10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aronniin
Õppematerjali autor
ja kohalikud toiduained Iirlaste toidus on väga tähtsal kohal kartul Iirlaste hommikusöök on väga rammus: peekonid, oad, vorstikesed, praetud munad, tomatid, kartulid, leib või kartulikoogid Iiri joogid on väga tuntud üle maailma: Guinness, Baileys Original Irish Cream, Iiri kohv Hommikusöök Kartulikoogid ehk Boxty colcannon Iiri hajuhautis Iiri tants Riverdance ehk iirimaa stepptants. Jaguneb kaheks: kõvakingatants ja pehmekingatants Iirlased nimetavad neid jalanõusi `'Pumps'' Sai kuulsaks 1994 aastal Eurovisioonil http://www.youtube.com/watch?v=W22gpBv00gg Iiri muusika Iiri rahvalaul on :ühehäälne, meloodiline, muusikaliste kaunistustega Iirimaa rahvuslikuks sümboliks on iiri harf. Iiri rahvapillide hulgas on tähtsal kohal ka trumm bodhran Tuntuim iiri tants on kiiretempoline meeste soolo tants jig ( dziig)
Kärdla Ühisgümnaasium Eesti rahvapillid Referaat Gerli Enula XII a 2008 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahva
Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav siss
briti keltide mõju (druiidide eeskujuks). Võib-olla olid ajad, mil keltidel druiide polnud. Briti keltidel pidi toimuma ilmaliku ja usulise võimu lahknemine hiljemalt 2. saj eKr. Caesari järgi tegutsesid druiidid vaid Gallias ja Britannias ning see on üsna usaldusväärne. Druiididest on lisaks Caesarile kirjutanud veel 17 autorit, ükski neist ei viita druiidide olemasolule mujal, ehk ainult Iirimaa (tuginedes varakeskaegsele iiri kirjandusele). 1. saj pKr algas vaikne hääbumine, Iirimaal aga kestis 3.4. sajandini. Siis jõudis kohale ristiusk. Iirimaal tekkis seejärel kiiresti kloostrisüsteem, nii et oletatakse, et Püha Patrick oli druiid ning et ristiusu võtsid vastu just haritud druiidid. Seisus Druiidid olid ühiskonnakiht, samal ajal ka ühiskondlik-poliitiline organisatsioon, neil oli oma hierarhia. Nad olid väga tugeva üksmeelega organisatsioon
5. sajandi lõpupoole valgusid need hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale, edelasse Ibeeriasse, lõunasse Põhja-Itaaliasse ja Balkani poolsaare kaudu itta Väike-Aasiasse. Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes 600 eKr. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes 250 eKr. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem oifeli keel peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia gaeli keeles, braitoni keelerühmast kujunesid aga välja kõmri, korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide keel mõnel pool Sotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneseval, Britannias ja Cornwallis, aga eelkõige Walesis ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga. (Allen, 2009) Hõimude hulka, keda praegu peetakse keltideks, kuulusid helveedid praeguse
Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles Honi soit qui mal y pense: "Häbi sellele, kes seda halvaks peab." Tekst vapikilbi all on prantsuse keeles Dieu et mon droit: "Jumal ja minu õigus", mis on Briti monarhia deviis. http://et.wikipedia.org
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid..........................................................................................................................................7 Löökpillid...........................
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid