Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viikingite ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viikingid, avastasid, skandinaavia, gröönimaa, rauno, kurg, meresõitjad, osavad, kuramaa, aardeid, rõivastus, omaga, avastusedTapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli
Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist
MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad .....................................................................................
Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab Joonis 1gujghikhuihu põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu.
selleks bussooli. See oli Hiinlaste leiutis näitas põhjasuunda. Euroopasse tõid bussooli araablased, kes ise olid selle avastanud India sadamatest.. 15. sajandil hakkasid portugallased bussooli täiustama ja nimetasid selle kompassiks. Bussool ja kompass võimaldasid määrata suunda kurssi- kuid mitte välja arvutada oma asukohta ookeanil. 5 Viikingid Viikingid olid osavad meremehed ja laevaehitajad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli madal süvis, nii et neid sai kergesti kaldale ajada. Kaubalaevad ehk knorrid olid lühemad ja
laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris
Peegeldasid viikingeid kõrvalt vaadates. Ruunikivide tekstid oli viikingite enda poolt ja andsid edasi skandinaavlaste vaateid. 4. Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub? Viikingite retked algasid umbes umbes 800 aastal (850). Algul olid nende retked põhiliselt rüüsteretked, mis kestsid nädalaid. Peamiselt rüüstasid viikingid ranniku alasid. 20 aastat hiljem jõudsid nad Dnepri jõe äärde( jäid paikseks Kiievisse). Sealt oli hea juurdepääs Konstantinoopolile (kaubandus). Aastal 907 loodi esmimene leping kaubandussuheteks bütsantsiga ( Viikingite ja Leo VI vahel). Lepingut parandati/uuendati mitu korda ajajooksul (911, 944). Hakati tegelema kaubandusega, mitte enam rüüsteretkedega (karusnahad, vaha, mesi ja orjad)
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed viikingisõdalased oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt....
Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohalik vanem oli nii valitseja kui sõjapealik. Enne 900
Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks eriti pere noorimatele poegadele( sest isa pärandas talu vanimale pojale)
karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon. Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid. Kiviaja lõpp Tavaliselt arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes umbes 6000 eKr, ülejäänud Aasias ja Aafrikas ning Euroopas umbes 4000 eKr. Ameerika tsivilisatsioonid jäid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 eKr. Viikingid Kes olid Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingid olid ka osavad laevaehitajad. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Viikingid merede valitsejad Viikingid olid osavad ja julged meresõitjad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele
Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj) · 862 Rjurik koos oma vendadega Põhja-Venemaale, 822 Vana-Vene riigi loomine · 874 algas Islandi asustamine Norra viikingite poolt, 930 Althing
ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus-on isiku,kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste,mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim,talupoegadest pärisorjade sunnimaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Viikingid-olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.-11.sajand. Normannid-on viikingite järeltulijad.Normandia hertsog andis ühele viikingipealikule Normandia kingiks ja viikingid jäidki sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures. Bondid- idatee- viikingite retketee, mis oli rootslaste esiisadesõidusuund. Läänetee-viikingite retketee, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased.
aastatuhandel eKr sel perioodil tegelikult Prantsusmaa ja Inglismaa ajalugu kattub. Ca 2000 eKr läksid liikvele indoeurooplased. 1. aastatuhandel eKr jõudsid osad indoeurooplastest (keldid) ka Euroopasse. Paari sajandi möödudes oli keltide asustus Lääne-Euroopas väga suur (http://www.bbc.co.uk/wales/history/sites/celts/images/celtmap.gif). Nii kiire leviku põhjuseks tuuakse seda, et keldid olid osavad rauakasutajad, millest valmistasid häid tööriistu. Nii suurenes viljasaak, suudeti toita ära järjest rohkem inimesi, see omakorda põhjustas ülerahvastatuse ja keltide asustuse laienemise Euroopas. 4. saj. eKr. pidurdasid keltide asustuse laienemist lõunapoole
(orienteeruti tähtede järgi; algeline kompass)madala süvisega laevad. Euroopa riikidel ei olnud Viikingitele merel midagi vastu panna. Kasuks tuli ka Euroopa feodaalne kihistatus, mistõttu puudusid suures tugevad sõjaväed. Olukord hakkas pöörduma Viikingite kahjuks seoses ristiusu misjonäride tegevusega skandinaavias. Järjest enam viikingeid vahetas muoinas usu ristiusu vastu. Ühiskonna korraldus Välismõjud puudusid, antiikitsivilisatsioonidega Viikingid koku ei puutunud, Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas. Iga maja juures perekonna kalme. Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Konung- viikingite ülik Bond- taluperemees Riikluse alged tekkisid 9
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e
vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2
sootuks. Keisri tiitel kuulus Lõuna-Frangi valitsejale, ent riigi lagunedes kaotas tiitel oma tähtsuse. o Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn
· Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4. Välisvaenlased a. 7. 11. saj. Bulgaaria riik: · Bütsantsi alaline vaenlane peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. b. 7. 9. saj. araablased: · Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist.
Australopeedikus boiseil oli kolba peal luust hari, see võis olla hea, sest sinna võis kinnituda väga võimsalt alalõualuu lihas. Australopeedikused kõndisid savannides kahel jalal ja olid 8 esimesed, kes hakkasid üha enam kasutama ka lihatoitu. Nad võisid kambaga tegutseda, peletades mitmekesi kiskja korjuse juurest minema. Selleks, et inimene saaks tööriistu teha, peavad tal olema osavad esijäsemed. Miks hakkas australopeedikused kahel jäsemel kõndima? On välja pakutud, et hakati elama savannis, avatud keskkonnas. Seal on rohi kõrge ja nii on ohtu kergem märgata. Australopeedikus pidi esijäsemeid kasutama muul eesmärgil nt lapsi põgenemisel süles hoidma või siis teatud tööriistade kaasaskandmisel. Ta kandis kaasas vahendeid enese kaitsmiseks või toidu hankimiseks. Australopeedikute juurest pole letud
KAROLINGIDE RENESSANSS ... kultuuriline edasimineks. Loodi paremad tingimused vaimuel arenguks. Frangi üikud alustasid oma järglate ,,rooma kombel" harimist, koondades enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Antiikaja järgi loodi ka ilmalikke õppeasutusi, nt Aachenis. Kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Vaimulikud ülikud ületasid ilmalikke mitmekordselt. ROLANDI LAUL. VIIKINGID JA NENDE KULTUUR KUST NIMI TULEB? - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800- 1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks
Samuti taastas ta kaevukohad , lasi teha spetsiaalse medali , mille pani kalmu põhja. Oscar Montelius ( rootslane) , tundis Morsaae ja Thomseni töid, töötas Stockholmi muuseumis, töötas seal giidina. Jaotas esemed gruppidesse ning üritas paika panna esemete arengu ( liik , tüüp , ajaline järjekord) .Tema poolt loodud meetodit nim tüpoloogiliseks meetodiks. Ajalukku läks tüpoloogilise meetodi rajana. Suutis välja mõelda esemete suhtelise vanuse. Alguses uuris vaid Skandinaavia leide, hiljem ka Euroopat, eluaja lõpul täna Lõuna Euroopale sai kätte ka absoluutse vanuse. Heinrich Schliemann . ilmselt kõige tuntum arheoloog üle maailma. Temast on ka kõige rohkem kirj. Pühendas kogu elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. 1870 asus kaevama tp Türgi aladel , leidis erinevaid esemeid ning linnalaadse ala . Troojaks pidas kohta , kust ta leidis ühe ehetest aarde. Hiljem
muistiseid. Ta võttis ette pronksiaja ja hakkas uurima pronksiaegseid pronksesemeid. Oli esimene mees, kes üritas neid esemeid täpselt ajalukku panna. Tol ajal oli see keeruline, sest esemeid sai ainult väliselt uurida. Ta tegi arenguread erinevate esemete kohta ja hakkas ka leiukohti võrdlema. Montelius jagas pronksiaja 6 perioodi. Suhteline kronoloogia, täpset aega ei teadnud, aga teadis, et üks ese on vanem kui teine. Võrdles ka Skandinaavia pronksesemeid vahemere omadega, olid sarnased. Tüpoloogilise meetodi rajaja. Heinrich Schliemannil tekkis huvi Trooja välja kaevata juba siis, kui ta oli väike. Selleks oli vaja palju raha, mida ta kogus kullakaevanduses ja kaupmehena. Vedas väävlit, saltpeetrit ja tina. 44-aastaselt oli juba rikas ja läks ülikooli õppima, et Trooja välja kaevata. Hiljem käis ,,Iliase" järgi ringi ja otsiski Troojat. Leidis künka, ostis selle ära, kaevas ja leidiski. Väitis, et leidis Trooja 6
2. Põletusmatus 3. Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees. Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada. Kehasid ka suitsutati, viikingid soolasid kehi, et saaks merereisidel hukkunud kaaslasi kodumaale viia. Kivist kalmed rikastele? Hudu vähem kui inimesi. Hauapanused sõltuvad vastava aja kommetest, mõned esemed tehtud spetsiaalselt hauapanuseks, nt miniatuurkujukesed. Majandusliku tgevusega seotud muistised Tulekivi, soolakaevandused (rauaajal), muistsete põldude jäänused (kündmisel jäänud põhjakihti vaod, kivikoristusel põld piiratud kividega), rauasulatus kohad (sooraud) - paiknevad asulast väljas ning soo
valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda"
Varakeskajal on feodaaltsivilisatsioon kaitseseisundis, habras, haavatav. Rünnakud, mis teda tabavad on: 1) esimene tuleb islami maade poolt. Katoliiklus Viikingid Viikingretked saavad alguse 8-11 saj. Viikingiteks kutsutakse norralasi, rootlasi ja taanlasi. Seal ei ole välja kujunenud riiklust. Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks
annaabi.ee 
