Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK....................................................
Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp Bänd: Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre Basskitarr-Alari Piispea 6 Kitarr-Tiit Kevad Saksofonid-Ursula Chillaud, Toomas Peterson, Lirike Langer, Maret Melesk Peaosatäitjaid Tanja Mihhailova Sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis. Lõpetas 2004.aastal Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. On õpetanud lavaliikumist erinevates projektides: ,,Eesti otsib superstaari". On osalenud paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 2000 ,,Laul" Tallinnas (II koht). Välja andnud viis albumit: ,,Jäljed liival", ,,La Fiesta Del Sol", ,,JZ Belle", ,,Teemant", ,,Something more". Osalenud paljudes muusikalides: ,,Cabaret", ,,Chicago", ,,Hull sinu järele". On töötanud tantsuõpetajana laulu- ja tantsukoolis WAF
Gümnaasium Kalle Kala Lenna Kuurmaa- Eesti populaarne laulja Referaat Õpetaja: mill mall linn 2009 Elulugu Lenna Kuurmaa sündis 26. septembril aastal 1985. Ta tuli ilmale Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Tema perekonda kuuluvad ema Sirje, isa Tõnu ja vend Raido ning kindlasti kuulub nende perekonda ka koer Ninja. Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlustel, kus ta pani ka mitmed ko
EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist
esimest kohtuisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ja jätkab poolelojäänud lauset endise kokni-aktsendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Eliza on tagasi 7 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed: Lavastaja Endrik Kerge Emdrik Kerge lõpetas 1959.aastal Eesti Riikliku Koreograaflise kooli balletiaristina ning 196. aastal kaugõppes Viljandi Kultuuharidustöö Kooli tantsujuhina. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna RiiklikuKonservatooriumi Lavakunstikateedri lavastaja ja näitlejana.Töötanud aastail 1956-1976 balletsolistina ja 1982-1984 lavastajana Estonia teatris, 1976-1982 Eesti Draamateatris lavastajan, 1985. aastal Tallinnfilmis rezissöörina, 1985-1990 pealavastaja ja kunstilise juhina ninng 1990-1992 lavastajana Vanemuise teatris. Tööta aastail 1992-1995 Eesti Televisioonis rezissöörina ja aastail
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. T
Kurt Donald Cobain Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei räägita. Töös on eraldi välja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kõige tähtsam liige bändis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mõttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud käesolevasse töösse. Kiri on väga sügava-mõtteline ning raskesti arusaadav. Kurt Donald Cobain sündis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 kilomeetrit Seattle'st
Saate eesmärk on leida parim laulja Eestist, võitjat autasustatakse auhinnaraha ja plaadilepinguga. See saade oli Mihklile esimene kus pidi olema kohtunikuameti rollis ja seal maalis ta endast "kurja" kohtuniku imago. Saate formaat nägi ette ka veidi karmimat kohtuniku ja Mihkel sobis sellesse rolli. Läbi saate ajaloo on ta alati olnud üks järsemaid, spontaansemaid ja otsekohesemaid kohtunikke. ,,Eesti otsib Superstaari" saatel on olnud viis hooaega aastatel: 2007, 2008, 2009, 2011 ja 2014 nüüd on tulemas ka kuues hooaeg, aastal 2015. kuuendast superstaarisaate hooajast paraku Mihkel enam osa ei võta züriiliikmena kuna suundus poliitikasse (Sotsiaaldemokraadid) ja ajaliselt ei saaks kuidagi klappima tööd Superstaarisaates, mille võtted toimuvad jaanuaris-veebruaris kui ka riigikogusse kandideerimist- mille kõige suurem kampaania on ka ajaliselt jaanuaris-veebruaris. Kuid samas Raud leiab, et
Kõik kommentaarid