Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võlaõigus kaasus nr 11 lahendus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, kaamera, patareid, hüvitamist, pood, müügileping, ostjal, alpide, kõrgmäestiku, teistsugune, hüvitamise, eelduste, filmimist, tasuma, müüjale, muuhulgas, tõusta, kavatses, laseb, soovitada, sony, külmale, selgub, sugugi, tavalised, filmimise, ostnud, mittetulundusühing, kaitsevad, tarbijalemüük, erisused, asjale, rikkumineVÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. 2. Kohustus 1. Kohustuse sisu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks oma koguselt lepingutingimustele ehk oleks täpselt 1000 ruutmeetrit. Ostja maksis ostusumma täies ulatuses. 1. Põhikohustused => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus => VÕS § 217 lg 1 järgi peab asi vastama
ühisest tahtest või sarnase mõistliku isiku tahtest. 2. Millises ulatuses vastutab kohustuse rikkumise eest võlausaldaja ehk mis ulatuses põhjustas kohustuse rikkumise võlausaldaja selles osas ei tohi õiguskaitsevahendeid kasutada. Õiguskaitsevahendid Võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel võib võlausaldaja nõuda (§101 lg 4): 1) Kohustuse täitmist 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) Kahju hüvitamist 4) Öelda leping üles või lepingust taganeda 5) Alandada hinda 6) Rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivist 3 Kahju hüvitamine- eesmärgiks on kahjustunud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Hüvitatava kahju liigid on varaline kahju ja mittevaraline kahju.
1. Töötasu alandamise erisus (1) Tööandja võib töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7
ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Käsundisaajale tasu maksmine Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. (627) Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. (628) Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel
lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit
Enne tehingu sõlmimist tehti proovisõit. A jäi auto kvaliteediga rahule. Nädal aega hiljem oli A sunnitud viima auto remonditöökotta, kus selgus, et mootori õlitase on langenud alla lubatud normi ning süüteküünlad ja õli tuleb vahetada. Samuti öeldi A-le, et auto mootor vajab kapitaalremonti ning et seda oli soovitatud juba auto eelmisele omanikule, kes remondist keeldus. Automootori kapitaalremont läks A-le maksma 40 000 krooni. Kas A saab B-lt nõuda 40 000 krooni hüvitamist asja lepingu-tingimustele mittevastavuse tõttu? Vastus: Tegemist on müügilepinguga VÕS §208 mõistes. Kuna enne müügilepingu sõlmimist ostja tegi proovisõidu ja oli kõik korras, ostja ootab, et ostetav asi saab kasutada sõiduautona. Sellepärast tuginedes VÕS § 217 lg 2 p-le 2 võib nentida, et asi (ostetud sõiduauto) ei vasta müügilepingu tingimustele, sest asi ei vasta lepingutingimustele, kui asja omaduste kohta ei
Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel tellimuse samal kodulehel müüjale esitada. Pärast seda, kui klient oli mööbli kokku pannud, kuvas koduleht ka ostuhinna. Ants valis kodulehel endale sobiva köögimööbli komplekti välja ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot.
areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida
TVL kirjeldatakse tehtav töö Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega määratakse tasu töö tähtaeg Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel Katseaega ei kohaldata Töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Töövõtja kohustused Töö vastavus lepingutingimustele Asja üleandmine Tellija kohustused Tasu maksmine Tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata Töö vastuvõtmine Eelarve ületamine: Siduv; Mittesiduv Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Töövõtja kannab juhusliku hävimise riisikot kuni töö valmimiseni. Töö peab vastama lepingutingimustele, samuti
printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega. Ofert on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema
puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. (4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. (5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. (6) Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata tarbijatöövõtu suhtes. § 647. Töövõtulepingu oluline rikkumine töövõtja poolt
hagejat puudustest, kui tõendavad, siis nad ei ole müügilepingut rikkunud ja hageja ei saa nõuda hinnaalandamist. 6 VÕS § 219 lg 1 Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hagejal ei olnud sellist kohustust VÕS § 220 lg 1 Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Ostja peab seda järgima, sest see on oluline õiguskaitsevahendite rakendamise seisukohalt RKTKo nr 3-2-1-111-07, p 14 lepingueelsete kohustuste rikkumise selgumine pärast
(1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema
üürileandjalt asja üleandmist.Kui üürileandjana sõlmib üürilepingu isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub, siis on üürilepingu täitmine võimatu. Üürilepingu täitmise võimatus ei välista aga üürniku poolsete üürilepingu rikkumisest tulenevate nõuete maksmapanekut üürileandja suhtes. Kui üürileandja üürnikule asja üle ei anna võib üürnik kohaldada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid, nagu näiteks kahju hüvitamist. Üürilepingu sõlmimisel tasuks üürnikul kontrollida, kas üürileandjal on õigus asja kasutusse anda või mitte (nt allüürile andmise õigus). Sest juhul, kui üürileandjal puudub õigus asja kasutusse anda, tekiks üürnikul üksnes kahju hüvitamise nõudeõigus ürileandja vastu, mis aga ei pruugi olla üürniku huvides. Üürilepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata ka erisätetele, mis on rakendatavad eluruumide ja äriruumide kasutusse andmiseks
mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. 3. Varalise vastutuse kokkulepe
eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. 3. Varalise vastutuse kokkulepe
Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi pakkumuse, avaldas soovi osta. VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1) piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult seotud – soov saada asja omanikuks ja astuda lepingusse; 3) kindlale isikule – Reinholdile. Kas on olemas müüja? Müüjaks on Reinhold. VÕS § 20 lg 1 praegu nõustus müüja läbi tahteavalduse Pöial on veits kahtlane, see ei pruugi olla nõustumus. Seda ei saa nõustumusena tõlgendada Vastus: poolte vahel ei ole müügilepingut VÕS § 9 järgi sõlmitud. Ostja ei saa VÕS § 108 alusel täitmist nõuda, kuna võlasuhet ei ole ei ole vaja hinnata ka järgnevaid nõude eeldusi VÕS § 75 lg 1 ühepoolsete tahteavalduste tõlgendamine
Käsundisaajale tasu maksmine Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus või kutsetegevuses. (627) Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. (628) Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel
Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle kolmekuulise töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule ja ta ei saa nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks
Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Kultuurimälestisel teostatavate ehitustööde osas ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine. Seega on süüdi nii ehitusettevõtja kui ka materjali tootja. Kas ta mõistab välja kahju? Arvan, et kohus mõistab välja kahju hüvitamise. Kui mõistab, siis kellelt? Ehitusettevõtjalt ja OÜ Põrandakattelt. V-7 Pumbajaama ehituse lepingu sõlmimisel tekkis tellija ja töövõtja vahel vaidlus lepingu punkti üle, millega kehtestati, et materjalide, seadmete ja toodete üleandmise tähtaegade rikkumise eest tellija maksab töövõtjale leppetrahvi 50 eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Kuid tellija nõustus tasuma viivist 5% materjalide, seadmete ja toodete üleandmisega
Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Jaan on auto vahepeal A-le müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? Kas O saaks lepingust taganeda? Vastus: VÕS § 208 lõige 1 ütleb,et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 ütleb, et müüjal on asja üle andmise kohustus ostjale. VÕS § 223 lõige 1 ütleb, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja
leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (§ 9. Lepingu sõlmimine). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (§ 11. Lepingu vorm). Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (§ 208. Müügilepingu mõiste) 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? Vastus: - Seaduses on kirjas, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS §76)
06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik o Kas leping on sõlmitud
sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kõnealuse sätte erinevates lõigetes täpsustatakse, milliste kohustuste täitmist üksteise huve ja õigusi arvestavatel läbirääkimistel silmas peetakse. Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada
kokkulepitust erinevalt avariiliseks. Pärast puuduse avastamist taganeb Kaupo lepingust. Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued rehvid. Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning uute rehvide hinna kompenseerimist. Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. Ülesanne: 1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist?
Kui leping on üle võetud, on kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud ülevõtjale (vt VÕS § 179 lg-d 1 ja 2). Teisiti öeldes, lepingu ülevõtmine kujutab endast tehingut, mille tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks?
Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. Leppetrahv:Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. 17.Lepingu tõlgendamine
või pideva töösuhte loomisega (nt tööleping) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale.
Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus.
Rahatähe kohustuse täitmine toimub rahatähtede omandi ja valduse üleandmise teel. Täitmise kohaks on üldjuhul võlgniku elukoht. Alati võib rahalise kohustuse täita sularahas. Rahavõla korral on maksmine siseriiklikus vääringus ja kehtiva rahaga. Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu.
annaabi.ee 
