Third level Fourth level Fifth level Jean-François Millet[zan fransuaa millee] (1814-1875). Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. kuulsaim töö on "Õhtupalve,, Eiras inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- lugupidamisega. ,, Viljapeade korjajad " Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808- 1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Ühiskonnakriitiline iseloom.
Jacques-Louis David Riietatud maja Francisco Goya Hullu naise portree Ketraja e Napoleon Alpe Theodore Katkenud lõng ületamas Gericault Alasti maja Ilja Repin Jacques-Louis Francisco Goya David Dante ja Viljapeade Russalka Napoleoni Vergilius põrgus korjajad Amandus kroonimine Eguene Jean-Francios Adamson Jacques-Louis Delacroix Millet David Eine Roheluses Näitlejanna Eine Roheluses Kivilõhkujad Choise Claude Monet Näitlejanna Jeanne Samary Claude Monet Gustave veresaun
JEAN-FRANCOIS MILLET Viljapeade korjajad Õhtupalvus ehk Angelus GUSTAVE COURBET Autoportree Matus Ornan'is Kivilõhkujad Laadalt tulnud talupojad Ateljee Kohumine e. tervist härra Courbet HONORE DAUMIER Transnonaim'i tänav 1834 ILJA REPIN Burlakid Volgal Ei oodanud Ivan Julm pojaga Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Modest Mussorgski portree IVAN SISKIN Hommik metsas VIKTOR VASNETSOV Kuningas teelahkmel 3 vägilast ...
Kristjan Kipper 10b Jacques Louis David " Marat' surm " 1793. Jean Auguste Dominique Ingres "Mademoiselle Riviére" 1805 Francisco José de Goya " Saturnus sööb oma lapse" 1819-1823 Pariisi Tähe triumfikaar Eugene Delacroix´ Vabadus viib rahva barrikaadidele" Théodore Géricault´ "" Meduse'i" parv" Jean Franscois Millet " Viljapeade korjajad" Ilja Repin " Burlakid Volgal" Claude Monet " Päikesetõus. Mulje" Impression - mulje Vincent Van Gogh " Vincenti tool piibuga" Post pärast, järel Paul Gauguin " Autoportree Kollase Kristusega" Edvard Munch " Karje" Norra Alesundi nukumajad
J-F. MILLET G.COURBET Viljapeade korjamine Õhtupalve ja kaevajad Kivilõhkujad Tere, härra Courbet! H.DAUMIER V.SURIKOV J.KÖLER C.MEUNIER 1831.a poliitilised maskid Bojaaritar Morozova Ema portree Terasesulataja W.TURNER F.GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D
ideaalmaastikega. · JEAN FRANCOIS MILLET - kujutas enamasti talupoegi, mitte enam maastike - suhtus tegelastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides - Millet`l oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga - pärast tema surma hakati tema loomingus aga nägema mälestust kaduvast külaelust, eeskuju võtmine nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas - ,,Viljapeade korjajad", ,,Tööleminek", ,,Lambakarjus" - ,,Viljapeade korjajad" Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. · HONORE DAUMIER - põhitegevus graafika - joonistustel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja ta avaldas neid radikaalses ajakirjanduses
Klassitsism ja romantism Iseloomulikud tunnused Klassitsismi on nimetatud valgustusajastuks, siin on mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Esineb selge ja reeglipärane vormitäius Andrea Palladio mõju (üle 2korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) Klassitsism andis revolutsionääridele kindlustunde ja vapustatud ühiskonna. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Filippo Juvarra Superga kuppelkirik Romantism Romantism võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Romantismi on raskem määratleda, sest reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19...
fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mis nende ümber oli. 2. Kes oli John Constable? Miks me räägime temast käesolevas peatükis? Keda ta mõjutas? Inglise kunstnik, tal oli sugemeid realismist 3. Mida huvitavat hakkas alates 1830. Aastatest juhtuma Barbizoni külas? Keda külaelanikest tead nimepidi? Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusjõuga tüübid. Kõik tüübid mõjuvad karikatuursena. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev
Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Nad rõhutasid negatiivset. · Jean Francois Millet / milee /. On eeskätte talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsisete toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles pärast surma. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" · Kuulsaim realismi esindaja on Gustav Courbet / kurbee/. (1819-1877) Kunstis iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime- kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbt töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu mees, selline on ka tema kunst. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume.
1817-1878 Maalikunstnik ja graafik Barbizoni koolkonna liige Maalis maastikke Maalid: "Merekallas Villerville´is", "Kuupaiste" Saine ja Oise 1869 87x157 cm Budapestis Jean Francios Millet 1814-1875 maalikunstnik Saatus oli teistes raskem 1849.aastal kolis Barbizoni Maalis enamasti talupoegi Suhtus oma tegelastesse lugupidamisega 19.sajandi lõpus hakati tema töösid hindama ja ta sai eeskujuks nii Prantsusmaal, kui ka mujal Euroopas Maalid: "Viljapeade korjajad", "Külvaja" Viljapeade korjajad 1857 84x111 cm Pariisis Angelus (Õhtupalve) 1859 53,5x66 cm Pariisis Külvaja 1850 Bostonis Naine küpsetab leiba 1854 55x46 cm Otterlos Prantsuse realismi teised suurkujud Honore Daumier Gustave Coubert Honore Daumier 1808-1879 Põhitegevus graafika Karikaturist Tegeles ka skulptuuri ja maalikunstiga Maalis suurlinna lihtrahvast Säilinud tuhandeid pilkepilte
REALISM Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Jean François Millet "Viljapeade korjajad" (1857) Esile on toodud tegevus, mitte inimeste olemasolu või nende näod. Gustave Courbet "Kivilõhkujad" Maalil on kujutatud juhuslik hetk. Mulle meeldib see maal, sest esile pole toodud inimeste nägusid, vaid nende tegevus. "Tüdrukud Seini ääres" Minu arvates on sellel maalil mõeldud detailidele, näiteks kleidiriie, millel on välja toodud kortsud. Samuti ka puu all olev korv. Maali põhimõte pole eriti selge minu arvates. Honoré Daumier "Kaks skulptorit"
REALISM Kaspar G. TEKE · Sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel · Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. JEAN-FRANCOIS MILLET GUSTAVE COURBET "Viljapeade korjajad" "Kivilõhkujad" TUNNUSED · Detailirikas ja täpne · Tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast · Esile tuli kriitiline hoiak · Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale · Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist
Klassitsism 1770-1820-eitab vana ühiskonda, Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni. Arhitektuur- lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskuju antiikehitistest, esmaklassiline Põhimõte: idealiseeriv, tasakaalukas ning sümmeetriline, Algas täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine. Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt. Ta on tuntud eelkõige...
kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetult looduses (plein air) Jean Francois Millet (1814-75) Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke Range monumentaalse vormi- ja värvikäsitlus Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust Suuri raskusi müügi ja eksponeerimisega Maal ,,Viljapeade korjajad" Jean-François Millet ,,Õhtupalve" Honore Daumier (1808-79) Prantsuse maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Avaldas oma teoseid radikaalses ajakirjanduses (La Caricature) Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom Kunstis puduvad positiivsed kangelased Vormikäsitlus lakooniline, jõuline, ekspressiivne Monokroomsed (pruunikas-
Inglismaa-William Turner-tüüpiline meremaalija.alati on merel midagi.Kasutab pahtlilabidat."Hannibali minek üle alpide".Saksamaa-Philipp Otto Runge-usulise sisuga teosed.Kekaegsed muinasjutud,legendid.Maalib pilt pildis."Hommik".Realism-Prantsusmaa-looduslähedane,maalivad tõde,ümbritsevat elu.Pruunid,hallid kollakad toonid.I realistlikud maalid tehakse maastikumaalina.Jean-Francois Millet-maalib talupoegi,rasket tööd.Inimesed ei vaata pildist välja.Pilk suunatud maha."Viljapeade korjajad","Külvaja","Õhtupalvus".Gustave Courbet-võimas isiksus.Revolutsionääride perekonnast."Kivilõhkujad",Tere,härra Courbet".Honore Daumier-meenutab Goyat.Naerab välja väikekodanlust.Kivitrükk oli lemmiktehnika."Crispin ja Scapin".Vene realism-Ilja Repin-ajaloo sündmused,kaasaeg."Burlakid Volgal".Tööd suuremõõdulised."Zaparoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile".Vassili Surikov-mineviku sündmuseid kujutab."Lumelinna vallutamine".Ivan Siskin-käis Eestis maalimas
isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Prantslane Jean Francois Millet (1814-1875 kujutas eelkõige talupoegi. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Tema tegelased olid kartulivõtjad, viljapeade korjajad, külvajad ja karjased. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli Gustav Courbet (1819-1877). Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on hävinud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. 19. sajandi viimasel kolmandikul levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud
klassitsism Maalijad olid sunnitud imiteerima antiikskulptuuri. Seepärast olid maalid koloriidivaesed ning ei olnud ka valguse ja varju efekte Realism* ja mpressionism Jean-François Millet "Angelus" realism Jean-François Millet "Viljapeade Gustave Courbet korjajad" "Kivi- realism lõhkujad" realism Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Post- ja neoimpressionism*
Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. SKULPTUUR Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist
Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..."? Mis on fresko? Tallinnas Kaarli kirikus 7. Kes oli eesti rahvusliku maalikunsti rajaja? Johann Köler 8. Missuguse nimetusega tuntakse veel peredviznikute ajajärku? Kriitiline realism 9. Kes oli suurim kunstnik vene kriitiliste realistide seas? Jean Francois Millet [zan fransuaa millee] Honore Daumier [onoree domjee] Gustave Courbet [güstaav kurbee] Adolph von Menzel [adolf fon mensel] Corot. Maastik T. Rousseau. Millet. Viljapeade Metsaserv korjajad Fontainebleau's Courbet. Matus Courbet. Kivilõhkujad Courbet. Tere, härra Ornans'is Courbet! Daumier. 1831. aasta Daumier. Kolmanda Daumier. Pesunaine poliitilised maskid klassi vagun Perov. Matus Repin. Burlakid Volgal Repin. Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi
näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. "Viljapeade korjajad" Madalmaad-Holland · Jozef Israëls oli juudi päritolu Hollandi maalikunstnik, Madalmaade realismi tähtsamaid esindajaid. Aastatel 18701890 tegutses Madalmaades Haagi koolkond, mille põhieesmärk oli edasi anda tõelist atmosfääri. Nende maalitud maastikud olid äärmiselt plastilised, tubased stseenid olid tulvil siirast poeesiast. " Juudi pulm " Hispaania
kaasaega (19-saj keskpaik) 1830. rühm Pariisi maalikunstnikkepeatuma Barbizonis. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga. Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikuga. *Jean Francois Millet kujutas talupoegi,töölisi tööd tehes, mitte maastike ,,Viljapeade korjajad" - kolm vaest naist ränk töö Suured, veidi kohmakad, tumedad pruunikad toonid. *Gustav Courbet - suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, rõhutatult argipäevane. "Kivilõhkujad, Korraldas iseseisvaid näituseid.( Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega.) Maalis ainult seda mida silma nägi. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi,
tegid käsitöölised. Taskusks said nad oma tööeest toitu ja rõivaid. Orjad oli ühiskonna alamkiht.Enamasti olid orjad sõjavangid ja neidki oli Egiptuses vähe. Kõige rohkem oli neid vaarao lossides, kuid ka rikkad ülikud said omale orja lubada. Põlluharimine. Igal suvel ja sügisel tõusid vesi üle Niiluse kallaste. Kui vesi langes jäi sinna väga viljakas muda, kus sai kasvatada vilja. Jõevett suunati kraavideabil ka sinna kuhu see ei ulatunud.Lõigatud viljapeade peal lasti trampida härgadel et terad peadest eralduksid.Vilja säilitati aitades. Elu pärast surma. Pärast surma mumifitseeriti surnu, et surnukeha ei häviks, muidu poleks hingel kuhugi tagasi tulla. Muumia mässiti sidesse ning pandi sarkofaagi. Rikkad perekonnad ehitasid oma surnutele uhkeid hauakambreid. Arvati, et kõike mida inimene elujooksul vajab, vajab ta ka pärast surma.Usuti, et surnud peavad Osirise kohtu ees aru andma elu jooksul korda saadetud tegudest
teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" maalikast seljas, heledad riided, 3 meest. Goya- mustad mõtted ehk mustad maalid (kõik värvid segatud mustaga); tegeles graafikaga, mappides teemadena: kapriisid, sõjakoledused, härjavõitlus; ,,Alasti maja"-alasti naine voodis, on ka riietega variant. ROMANTISM: Gericault ,,Meduse'i päev" laev läks põhja, osad jäid parvele, hakkasid teisi
Marseljees. 1833-1836. Reljeef Tähe triumfikaarel Pariisis. Arhitektuur Inglismaa Charles Barry (1795-1860), Augustus Pugin (1812-1852) Parlamendihoone Londonis. 1837-1840. REALISM 1840 - 1860.a. Maalikunst Prantsusmaa Honorè Daumier' Transnonain'i tänav 15.aprill 1834 Maalikunst Prantsusmaa Francois Millet. Viljapeade korjajad. 1857. Maalikunst Prantsusmaa Gustave Courbet. Kivilõhkujad. 1849-1850. Maalikunst Venemaa Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1870-1873. Maalikunst Venemaa Vassili Perov (1833-1882) Matus. 1865. IMPRESSIONISM 1860 - 1880.a. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Eine roheluses.1862-1863. Maalikunst
eemaldumine tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Realism - kujutab ümbritseva, maalitava pildi tõetruudust. ROMANTIS KLASSITSI M Jacques-Louis SM David „Horatiuste vanne“ Theodore Gericault „Méduse'i parv“ REALIS M Jean-François Millet "Viljapeade LOOMING EESTIS ■ Ühed esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Eestis paiknev kunstielu oli sajandi alguses väga elav, aga selle loojateks ja tarbijateks (kuni 20. sajandi alguseni) jäid siiski baltisakslased. ■ Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes – sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Iseloomulik oli baltisaksa
Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida- või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. Inglise tähtsaim romantik on William Turner(1775-1851), kes oli üks aegade suurimaid meremaalijaid
laine", kuulsaim vene marinist Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk
Kunstiajaloo perioodid Liisa Tamm Keskaeg • 5.-15. sajand, jagunes omakorda kolmeks perioodiks (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg) • Kiriklik kunst • Kohmakad skulptuurid • Töö valmistaja ei omanud tähtsust: ▫ Skulpuurid ja seinamaalid polnud signeeritud • Romaani ja gooti stiil ▫ Romaani stiil arhitektuuris: ümarkaar, vähe kaunistusi, vähe väikseid aknaid ▫ Gooti stiil arhitektuuris: teravkaar, ohtrate kaunistustega, palju suuri aknaid Pisa torn Pisa torn • Asub Itaalias • Romaani stiilis • Torni ehitati ajavahemikus 12. sajand – 14. sajand • Üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul • Valisin, sest minu jaoks on see kõige tuttavam keskaegne ehitis • Keskaegsed tunnused: ümarkaared, vähe väikseid aknaid, Pisa torn on eraldi seisev kellatorn, vähe kaunistusi Naeratav ingel Naeratav ingel • Ümarplastika – kuju vaadatav nii eest kui ka külgedelt • Gooti stiilis • Hingeline ning tundeline...
MASACCIO ,,Paradiisist väljaajamine" fresko Firenzes, sellega algab renessanss.uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine.inimlike tunnete väljendamine. MATISSE ,,Tants" ; võttis Van Gogh'st eeskuju, Karl Pärsimägi mõjutanud MICHELANGELO ,,Aadama loomine" ; ,,Maailma loomine" ; ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" õlal ling peos kivi ; ,,Delfi sibüll" Sixtuse kabelilt (kutsutakse Sixtus IV järgi) MILLET ,,Viljapeade koristajad" MODIGLIANI (AMADEO) ,,Hanka Zborowska portree" ; ,,Mustlanna lapsega" ; maalis portreid ja naisakte, 35 aastaselt suri alkoholismist ja tuberkuloosist ; elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu MYRON ,,Discobulus" e. ,,Kettaheitja" Rooma rahvusmuuseum PABLO PICASSO ,,Marie-Thérèse" ; ,,Laps tuviga" ; ,,Guernica" ; ,,Avignoni neiud" ; ,,Naine lehvikuga" ; ,,Autoportree" ; ,,Paul arlekiinina" ; ,,Portree Olgast tugitoolis"
rakendama külmi toone. François Millet (18141875) astus Barbizoni koolkonda 1849. aastal, kuid kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamisel ametlikus kunstis olid kindlad ideaaliskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, kuid Millet` tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Kahtlustati, et Millet suhtus oma tegelastessekartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Tal oli raskusi oma tööde eksponeerimise ja müümisega. 19. saj. lõpupoole, pärast kunstniku surma, hakati tema loomingus nägema eelkõige mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Puhtavereline romantik oli hispaania päritolu Narcisse Diaz de la Pena (18081876), keda mõjutas Delacroix
teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet /milee/ (1814-1875). On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles peale surma. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" põllul kummardamas kolm vana vaest naist, kes teostavad nö järelnoppimist Kuulsaim realismi esindaja on * Gustave Courbet /kurbee/ (1819-1877). Kunstis iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime - kui 1855. aasta Pariisi maailmanäitusel Courbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu tugev mees, selline on ka tema kunst
visandeid, koju jõudes maalis seda, mis talle meelde jäi. Töödes domineerib raskepärane ja kurvameelne põhitoon Koloriit on tõsine ja tagasihoidlik. Tema põhisõnumiks on inimesearmastus, headus, ennekõike aga saatusele alistumine. Kogu oma elu elas Millet suures viletsuses, tal oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. Seda suurem oli lugupidamine pärast tema surma vähe on kunstnikke, kelle mõju on nii suur olnud. Viljapeade korjajad, 1857 Angelus (õhtupalve), 19571959 HONORE DAUMIER (18081879) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Oli prantsuse maalikunstnik, skulptor, graafik ja karikaturist Töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda.
Siiski võitsid barbizoonlased aegamööda tunnustust. Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814- 1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kolmas prantsuse realistlik kunstnik oli HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808-1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on
vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879) Doumier on nn kriitilise realismi esindaja. Kriitilisteks realistideks nimetati kunstnike, kes olid ümbritsevasse eriti kriitiliselt meelestatud. Doumier oli karikaturist, graafik, maalikunstnik, skulptor. Tema töödes ei olnud positiivset tegelast. Ta pilkab kõike ja kõiki. 1. Pesunaine 2. 1871 Gustav Courbet (1819 1877) Courbet'i põhimõte oli näidata elu tema halastamatus tõepärasuses. 1. Mees piibuga e
Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad tööst kurnatud ilmel nõjatunud hetkeks labida või kõplavarrele hinge tõmbama. Arvatavasti tuntuim Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Õhtupäikesest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardamas kolme naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. See on kurb maal vaesusest ja rängast tööst. Tõeline realismi eestvõitleja oli prantslane Gustave Courbet (18191877). Ta väitis, et pole tähtis, kas maalitakse
Kasutas väga palju erinevaid vahetoone. Jean Francois Millet Oli pärit vaesest talupoja perest ja seetõttu ei saanud nooruses minna õppima kunsti, sest pidi kodupõldudel rügama ja vabadel hetkel püüdis joonistada. Kunsti õppis suhteliselt hilja ja vähe, esimesed tööd olid mütoloogia ja piibli ainelised. Hiljem kujutas talupoegade rasket elu. Maalidel on rõhutatud käsi, näod on teisejärgulised(tavaliselt varjus). Tema töö: ,,Viljapeade korjajad" ,,Õhtupalve" Gustave Courbet (1819-1877) Oli pärit jõukast talupoja perest. Läks noorena juba Paiisi õppima. Õppis alguses kopeerides vanameistrite töid. Eitas fantaasia osa kunstis, deviisiks oli, et tuleb maalida seda, mida sa näed. 1855. Toimus Pariisis maailmanäitus, kuhu ka Courbet oma tööd esitas, aga need lükati tagasi ja siis korraldas ta isikunäituse realismi paviljonis. Selle sündmuse järgi sai kunstivool omale nimetuse.
fotograafia sündi ja arengut. Realismi õitseajal oli nähtava tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi esimene püsiv fotokujutis. Kunstnikud Jean Francois Millet(1814-1875)- kujutas enamasti inimesi, mitte maastikke. Kahtlustati, et ta õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse alati austusega- need võisid olla kartulivõtjad, viljapeade korjajad või karjased- ta lihtsalt leppis nende saatusega. Teosed: "Õhtupalve", "Kaevajad" . Honore Daumier(1808-1879)- Tema peamine tegevus jäi graafika valda. Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses. Kujutatavad tegelased on küll pärit igapäevaelust, kuid mitte juhuslikud tegelased vaid suure jõuga isiksused. Tema teostes pole kohta positiivsetele kangelasele, kõik tüübid mõjuvad karikatuurse, ilmeka ja veenvana
maastikke. Esiplaanil kujutas suuri puid või figuure (loomad, inimesed).Värvi kandis lõuendile laiade pintsli tõmmetega, puude lehestiku maalis aga peente täppidena. Corot peetakse ka impressionismi eelkäijaks."Heinakoorem" Teine Barbizoni rühmituse kunstnik oli Jean Francois Millet (1814-1875). Millet oli pärit talupoja perest. 20 eluaastani töötas kodupõldudel. Isa märkas poja kunstiannet ja saatis ta Pariisi õppima. 1848.a. oli Pariisis Salongis väljas tema töö ,,Viljapeade korjajad".Millet maalis pruunides toonides, kujutas suuri ja kohmakaid inimesi igapäeva tööd tegemas. Tihti jäid näod varjatuks, sest Milleti tähelepanu oli pööratud kätele. Lemmikteemaks oligi talupoegade raske töö ja elu. Millet on loonud mitmeid joonistusi."Külvaja" ja hiljem viljeles ka pastellmaali. Gustave Courbet(1819-1877) oli pärit Lõuna-Prantsusmaalt rikkast talupoja perest. Noore mehena läks Pariisi maalimist õppima
pakkuvat kunstivoolu. Üks neist oli realism. Iseseisvunud oli teadus, kunstid, mis varem olid religiooni alluvuses. Teaduslik maailmapilt hakkas inimesi järjest enam mõjutama. Paljud kunstnikud arvasid, et maailma tuleb kujutada nii nagu see tegelikult on. Nendest said realistid. Maaliti vabas õhus, looduses. Olulisemaid esindajaid: MILLET, kes maalis vabas õhus talupoegi, mis akadeemiliste kunstnike jaoks oli madal teema, N: ,,Viljapeade korjajad". COURBET kujutas samuti realistlikult talupoegade elu. Oli I kunstnik, kes korraldas protestinäituse, sest tema töid ei võetud Kunstiakadeemia ametlikule aastanäitusele Pariisis piisavalt, hiljem sai see uute kunstivoolude käitumistavaks. Eesti I kaasaegne professionaalne kunstnik töötas Peterburis. J. KÖLER maalis seal nii akadeemilisi portreesid kui realismist mõjutatud maale, N: ,,Ema portree". Impressionism
Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures. Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Prantslane Gustave Courbet (1819-1877) väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi. Courbet' enda teostest oli murrangulise tähtsusega hiiglasuur 6 m pikkune maal "Matus Ornans'is". Teistest Courbet' teostest on tuntuim "Kivilõhkujad". Prantsuse realistide hulka kuulus ka karikaturist Honore Daumier (1808-1879). Poliitilise sisuga pildid, naerab väikekodanlaste rumaluse üle. __________ Venemaal oli 19 saj
üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, ,,Matus Oransis", ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Coubert", E. Manet ainesti Pariis ja
Nende erinevus: Historitsism oli romaani, gootika ja renessansi jäljendamine ehituskunstis.Eklektika on erinevate stiilide koos kasutamine.16.Honore Daumier „Transonaine’i tänav“ 15.aprill 1834. eitea, mis ajaloosündmusega seotud on..:S17. Realistid hakkasid esmakordselt maalima keda või mida? Nad läksid Pariisi linnaäärsetesse küladesse ja mida nad seal tegema hakkasid? Kuidas valmisid nende maalid? Tuntumad prantsuse realistid ja nende tööd. Tööde analüüs – „Viljapeade korjajad“, „Kivilõhkujad“ Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega.Prantsuse realistid: Jean Francois Millet – Külvaja.Viljapeade korjajad – maalis 2 varianti, esiplaanil naised, kes peale lõikust korjavad kokku viimaseid viljapeasid.Realist Gustave Courbet – Kivilõhkujad (noor mees, kellel on palju jõudu ja vana mees, kes on väga haige, liigesevalud jne, ta lõhub kive mööda külmajooni) Veel Courbeti teos – Tere härra Courbet.18
Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest.
Canova"kolm graatsiat" Valge maja Tartu Ülikooli peahoone Peterburi Paleeväljak 18141815 1792 Krause 180409 18191829 David"Horatiuse vanne" David"Napoleoni Parlamendihoone Londonis "Salisbury katedraal" Turner"Matus 1784 kroonimine" 1805-1807 886 1820 Constable merel" 1842 Delacroix"Vabadus viib Millett"viljapeade Courbet"Matus Ornans ´is"Daumier"Kolmanda klassi Rahva barrikaadidele" korjajad" 1857 1849-1850 vagun" 1763- 65 1803 Köler"Ema portree" Monet"Impressioon. Monet"Roueni katedraal" Renoir"Suplejad" 1857 Tõusev päike"1873 1893-1894 1883-1884 Renoir"Näitlejatar Jeanne Manet"Eine roheluses"Rodin"Mõtleja" Van Gogh"Tähine
sajandi lõpp • Huvitus kaasajast, lihsatest inimestest ja argielust • Realistide eesmärk: kujutada elu sellisena nagu ta on, ilma ilustusteta Põhijooned • Vastandus romantismile, sest loodi tõepärane pilt tegelikkusest • Maaliti, mida nähti • Maaliti loodust, talupoegade elu ja portreesid • Kriitiline suhtumine ühiskonnakorraldusse • Maalid annavad ülevaate toonasest elust Näited • Gustav Courbet ‘‘Kivilõhkujad • Jean Francois Millet ‘‘Viljapeade korjajad’’ IMPRESSIONISM KUNSTIS 19.saj Impressionism • Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. – 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Põhitunnused • Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte. • Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega • Varjutamisel ei kasutata musta värvi • Värvide segamisel kasutati valget – pildid olid heledamad
REALISM Kui klassitsismis ja romantismis näeme, et kunstil on jutustav sisu, siis realismis seda ei ole. Neid kunstnikke huvitas tegelikkus. Pildid on ilustamata. See sai alguse Prantsusmaal. Maaliti töötavaid inimesi. Kujutati pruunikates toonides loodust. Realism oli kriitiline! Kõik kujutatud tõepäraselt. Barbisoni koolkond. Jean- Francois Millet asus töötama Barbisoni külla tööle aastal 1849. N: ,,Viljapeade korjajad". Hakati maalima kohaliku loodust ja talurahva elu. Gustav Courbet ,,Matus Ornas's" - kujutatud üle 40figuuri, tume koloriit loob matusemeeleolu. Courbet ,,Kivilõhkujad". Honore Daumier ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" Venemaal. Kriitiline realism. Rändnäituste ühendus. Loodeti et kriitiliste piltidega sai ühiskonda muuta. Ilja Repin. Zaparoozlased kirjutavad kirja türgi sultanile. IMPRESSIONISM Murranguline kunstistiil. Murrangilus seisnes tõepärasusest kaugenema
otsese ümbruse tõsieluline kujutamine, asjalikult ja objektiivselt, tõde on kunstisiht, siis alles ilus, iseloomulik oli huvi argielu vastu Prantsusmaa Daumier 1808-1879 – oli kunstis iseõppija, eelkõige oli tuntud kui karikaturist, Malemängijad, Courbet 1819-1877(?) – samuti iseõppija, õpetajaks pidas loodust, Matused Ornan'is, Kivilõhkujad, Kunstniku ateljee, Tere päevast härra Courbet, Millet 1814-1875 – looduse ja talupoegade elu maalija, Viljapeade korjajad, Külvaja, Õhtupalve, Saksamaa – said inspiratsiooni prantslastelt, Menzel 1815-1905 – Emilie Menzel tukkumas, Supper at the ball Leibl 1844-1900 – käis Pariisis korduvalt, Noor pariislanna – pokott, Naised kirikus Thoma 1839-1924 – kergelt romantilise alatooniga realist Inglise Maal – 18. ja 19. sajandil, keskajal, Briti saared etendasid kunstis väga tähtsat osa, miniatuurmaal, uus kunsti hoogne areng algas alles 18.saj esimesel poolel, rahvusliku
modelle Olümpose jumalatena. koloriidi suhtes vastu NICOLAS POUSSIN - ANTOINE WATTEAU - Ärasõit JAQUES LOUIS DAVID - Horatiuse JEAN FRANÇOIS MILLET - Bakhanaal, Flora triumf, Kythera saarele, Gilles, Gersain'i silt, vanne, Tapetud Marat, Sabiinitarid, Viljapeade korjajad, Arkaadia karjased, seeria Neli Armastuse Gamma, Itaalia koomikud, Napoleoni kroonimine, portreemaalid Õhtupalve, Karjane, kõik aastaaega Les Champs Elysées maaeluga seotu CLAUDE LORRAIN - FRANÇOIS BOUCHER - Madame de JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES - GUSTAVE COURBET -
Nende stiil oli küll alguses publikule võõras, kuid nad kogusid aegamööda tunnustust. T. ROUSSEAU asus Barbizoni püsivalt elama. ,,Õhtu" J.-F. MILLET oli samuti Barbizonis, kuid kujutas pigem talupoegi. Ta oli inimfiguuri kujutamisel ametliku kunsti ideaalskeemidega teravas vastuolus. Veel arvati, et Millet õhutab läbi kunsti lihtrahvas mässumeelsust, kuid see ei olnud nii. Tal oli aga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. ,,Viljapeade korjajad" Tema loomingust hakati eeskuju võtma alles pärast tema surma. H. DAUMIER' põhitegevus jäi graafika valda, kuigi on teinud ka maale ja skulptuure. Tema teostel on sageli üsna ühiskonnakriitiline iseloom. Tegelased on võetud argielust, kuid mitte üksikisikud vaid üldistatud tüübid, kellest peaaegu kõik mõjuvad karikatuursena. Tavainimesi pilkab ta heasüdamlikult, aga võimu esindajaid sünge sarkasmiga. ,,Crispin ja Scapin"(tegelased Moliére'i näidendist)
19.sajandi keskel hakati kujutama oma ümbrust, loodust ja inimesi nii nagu nad on, ilma ilustamata või moonutamata. Ajapikku jõudis romantismi suurmeister Camille Corot välja realismini. Kesktähtsusega meister barbizoonlaste hulgas oli Theodore Rousseau. Maalis loodust täpselt nii nagu see oli , tavaliselt valitses maalides tõsine ja kurvameelne meeleolu. Üks huvitavamaid meistreid oli Jean Francois Millet, kes pühendus täielikult talupoegade ja maaelu kujutamisele- ,,Viljapeade korjajad", ,,Angelus" e. ,,Õhtupalve". Monumentaalselt mõjub ,,Tuulaja". Ehtne realist on Honore Daumier, kes oli iseõppija.Alustas poliitiliste karikatuuride joonistajana. Tema kuulsaim maal on ,,Crispin ja Scapin". Realistliku koolkonna esindaja oli Gustave Courbert. Ka tema oli iseõppija- Hiigellõuend ,,Matus Ornans'is". Kus on peal ligi 40 matuselist. Saksa silmapaistvaid realist oli maalikunstnik ja graafik Adolph von Menezel, kes tegi üle 400 raamatuillustratsioonile
annaabi.ee 
