10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
listrom
Õppematerjali autor
Mida nimetatakse realistlikuks stiiliks maalikunstis? Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realsim oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid al
Gustav Courbet Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand
1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris · eklektika eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist · Inglismaal Londoni parlamendihoone. · Prantsusmaal Pariisi ooperiteater. · Eestis Alatskivi mõisahoone Tartumaal. Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisazist. Piltidel kujutas vaid tõde. ,,Mrs. Constable", ,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?
[6] sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil[1]. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale: vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol. „Naarilaev“ „Püha Antoniuse kiusamine“
stiilide kooslus. Otseselt barokne stiil ehk PÄRISBAROKK ehk see kõige õigem (eelnevalt iseloomustatud ülev, hoogne jne.) on omane maadele, kus tegus katolik kirik Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa, Lõuna Saksamaa . Itaallasest kunstnik CARAVAGGIO (1571-1610) Hispaanias - olulisel kohal vaimulike pildid ja portreed. kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis BAROKNE REALISM tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik.
Kaarnapuu Pr. Theodore Gericault 1791-1824 Meduusa parv 1819 - vapustav lugu, kus päästeparve ei leitud (shit happens), hiiglaslik maal, Pr. Eugene Delacroix 1798-1863 Vabadus, kes juhib rahva barrikaadidele 1831 - väga kuulus maal, püksata mees esiplaanil, rahvas oli vaene, laipadelt varastati stuffi, Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism Peredvizdnikud - rändnäitused Jean-Baptiste Camille Corot 1796-1875 Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu Jean-Francois Millet 1814-1875 Viljakoristajad- ühiskonnakriitiline, näitab ühiskonna vaeset kihti Palve - pole millelegi muule loota peale jumala, et nälga ei jääks Gustave Courbet 1819-1877 Kohtumine e "tervist härra Courbet" - Courbet on seljakotiga vana, lihtsalt riides, nagu talupojad Matus Omans'is - f***ing huge, iga kord ei pea olema ühiskonnakriitiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid