Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viljandi tulemuusikal 2011". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dirigent, bänd, sümfooniaorkester, eliisa, raudsepp, ugala, kaldal, orkestreid, tomi, harry, illak, puhkpilliorkester, bert, maarika, ansambel, arno, tanel, padar, toimunut, ühelt, suurelt, orkestrid, ootankuulmise järgi noote kirja panna. Selliseid seadeid tegin ka puhkpillidele mingil määral, mis tagantjärgi mõeldes oli väga kasulik, sest tollal seda ei õpetatud. ,,Oma bändiga võitsime ära ka ühe konkursi mille auhinnaks oli oma saade kus me esitasime omi lugusid mis tänu Uno Naissoole leidsid tee Eesti Heliloojate Liitu kus heliloojad hindasid meie palasid üsna headeks. Alates sealt jäi Kristallide bänd tahaplaanile." Olav Ehala lõpetas Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni alal aastal 1974 kus ta õppis prof. Eugen Kapi käe all. 5 2. LOOMING 2.1 Looming Olav Ehala on meile teadatuntud helilooja, kellel loomingul on mitu külge. Ta on loonud instrumentaal
Lavastusi Vanemuises: Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest", Martin Crimp ,,Linn". Lavastused mujal: ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud" Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt ,,Viimnepäev"), DJ Zlava (Uku Uusberg ,,Karjäär") Juss Haasma Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu. 2008-2009 oli Ugala teatri näitleja. Pälvis Ugala publikupreemia rolli eest lavastuses ,, Arturi laulud ja aastad". Tema rolle: Erik( ,,Sinul on meretäis hirmu", Eesti Draamateater), Essu (Kauksi Ülle ,,Peko", Vanemuine), Gunnar Graps (Põllu/Annus ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud", Tartu Uus Teater). Lavastused: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Morten lollide laeval". 8 Lavastaja Muusikali lavastajaks on Saksamaalt pärit ROMAN HOVENBITZER. Ta on
ta pani ka mitmed kohad kinni. Aastal 2002 alustas TV3's uus saatesari "Fizz Superstar" kus Lenna tuli 15 parima laulja sekka, tänu sellele ta jäi silma TopTen'i produtsentidele. Lenna soovis juba lapsena lauljaks saada: ''Aga mulle meeldis igasuguseid asju teha, peaasi, et ei pidanud paigal istuma. Meeldis laulda, loomadega tegeleda ja nende eest hoolitseda, igasuguseid mänge mängida õues jne.'' Muusika on Lennale peaaegu elu, ilma selleta ta olla ei saa. Tema bänd Vanilla Ninja on kuulus üle Euroopa. Esmakordselt, kui Vanilla Ninja püüdis minna eurovisioonile looga "Club Kung-Fu", ei saanud nad edasi, kuid said suureks rahva lemmikuks. Edasi tutvustas Sven Lõhmus neid kuulsale saksa produtsendi David Brandesele. Brandes viis neiud Saksamaale, kus menubänd Vanilla Ninja sai meedia avalikusele tuntud looga "Tough Enough". Sporti harrastab Lenna palju, tema lemmikute hulka kuulub tennis, rannavõrkpall, jalgpall, ujumine
Sedakaudu saab ka ülevaate ühelt poolt džässi mõjust kohalikule tantsumuusikale ja teiselt poolt eestimaise džässi arengut mõjutada võivatest teguritest. Nagu uurimise tulemusena selgus, jõudis džäss Eestimaale 20. sajandi teise kümnendi keskel tantsumuusikana. Džässi siinmail juurdumisel ei olnud meie muusikutel otseseid eeskujusid ega õpetajaid, puudus ka tantsuorkestri kui sellise institutsioon. Sellele vaatamata tekkis meil arvukalt džässilikku tantsumuusikat mängivaid orkestreid. Töös kirjeldatakse džässi tekkimist ja arengut Eestis kuni 1945. aastani, hõlmates endas nii kogu eelnevalt teadaoleva kui ka uurimise käigus ilmsiks tulnud info ja selle analüüsi käsitletaval ajavahemikul Eestis tegut- senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma-
Dirigent Mihhail Gert 8 M. Gerts on lõpetandu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise ja kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004. aastal sai ta II koha vabariiklikul noorte dirigentide konkursil ning Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. Aastatel 2005-2007 oli M. Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistant. Alates 2007 aastast täätab M. Gerts dirigendina Rahvusooperis Estonia. Valguskunstnik: Neeme Jõe Tantsuseaded: Eduard Korotin Lavastaja assistant: Tõnu Tamm Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer ja Zoja Hertz Liikumisjuht: Tatjana Järvi Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav Etenduse juhid: Peeter Karell või Rein Taidla 9 Peategelaste iseloomustus
on peidetud lilledesse." Chopini masurka D-duur Chopini klaveriloomingusse kuulub: · Revolutsiooniline etüüd (kokku 27 klaverietüüdi) · 58 masurkat · 16 poloneesi · 17 valssi · 3 klaverisonaati · 2 klaverikontserti · 21 nokturni · Ballaadid · Skertsod · Klaveriprelüüd (26, tuntuim ,,Vihmapiiskade prelüüd") · 17 laulu, eriti tuntud on 1 neist: ,,Soov" Terenc Liszt (1811-1886) Pianist, dirigent, muusikakirjanik. Ungarist pärit. Euroopa üks haritumaid inimesi ja suurimaid muusikuid, aga tegelikult polnud tal kooliharidust. Tema esimeseks õpetajaks tema isa, kes mängis tsellot. 8-aastasena viis isa ta Viini helilooja ja pedagoogi Karl Czerny juurde. Hakkas teda õpetama, tasuta. Õppis ka Antonio Salieri juures. 1822 toimus Liszti esimene avalik kontsert, esines pianistina, publik sattus suurde vaimustusse, lisas vürtsi see, kui Liszt kohtus viiuldaja ja helilooja N
Kurt Donald Cobain Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin
kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes.
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
psühhedeelsele rock'ile. two tone Oluliseks suunanäitajaks oli New Yorgis tegutsenud ansambel The Velvet Underground, mis USA avalikkusele vastuvõetamatuks osutus. Teine oluline New Yorgi suunanäitaja oli lühikest aega tegutsenud New York Dolls, mis sokeeris inimesi The Rolling Stonesist inspireeritud äärmiselt lihtsustatud rock'n'roll'i mängimise ning laval naisteriiete kandmisega. Bänd esines põhiliselt kohaliku tähtsusega klubis Max's Kansas City, andis välja kaks albumit ning enne lagunemist oli lühikest aega selle mänedzer hilisem Sex Pistolsi mänedzer Malcolm McLaren. Varajased punk-ansamblid New Yorgis Punk rock'i kui muusikastiili alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubides CBGB's ja Max's Kansas City hakkasid regulaarselt esinema ansamblid Television, Ramones ja Blondie,
Täiendas end 13 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja dzässklaveri erialal. 1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. Kahekordne U. Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup"'i laureaat 1990. Fredrik Pacius (ka Friedrich Pacius) (19. märts 1809 Hamburg 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor. Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö
Bassist John Entwistle ütles tookord: "Ja me nimetame selle ansambli Lead Zeppeliniks!" 1987,2002 Jaanus Eidast http://www.e-jaanus.pri.ee/zeppelin/part2.htm (22.08.2009)Ja kõik naersid. Nimetus "tinast dirizaabel" tuli ingliskeelsest ütlusest "to go down like a lead balloon" - kukub taevast kui tinast õhupall. Ja asendades õhupalli tsepeliiniga, andis John Entwistle justkui mõista, et taoline ettevõtmine ei saa kuigi edukas olla. Lepiti kokku ja otsustati, et uus bänd peab kuuluma liikmetele endile, olema finantsiliselt ja kunstiliselt sõltumatu. Jimmy Page'i silme all lagunes koost ansambel The Yardbirds ja selle peamiseks põhjuseks oli tema arvates halb mänedzment. Septembri alguses asutas ta Peter Grantiga uue firma Super Hype Music Inc., mis pidi tulevikus lahendama kõik ansambli finants- ja organisatsioonilised küsimused. Kuid ansamblit ennast polnud ju veel olemas. Tõsi, midagi hakkas juba tekkima.
ndal vist, siis kui Propeller möllas ja see mäss alguse sai sealt ETV ja Propelleri vaheliselt jalgpallimatšilt.“36 Just 1980. aastal hakkasid tuntust koguma esimesed tõelised punkbändid, näiteks alustas 1980. aasta lõpus/1981. aasta alguses 1980. aastate esimese poole üks populaarsemaid punkbände, Hendrik Sal-Salleri juhitud Generator M, kes suutis lühikese ajaga, umbes pooleteise aastaga saavutada märkimisväärse fännibaasi.37 1982. aasal sai alguse Ivo Uukkivi bänd Velikije Luki38 (kus tegi kaasa ka tulevane JMKE solist Villu Tamme). Lisaks ilmus 1982. aastal luuletaja Matti Moguči (tegelikult Priidu Beier) esimene luulekogu „Mina – Eiffeli torn“, mis oma provokatiivsete ning võimuvastaste värsside tõttu levis vaid põrandaaluselt, käest kätte.39 Villu Tamme mainib, meenutades 1980. aastate esimest poolt, mil punkarite riietus tänavapildis juba sagedasti teisenevaks nähtuseks oli saanud, et punkaritele meeldis endid
lõpetamise ajaga ja on mõistetav, et elumere lained viisid need erakordsed isiksused teineteisest mõneks ajaks kaugemale... 1980. a. alustasid osa RUJA liikmeid, Alender esiotsas, ansambliga "Propeller", see aga häiris tõsiselt Nõgistot. See tundus talle reetmise ja alt ära hüppamisena - "Propeller oli purjus pillimeeste nõme nali," on Nõgisto tänaseni veendunud. Tiit Haagmal ja Jaanus Nõgistol tekkis mõte taastada Ruja kui bänd - aga "vanas" koosseisus. Nõgisto ei pidanud Alenderi osalemist võimalikuks ja arvas, et laulda võiks hoopis Joel Steinfeldt. Võeti kontakti Rein Rannapiga, kes oli kohe nõus ja koos otsustati Steinfeldti testida - selgus, et Joel pole ikka See Mees... Rannap rääkis Alenderiga, seades tingimuseks Propellerist loobumise. Järgmisele kontserdile Alender enam ei sõitnud... RUJA oli oma selleaegsetele liikmetele korraga nii töö, eneseväljendus kui elamise viis
eriti isaga suheldes, ei olnud rahul oma välimusega ning käitus lapsikult ka täiskasvanueas. Aastal 1964 liitusid ansambliga The Jackson Brothers, mille olid loonud vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine, ka Michael ja Marlon, kes hakkasid esinema taustamuusikutena, mängides kongasid ja tamburiini. Michael hakkas peagi esinema ka taustalaulja ja tantsijana. 8-aastaselt sai ta Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai The Jackson 5. Aastatel19661968 tegi bänd pikki tuure kesklääne osariikides. Sageli esineti Chitlin' circuit'i klubides ja mõnikord isegi enne striptiisietendusi. 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma Motown hittidest ja James Browni laulust "I Got You (I Feel Good)"; solist oli Michael. Aastal 1967 lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "Big Boy", mille andis välja kohalik plaadifirma Steeltown. Aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records
aastal Richard Cruspe, Till Lindemann'i ja Cristoph Schneider'i, liitusid nendega kohe veel kolm osalist (Christian Lorenz, Oliver Riedel, Paul Landers). Need tulevased staarid hakkasid muusikat looma ja harjutama. Till Lindemann kirjutas tekstid ja ülejäänud liikmed kirjutasid muusika sõnadele. Kuid mõnda aega ei väljastanud grupp bändilt midagi ja mängis ainult sõprade ringis. Peaaegu kuni 1994. aasta keskpaigani polnud grupp endale veel nime pannud, kui see ei kestnud kaua, kuna bänd sai allakirjutada esimesele ja mitte viimasele lepingule firmaga "Motor Music GmbH" esimese plaadi ilmumiseks. Till: "Meid sunniti kiiresti välja mõtlema mingisugunegi nimi grupile. Keegi meist ütles "Rammstein". Kõik leidsime, et see nimi on väga hea: Ramm(rammiv) ja Stein(kivi) väljendavad liikumist, jõudu ja tugevust. Otseselt tähendab Rammstein rammivat kivi ja Saksamaal olevad spetsiaalsed kivid takistuseks autodele kõnniteedel viitavad just sellele sõnale."
Punk Tavaliselt loetakse aga pungi sünniajaks ja kohaks ikkagi 1970. aastate algust ja Londonit. Punk-rocki laiemgi tuntus sai alguse Inglismaalt ja seda aastal 1976. Just sellest ajast on pärit kõige tuntum punkansambel läbi aegade, Sex Pistols. Ega nemadki just oma mängutasemega hiilanud, kuid seevastu tulid nad esile õigel ajal siis, kui oli tekkinud nõudlus sellise muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate alguses Londonis alguse
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. O
,,Lõunatuul" (1942, alg ,,Idatuul"), Hugo Raudsepa ,,Sündmused agulis" (1942 alg ,,Uued rajad") ja ,,Vaheliku vapustused" 1943. · Klassika: Tammsaare, Vilde, Kitzberg, Koidula: Shakespeare, Moliere, Lessing, Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Saksa okupatsioon 1941-1944 II ms 1
puudutab hingekeeli, mis inimese poolt tihti unarusse jäetud, mida ei tunta või pole julgetud uurida.[12] 1980. aastal emigreerus Pärt Viini, 1892. Aastal kolis Berliini. Nõukogude Liidus keelati Pärdi muusika ettekanded. Saksamaal said aga tema teosed uues stiilis peagi tuntuks. Pärdi esimesed tintinabulli stiilis teosed said kuulsaks tänu mitmele Nõukogude Liidust pärit tippinterpreeridele(Viiuldajad Gigon Kremer, Tatjana Gridenko, dirigent Gennadi Rozdestvenski jt.) Tõelise läbimurde tegi Pärt tänu plaadifirma ECM omanikule Menfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi salvestisi. Oluline on olnud ka Pärdi koostöö vokaalansmbliga The Hilliard Ensemble. Eesti dirigentidest on Pärdi asitajana tuntuim Tõnu Kaljuste. Ta on jõudnud elu jooksul kirjutada väga palju menukaid teoseid.[LISA 10]Pärdi muusikaga plaatide kuulsus on võrreldav popmuusika omadega. Tema plaadid on olnud Grammy-auhinna nominentide seas
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Jumalateenistuse lõppedes tõsteti uuesti lipus ja hakati liikuma pasunakooride saatel. Nüüd marsiti pasunakooridesaatel üle Toomemäe raekoja ette, kus lauldi publikuga koos riigihümni. Sellejuures tarvitas Jannsen esmakordselt uut hõbedast taktikeppi, mille ,,Vanemuise" selts oli talle äsja kinkinud. Siis marsiti üle Barclay platsi seltsimajja tagasi, kus peeti lõunavaheaega. Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval Piduplatsiks oli valitud Emajõe vasakul kaldal, praeguse Peetri kiriku vastas asetsev ,,Ressource'i" seltsi aed, õigemini park, mis kaldus juba linna serva jääma. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J.V. Jannsen, teist osa A.Kunileid-Saebelmann. 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist. 2 laulu aga saksa muusikaklassikasse: L.v. Beethoveni hümniline ,, Kõik taevad laulvad Jehoovale kiitust" ja W.A. Mozarti ,,Ave verum".
Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama. Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Svingieelsetelaastateltegutsesjubasuurem aid koosseise,m ism ängisid arranzeeritud m uusikat. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899-1974) ja Fletcher Hendersoni (1898-1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid.H endersoniarranzeeringud panid alusesuurtesvingorkestriterepertuaarile.Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904-1969),tänu kellelsai"näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990...................................................................................
vastu pidas. Kuid kuna raketibaasi sõjaväelased kartsid, et tegemist on mingisuguse salaluureobjektiga, kästi torn maha lammutada. (Ibid, lk 52) Üheksandas klassis tegid Urmas ja veel kolm poissi bändi. Üks lugude autoreist oli Urmas, kes kirjutas müstiliste efektidega pinkfloydilikke palasid. Pillid ei olnud suurem asi, kuid ,,ajasid asja ära". Anti ka üks kontsert, kus nad soojalt vastu võeti, kuid lahkhelide tõttu läks bänd laiali. Kümnendas klassis osales ta puhkpilliorkestis, kus mängis trumme ja taldrikuid. Orkestriga andsid nad kontserte Tallinnas, sõjaväeosades ja madrustele laeva peal. Endiselt kirjutas ta süvamuusikateoseid. Keskkoolis kirjutas Urmas palju atonaalses stiilis muusikat, kuid pöördus lõpuks ikkagi tagasi tonaalse juurde, millega oli alustanud. Tänu sellele, et temas nähti tulevast muusikut, muutus ka suhtumine temasse aupaklikumaks ja sõbralikumaks. Eelviimases klassis
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Kuid nii suurele rahvahulgale (Lisa 7) olid need halvasti kuulda. Edasi liiguti raekoja ette, kus lauldi tsaarihümni. Edasi mindi Tähe tänavale seltsimajja, kus peeti lõunavaheaeg (Hillar, Hillar 1994:14-15). Pärastlõunal liiguti teisele poole jõge Ressource´i aeda, kus algas vaimulik kontsert. Peenem publik võttis istet pinkidel, lihtsam rahvas murul. Kontsert jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa 10 dirigeeris J.V.Jannsen, keskmist osa A.Kunileid-Saebelmann. Orkestreid juhatas D. O. Wirkhaus (Hillar, Hillar 1994:15). Paljud imestasid, et kirikulaulude järel aplodeeriti. Tol ajal oli see sündsusetu (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:12). Laulude vahel peeti pastorite kõnesid. Need esitati põhjaeestilises kirjakeeles, kuigi enamik pidulisi kõneles lõunaeesti keelt või selle murdeid (Hillar, Hillar 1994:15). Kontserdi lõppedes mindi rongkäigus tagasi Tähe tänavale, kus lauljatel oli võimalik seltsis õhtu veeta
Sellel retkel valmiski romaan ,,Nullpunkt". Margus Karu ainus raamat senimaani on ,,Nullpunkt", mis on saanud hulgaliselt positiivset tagasidet teistelt kirjanikelt ja ta on olnud ka üks enim loetud eesti kirjanik 2010. aastal. 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd. tüdrukud, õppimine) Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika ... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja igapäevaelus. Just sellest see raamat pajatabki. Kirjanik toob lugejani põneva loo viiest kutist, kes hakkavad koolibändi tegema ja lisab sinna
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide koh
Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Protestilaule lõi ja esitas legendaarne USA töölislaulik Joe Hill (1879- 1915). Tema tööd jätkas neegerlaulja Paul Robeson (1898- 1976), kellel 1950 anti rahupreemia progressiivsete ideede propageerimise eest. Tänapäeva folkm uusika “isaks” loetakse P ete S eeger’it (s.1919), kes kutsus üles avastama oma maa rahvamuusika rikkusi. (Tema isa Charles Seeger oli muusikaprofessor, dirigent ja etnoloog, kes hakkas esimeste hulgas süstemaatiliselt koguma ameerika rahvamuusikat.) Tema esituses on tuntud laul “Where Have All th e F low ers G on e” (“K uhu küll kõik lilled jäid”). Joan Baez (s. 1941) on ise ennast pidanud rohkem poliitikuks kui muusikuks- lauljaks. T em a esituses sai väga tuntuks laul “We Shall Overcome” (“M e võidam e”). Mõnda aega esines J. Baez koos Bob Dylan’iga (s. 1941, õige n im i R obert Zimmermann)
annaabi.ee 
