Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Realism (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Realism #1 Realism #2 Realism #3 Realism #4 Realism #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor listrom Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Realism

Mida nimetatakse realistlikuks stiiliks maalikunstis? Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realsim oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid al

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Realism

Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata

Kunstiajalugu
thumbnail
36
pptx

REALISM

Realism Barbizoni koolkond Tegutses Prantsusmaal 18301860 Theodore Rousseau rajatud. Kujutasid loodust sellisena nagu nägid Kesksel kohal oli valgus ja selle abil loodud õhustik Nn. Kaasaskantav ateljee ­ värvituubid Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks Realism Ladina keeles realis ehk esemeline. Tekkis 19. saj teisel kolmandikul Levis kogu Euroopas, ka Venemaal Taotleb maalitava tõetruud ilustamata kujutamist Ristiisaks või loojaks võib pidada Gustave Gourbeti. Hülgas kogu romantismile omase kujutuslikkuse ja akadeemiline formalismi. Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust.

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Realism

JEAN-FRANCOIS MILLET Viljapeade korjajad Õhtupalvus ehk Angelus GUSTAVE COURBET Autoportree Matus Ornan'is Kivilõhkujad Laadalt tulnud talupojad Ateljee Kohumine e. tervist härra Courbet HONORE DAUMIER Transnonaim'i tänav 1834 ILJA REPIN Burlakid Volgal Ei oodanud Ivan Julm pojaga Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Modest Mussorgski portree IVAN SISKIN Hommik metsas VIKTOR VASNETSOV Kuningas teelahkmel 3 vägilast VASSILI SURIKOV Streletside hukkamise hommik

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Realism

REALISM Sõnal ,,realism" on õieti kaks tähendust: 1) realism kui suund (mitte stiil!) 2) realism kui meetod Üldiseloomustus Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantismi kõrval. Realismi ja romantismi vahel pole nii suurt vastuolu kui romantismi ja klassitsismi vahel. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist: realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta ­ seoses linnade

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Realism

Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on hävinud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. 19. sajandi viimasel kolmandikul levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku.

Kunstiajalugu
thumbnail
18
ppt

Realism

ja nende teosed Läbimurdjaks peetakse Stendhal´i (1783-1842) teosega "Punane ja must" (ilmus 1831). Prantsusmaal: Honore de Balzac "Isa Goriot", Gustave Flaubert "Madame Bovary" Suurbritannias: Charles Dickens "Oliver Twist" Venemaal: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Norras: Henrik Ibsen "Nukumaja" Saksamaal: Thomas Mann "Buddenbrookid" Eestis: Eduard Vilde "Mahtra sõda", Ernst Särgava jutustussari "Paised", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Realism kunstis Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard Manet(1832-1883, Prantsusmaa) jt. Jean-Francois Millet Edouard Manet

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Realism

Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime- kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbt töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu mees, selline on ka tema kunst. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans´is" ja ,,kivilõhkujad" Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constatin Meunier /mönjee/ kujutas kaevureid ja töölisi. (kaks tema reljeefi on tallinnas mere pst 4 ühe tööstushoone värval). NB: õpetaja pildid Vassili Perov ,,Matus"

Kunstiajalugu



Lisainfo

Realismi aegsete piltide iseloomustus.

Meedia

Kommentaarid (1)

ingrid profiilipilt
ingrid: hea
20:08 15-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun