 160 ja 161); 2) kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul (TsÜS §-d 162 ja 163); 3) perekonnaõiguslikel põhjustel (TsÜS § 164) 4) piiratud teovõime ja pärimise korral (TsÜS §-d 165 ja 166); 4) läbirääkimiste korral (TsÜS § 167). 52. Mis on leping ja millistes õigusvaldkondades seda kasutatakse? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Võlaõigus, asjaõiguses. 53. Kuidas nimetatakse lepingupooli võlaõiguses ja kuidas asjaõiguses?
(näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt.) Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega. Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine). Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest. Tava ei saa muuta seadust.
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus
antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 14. Mis on võlasuhe - Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. võlasuhte subjektid-Võlgnike paljusus: osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud Võlausaldajate paljusus: osavõlausaldajad, ühisvõlausaldajad ja solidaarvõlausaldajad. Osavõlgnikud - kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Ühisvõlgnikud kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
