mineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Vasta LÜHIDALT küsimustele. 2.1 Millest koosevad siseveed? Põhjaveest ja pinnaveest. 2.2 Mis on põhjavesi? Maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. 2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi. -) fjordrannik -) deltarannik -) laguun 5. Nimeta kõik ookeanid.
kihtidesse. Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või maismaa madalamate osade soostumise tagajärjel. Soo arengu astmed Madalsoo 57% Siirdesoo 12% Kõrgsoo ehk raba 31% Turba paksus Turba paksus Turba paksus paks, õhuke,liigirikkus kõige keskmine,liigirikkus liigirikkus vaene,toitaineid suurem,saab toitaineid keskmine,toitained olenevad saab õhust vihmaveest. turbalt. MÄND,SOOKASK turbapaksusest. (sama) TURBASAMMAL,JÕHVIK AS Sood tasandavad jõgede äravoolu ja kõikumisi ning lahjendavad jõevee reostus.Inimestele on kuiventatud eesmärgiga saada juurde põllu- ja metsamaad. Kaevandatakse turvast,arendatakse jõhvikakasvatust,puhkemajandust jne. Arvestatakse turba kasvamise kiirust tööstuses.
jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole. Läbivoolugajärvest saab alguse jõgi
............................................................................... 7 Vetikad........................................................................................................................... 7 2 JÄRV Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline. Paljud järved asuvad piirkondades, mis olid kunagi jääjõgedega ehk liustikega kaetud. Liikudes tekitasid liustikud maapinda lohud. Kui jää sulas, täitusid need süvendid veega. Järvenõgusid on tekkinud ka maakoore liikumise tagajärjel. Vulkaanid ja maavärinad tekitasid maakoores süvendeid, mis jõgede või allikate veega täitusid.
see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt ,et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Jõesäng Voolusäng - Osa vihmaveest valgub mööda ebatasast pinnast , kõrgemalt madalamale ja siis kujuneb välja voolusäng . See on pikk ja kitsas süvend, sängist saab lähte lähedal vabalt üle astuda. Üleujutused Jõgedel võib olla mitu üleujutust aastas. Jõgede suured üleujutused toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga minema hooneid ja sildu. Inimesed jäävad nälga kuna toitu pole vilja koristada ei saa
4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi. 5) Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena. a) Limaanid mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. 6) Jõed saavad sageli alguse mäestikest. a) Toituvad peamiselt vihmaveest, aasta ringi veerohked. 7) Maarijärved kunagiste vulkaanide kraatrites peaaegu täiesti ümarad järved. Loodusharuldused, kaitse all. 8) Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk hõre. a) Talvel on jõed veerikkad. b) Suvel kuivavad jõed peaaegu täielikult ära. 4. Euroopa loodusvööndid + peamised tunnused ning paiknemine. 1) Tundra. a) Island. 2) Okasmets. a) Soome. b) Rootsi.
aladel. Aastane sademetehulk ulatub lõunas üle 1000 mm, põhja poole minnes väheneb see kiiresti pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis ole 30oC. Niisutatavaid põlde on umbes neljandik kogu põllumaast. Vett ammutatakse üldjuhul Niilusest. Põllumajandusest sõltub 80% rahvastikust ning sektor annab 39% SKT-st. Erinevate tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus 33%; vihmaveest sõltuv traditsooniline põllumajandus 25%; niisutuspõllundus 25%; vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus 12%; kalakasvatused ja metsandus 5%. Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivat rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähkleid ja veiseid.
kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus. Muldade sooldmine aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid. Mulla happesus mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on muld, pH tase on madal, happesus kõrge. Muld on happeline kui pH on madalam vihmaveest (5,6). Meil happevihmasid ei ole, happesuse tasakaalustab paekivi. Raskemetallid mullas plii ja elavhõbe (ka tsink, koobalt) on toksilised ained mullas, mis on kahjulikud kõigile organismidele; need lagundavad mulla huumusosakesi; ohtlikumad happelises keskkonnas; satuvad mulda metallitööstusest, autode heitgaasidest, reoveest, mineraalväetistest.
Sepp siis imetledes hüüdis: ,,Tohu, tohu! Tugevkäsi!" Nõnda proovis Kalevipoeg neli mõõka, enne kui sepal kahju hakkas ja ta saatis teise poja salakambrist kalleid sõjariistu tooma. Neidki oli sületäis, kuid nüüd oli probleemiks terase teravus, peale alasisse löömist. Viimaskes varjandiks oli sõjasahk salakambrist. Mõõk, mida valmistatud 7 aastat, mil oli 7 teraskesta, millele loetud peale seitsetsugu sõnasid ja kastetud nii vihmaveest kuni neitsi veene, oli kallis kaup. Kuid kui Kalevite kallis poeg selle kätte võttis ja paar korda keerutas, sai selgeks mõõga uus omanik. Mõõk, mis algul valmistaud vanale Kalvile, purustas alasi koos alusega ainult ühe hoobiga ja terale ei jäänud märkigi. Peale tehinugu sõlmimist algas pralle, mis kestis nädala. Seitse päeva pukas lõõts koos oma omanikega. Sai joodud, söödud ja tantsitud, kuid eks pill tuleb pika ilu peale
Amazonase jõe juures saab ühes jões näha kahe eri värvi vee liikumist - pool jõge on punane ja pool must : 1. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett, punane saastunud vett. 2. Amazonases on soovitav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Amazonase vihmametsade maharajumine, selle eest ehitavad teed, kaevandused, mis toovad veereostust. Toitumine: Amazonas toitub vihmaveest On aasta läbi veerohke (Amazonase vooluhulk moodustab viiendiku maailma jõgede vooluhulgast.) Taimestik: Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja liigirikkas. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi.
· Saavad alguse kõrgustikelt. Ülemjooks kiirevooluga, kulutavad palju orgusid ning taevaskodasid. Alamjooksul muutuvad laiemaks ja väiksema voolu kiirusega jõgedeks. · Võhandu , Piusa, Ahja · PÕHJAPOOLSED JÕED · Väikse vooluga, hästi loogelised, sootide rikkad, tihti üleujutatud ning ümbrus soine. · Suur- ja Väike-Emajõgi + Narva lisajõed Eesti siseveekogud toituvad lumesulamisveest, vihmaveest ning põhjaveest. Enamus Eesti jugadest asuvad põhjarannikul kuna siin asub paepank kust vesi alla kukub. Eestis on umbes 1200 järve mis moodustab 15% Eesti kogupindalast. Järvi on rohkem : Kirde-Eestis Kurtna järvistus, Aegviidus, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Saaremaa loode rannik. Järvi on vähem : Pandivere kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul, Harju lavamaal. Seal on järvi vähe sest seal on lubjakivi pinnas. · Järvenõgude teke:
MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest
• Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine, lageraie, samuti tööstusjäätmed. Sega- ja lehtmetsad Kõige soodsamate tingimustega ala inimeste eluks maailmas. Parasvöötme mereline. Talvel: -5º …+5º C. Suvel: +15º …+25º C. Sademeid: 500-1000 (2000) mm. Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed.
Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid
võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid väänlevad edasi teistele puudele, et kandurpuu hävimine ei tooks kaasa ka liaani hukkumist. Tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. Pealistaimed ehk epifüüdid, kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata. Toitained saavad nad õhujuurtega õhust ja vihmaveest. Epifüüdid on näiteks orhideed, samblad, samblikud, paljud sõnajalaliigid, aga ka väiksemad puud ja põõsad. Liaanepifüüdid alustavad oma elu liaanina, kuid hiljem ühendus põhitüvega kaob ja nad jätkavad epifüütidena. Epifüütliaanid toimivad vastupidiselt, lämmatades aja jooksul kandurpuu. Sellised nn kägistajapuud on teatud liiki viigipuud ja mürdilised. Parasiittaimedest on tuntuim raipelõhnaline raitlill. Ekvatoriaalsed vihmametsad on elupaigaks loendamatule hulgale
laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist
Suveks tekivad jöökipide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja –järved. Ida- Euroopas on arvukalt pikki ja aeglase vooluga jõgesid, mis läbivad oma teel väga erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid. Lauskmaa järved on enamasti koondunud järvestikeks ja mandrijäätekkelistele kõrgustikele. 24. Võrdle Lääne- ja Kesk-Euroopa jõgesid Lõuna-Euroopa jõgedega. V:Lääne- ja Keks-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest. Need jõed toituvad vihmaveest ning on aasta läbi veerohked. Lõuna-Euroopa peamist vetevõrgu osa etendavad vihma- või põhjaveest toituvad jõed. Talvel on need veerikkad, ent suvel jäävad peaaegu kuivaks. 25. Kuidas moodustub põhjavesi? V:Kui sajab vihma, satub suur osa sademeist otse vooluvetesse ja liigub mere poole, osa aga imbub maasse. Pealmised sette- ja kivimkihid, nt liiv ja kruus lasevad vett läbi ning nii satub sademevesi üsna sügavale maapõue. 26. Mis on allikas?
Kõrgeim tipp on Olümpose mägi mis on 1952 meetrit kõrge. Küpros on looduslike tagavarade poolest rikas, seal leidub vaske, püriiti, asbesti, puitu, soola, marmorit ja palju savi pigmendi lademeid. Maakasutus: Haritav maa 12 % Jäädavad põllud 5 % Jäädavad karjamaad 0 % Metsad ja metsamaad 13 % Muud 70 % Küprosel on suurimaks loodus ohuks maavärinad. On ka värske vee puudus kuna seal pole palju jõgesid ja järvi. Joogivett saadakse merevett destilleerides või siis vihmaveest. Ajalugu: Esimene inimasustus Küprosel oli 10 000 aastat enne kristust. Esimesed asulad tekkisid sinna u. 8200 ekr. Esimene tsivilisiatsioon kes sinna jõudis oli Kreeka. Kreeklased saabusid saarele umbes 1600 aastat enne kristust. Maavärinad rikkusid algse infrastruktuuri ära ja kreeklaste sisssevool lakkas, need vähesed, kes sinna jäid, olid mööda küprost laiali pillutatud. Kreeklased hakkasid tagasi tulema aastatel 1100-1050 ekr
veetaseme 2. tõusust. Põhjustatud äkilisest tugevast tormisest vihmasajust. Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega; 3. sujuvalt kujunevad üleujutused – põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või 4. lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest; 5. tiheasustusaladel sademeveeüleujutus – põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihmaveest või lumesulaveest, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis; 6. vihmaveest või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusalasid – alad, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret äravoolamist, mistõttu jääb see pikemaks ajakspaigale; 7. põhjavee üleujutused – põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest; 8
Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid · Suur Karujärv maailma suurim järv on · Baikali järv soolaseveeline. · Njassa järv
Raamatu tutvustus Vanakreeka muistendid ja pärimused Eduard Petiska Prometheus, Phaetheon, Midas, Tantalos, Niobe Prometheus Tegelased: Prometheus, Zeus, Hephaistos , Athena, Aphrodite, Hermes, Epimetheus, Pandora, Herakles. Väga vanal ajal polnud maa peal ühtegi teist inimest peale titaanide suguvõsast pärit Prometheuse, kes otsis teisi liikuvaid ja elavaid olendeid. Lõpuks meisterdas ta savist ja vihmaveest esimesed inimesed. Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes. Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, lugema, ravitsema jne. Zeus kutsus Prometheuse enda juurde ja ütles, et ta peab õpetama jumalate kummardamist. Prometheus õpetas inimesi, kuidas ohverdada, kuid mängis jumalatele vingerpussi, kattes luud rasvaga. Ta tappis härja ning mässis selle naha sisse ja pani sisikonna peale. Zeus nägi ta läbi ja valis luud rasvaga
jugasid. Ida-Euroopa: Pikad ja aeglase vooluga transiitjõed, mis läbivad oma teel erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr). Kuna nad voolavad laiades, madalamates lammorgudes, esineb neil kevaditi üleujutusi. Transiitjõgi-pikk ja aeglase vooluga jõdi. Lääne- ja Kesk-Euroopa:Jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel( Elbe, Rein, Seine, Loire). Toituvad vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Jõed on omavahel kanalitena ühendatud. Lääne-Euroopa: Verevõrk on märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks. Lubjakivide avamusalades on väga palju karstijärvi. Maarijärved: Tekivad kunagises vulkaanikraatrites, on kaitse all. Limaanid: Tekivad siis, kui merevesi ujutab üle kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud.
Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LPG näivleetunud gleimuld Lõimised: sl80/+ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 0/th23 Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info ei langenud kokku meie määratuga. Ühine oli ainult see, et tegemist on gleimullaga. Sügavkaeve nr. 7 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: X: 6475990 Y: 655320 Maakasutus: Raba Taimkate: Kidurad männid, samblik Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 4,0 Horisondid: T1 (halvasti lagunev turvas) Pinnavesi: vihmaveest tingitud Mulla nimetus: Sügav siirdesoomuld S''' Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: S''' Lõimised: t_1100/t_250 Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga. Mulla liik ning lõimis olid samad.
veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast. Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. Mis on limaan? Mereveega üleujutatud kunagine jõesuue, mis on hiljem settevallidega eraldunud. Lääne Euroopa jõgedele iseloomulikud tunnused (kus asub ülemjooks, alamjooks, toitumine) Lääne-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel. Need toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Mis on maarijärv? Kunagistese vulkaanikraatritesse tekkinud täiesti ümara kujuga järved. Asub Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes. Iseloomusta Lõuna Euroopa jõgesid (vetevõrgu tihedus, millisel aastaajal esineb suurvesi). Lõuna-Euroopa vetevõrk on suhteliselt hõre, talvel on jõed veerikkamad. Kus asuvad Euroopa suurimad liustikud? Euroopa suurimad liustikud on Islandil, Franz Josephi maal ja Teravmägedes.
(Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes) Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID (Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur (auramine),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool lisajõgedest,Läbivool järvest,Paisu ehitamine. Üleujutuste põhjused:1) merevee ootamatu tõus, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul 2)kui madalas rannikupiirkonnast paikneb lisaks suure ja veerohke jõue suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul
sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna-Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem- (kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu
sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu
On salajõed. Põhjavesi kujuneb kiiremini. Vesi on mineraalirikas. Kagu-eestis on happeline muld ja ka vesi saab selle omaduse. Põhjavesi tekib pikema ajaliselt. Vesi on pruunikam 1. Kirjelda Põltsamaa jõge Põltsamaa jõgi asub Peipsi-Pihkva järve vesikonnas, lähe asub Väike-Maarja küljel ja jõgi suubub Võrtsjärve. Parempoolne lisajõgi on Vardja jõgi ja vasakpoolne Nõmme jõgi. Põltsamaa jõgi saab 60% oma vest põhjaveest, 36% lumesulamisveest ja 10% vihmaveest. Üleujutused on Põltsamaa jões kevadise suurvee ajal. ÜLEUJUTUSED KUS? 2. 1) Mullutu suurlaht maapinna tõusu tagajärjel eraldus merest 2) Kaali järv meteoriiditekkeline 3) Narva veehoidla tehisjärv 4) Sutlepa meri maatõusu tagajärjel 5) Saadjäv mandrijäätekkeline 3. Palju allikaid on Pandivere kõrgustiku jalamil. Sealne aluspõhi koosneb lõhelistest
1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 2. Reini jõgi veetase liigub väga vähe, suurvesi on suvel, mida põhjustab liustike sulamine. Reini veetaseme kõikumine on väike erinevalt jeniseist Kuna Reinil pole talvel nii külm et see oleks jääs. mereline kliima mõjutab, kus aastaringi on vihmavesi ehk siis ta saab toituda vihmaveest, põhjaveest ja suvel liustikest erinevalt Jeniseist ja siis ka volgast, mis on sügaval parasvöötme mandrilises kliima kus siis talvel on nii külm et seal pole midagi, ainult põhjavee toitumine on talvel seetõttu, veetaseme tõusu põhjustab kevadel lume sulamine 3.Ganges- suurvesi on suvelõpus ja sügisel, seda põhjustab mägedes olev liustik(Himaalaja liustike sulamine) aga põhipõhjus on Kagu- Aasias on mussoonvihmad. 4
toalillede väetisega kord nädalas koos kastmisega. Ümber võib istutada teisel, kolmandal aastal, kui pott on juurestikku täis. Kasvusubstraadisk sobib toalillede muld. Nõelköie kasvutigimused Nõelköis on vähenõudlik toataim: ta talub hästi vähest valgust ja madalat õhuniiskust. Sõrgköis Sõrgköis on epifüüt, st et ta kasvab vihmametsades puudel ja okste vahel, vahest harva ka maapinnal. Toitub ta peamiselt vihmaveest ja õhujuurte kaudu. Looduses on sõrgköied ronivad või roomavad taimed. Poodides müüakse neid väikeste põõsastena. Taime kõik osad sisaldavad piimmahla, mis võib nahal ärritust tekitada. Sõrgköie hooldusjuhend Sõrgköis vajab aastaringselt mõõdukat kastmist: muld peab olema pidevalt kergelt niiske. Kasta tuleks teda pehme veega. Taime lehti tuleb tihti piserdada. Kui taim on toas suuremaks kasvanud, vajab ta toestust.
Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse ookeani valgala. Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek, Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu. India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel. Suurim jõgi on Murray (2740 km) koos lisajõe Darlingiga (2740 km). Energiarohkete Ida-Austraalia jõgede vett kasutatakse peamiselt põldude niisutamiseks ja karjamaade veega varustamiseks. Tähtsad niisutus- ja hüdroenergeetilised seadmed on rajatud Murray, Murrumbidgee, Lachlani ja Swani jõele.
Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Pinnamood:http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia 1.4 Veestik Brasiilia jõgede värk on üks haralisemaid maailmas ja võrreldav vaid Põhja-Ameerika suurjõestikega. Amazonase jõgi Brasiilias on maailma veerohkeim jõgi ning moodustab koos rohkete lisajõgedega riigi peamise jõestiku. Amazonas mis on 7025 km pikk toitub peamiselt vihmaveest ning on aastaläbi veerohke. La Plata lahe poole suunduvad Pranà ja Paraguay jõgi tähistavad ühtlasi oma piiri Paraguayga ja on tähtsad laevateed. Uruguay , mis on piirijõgi Argentiinaga, läbib samuti kenakest osa Lõuna-Brasiiliast, kuid selle kärestikud raskendavad laevasõitu. Veestik:http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html 1.5 Mullastik
sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis) · Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund · Veereziim jõe veetaseme ajaline muutus Mõisted · Jõe langus lähte ja suudme vahe · Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang! Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Millal on suurvesi ja miks? Kongo Jangtse Indus Jenissei Volga Rein VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioonlammorg, sälkorg, moldorg; põhja ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e
enamiku Tansaaniast, kui välja arvata Kagu-Tansaania. Mägine maastik tuleb põllumajandusele kasuks, kuna seal ei ole õhutemperatuur aasta jooksul nii kõrge, kui muidu savannides on. Nimelt on kogu Tansaanias keskmine õhutemperatuur juulis ühtlaselt 16-24° C, kuid jaanuaris on keskmine õhutemperatuur Kagu-Tansaanias 24- 32° C ning ülejäänud Tansaanias 16-24° C. Maa kunstlikku niisutamist kasutatakse Tansaanias väge vähestel põldudel, suuremalt jaolt piisab vilja kasvatamiseks vihmaveest. Põllumajandussektoris töötab ligi-kaudu 80% Tansaania tööealisest rahvastikust. Tansaanias kasvatatakse maisi, sorgot, riisi, saluheina, nisu, kaunvilju, kartuleid, banaane ja paljusid teisi põllukultuure. Karjakasvatuse poolest on Tansaania Aafrika riikide seas kolmandal kohal. Tansaanias on karjakasvatuses olulisel kohal lambad, kitsed, kodulinnud ja sead. Karjakasvatus moodustab Tansaania põllumajandusest küll 30%, kuid karjakasvatuse toodetest enamus lähevad riigisisesele turule
tervisele ohutule joogiveele. /7/ Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest./3/ Õnneks on Euroopas küllaldaselt vett, kuigi Lõuna- Euroopas, näiteks Hispaanias, on veepuudus ja põud üha sagedasemad. Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest, järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/ Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat, kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid, mürgised tööstuskemikaalid ja inim- ja loomsetest jäätmetest pärilt bakterid, mis on vette sattunud. Suurimad saastajad on väetised ja taimekaitsevahendid- kui vihmavesi
peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim. Lumesulamisvee osa aastases äravoolus on väike saartel (lühema ja pehmema talve tõttu) ja Pandivere kõrgustikul (lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu). Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete reziimist. Tuntavaim on vihmaveest põhjustatud veetaseme tõus ja äravoolu suurenemine sajuse sügise korral. Rohked vihmad põhjustavad mõnikord sügisel suuri üleujutusi, nagu oli viimati 1978. Suvise 23-päevase intensiivse vihmaga kaasnevad aga lühiajalised tulvad. Viimaseid esines mitmel korral 1980. aastate keskel. Piirkondades, kus sademetevee filtratsioon põhjavette on väike, jõuab see kiiremini jõesängi ja jõgede toitumises on vihmaveel suurem osa. Niisugune
Keedis · Toores taimmaterjal või pulber pannakse 24 tunniks likku · Leotist keedetakse pool tundi veevannil ja jahutatakse · Kurnatakse ja lahjendatakse Leem · Taimedele valatakse peale külm vesi · Pannakse pooleks tunniks nõrgale tulele keema Kääritis · Oma olemuselt vedelväetis, valmistatakse taimmaterjalist ja soovit. Vihmaveest puu või plastnõus. 11 · Nõu täidetakse taimse materjaliga ning vett valatakse nii palju, et taimmaterjal oleks kaetud (mitte nõu ääreni !!!) · Kääritatav mass segatakse vähemalt 1 kord päevas läbi (peab jätkuma hapnikku !) · Kääritis on valmis, kui segu ei vahuta enam ja on tumedalt värvunud (aega kulub 2-3 nädalat)
langemisel. kuigi maakoor koosneb enamasti mittelahustuvatest komponentidest, leidub seal ka mõningaid lahustuvaid aineid ning seepärast sisaldab kivimitest ja mullast läbiimbunud ja merre jõudev vesi 0,01 % lahustunud aineid (peamiselt soola). Niisuguse soolsusega vett saame juba joogiks tarvitada (Sõstra). Järved Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline. Järveäärsete asulate jäänuste väljakaevamisega oleme palju teada saanud muistsete inimeste elust. Tuhandeid aastaid tagasi ehitati Euroopas vahel maju järvede kaldaäärsele veele. Need majad asetsesid puust platvormidel, mis toetusid järvepõhja rammitud vaiadele. Muistsed inimesed elasid järvede
vahel. (Suur on Väikesest detailsem) 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhuemperatuur, mida suurem on t seda suurem on aurumine, Õhuniiskus, mida suurem niiskus seda aeglasem aurumine, Tuule kiirus, aeglasema tuulekiirusega on kiirem aurumine, Taimestik, Pinnase omadused, 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, infiltratsioon tõuseb kuniks on veega küllastunud, Saju intensiivsus, tugeva saju korral voolab suurem osa vihmaveest veekogudesse, Kivimite poorsus, mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem infiltratsioon, Taimkatte olemasolu, taimkate aeglustab infiltratsiooni, Pinnase niiskus, kuiva pinnasega on infiltratsioon suurem kui niiske pinnasega. 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sademete ja aurumise vahekorrast, mida rohkem sajab ja vähem aurub, seda suurem äravool. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel joonis 6
Jagunemise teel. Puis-aaloed saab paljundada maist juunini ka varte ära lõikamise teel (nt 10 cm) pannes need kaktusemulda juurduma. 8.6 Kahjurid ja haigused Lehetäi, kilptäi, kedriklest, villtäi. 17 18 9. GUSMAANIA 9.1 Üldiseloomustus Pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistest vihmametsadest. Kuulub bromeelialiste (Bromeliaceae) sugukonda. Tegemist on epifüüdiga, st ta kinnitub puutüvede ja okste külge, saades õhust ja vihmaveest kogu eluks vajaliku vee ja toitained. Tumerohelise läikiva lehestikuga, lehed moodustavad kodariku. Heades kasvuoludes võib kasvada isegi kuni meetri kõrguseks. Gusmaania on suhteliselt vähenõudlik taim. 9.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Taim soovib ühtlaselt sooja (18-21 kraadi) ja kõrget õhuniiskust. Talvel ei tohiks temperatuur langeda alla 16-18 kraadi. Ei vaja pidevalt niisket mulda. Gusmaaniale sobib õhuline ja kergelt happeline muld, nt turbamuld. 9
15. Turbasamblad rabakoosluste keskmes, nende füsioogilised eripärad. Turbasamblad kuuluvad lehtsammalde klassi. Turbasammalde rakuehituses on kahte tüüpi rakke rohekad piklikud klorofülliga rakud: klorotsüstid ning surnud rakud, mis koguvad ja juhivad vett . höalatsüstid. Need rakud paiknevad vaheldumisi. (paiknemise järgi saab liiki määrata). Turbasamblad toituvad kogu kehaga kuna turbas pole mineraalaineid, siis saavad kõik vihmaveest ning selle püüdmiseks on vaja maksimaalset pinda. 16. Samblad ja keskkond. Vesi, valgus, toitained, temperatuur. Ärakuivamise talumine. Sammalde kasvuperioodid. Sammalde fotosüntees. Vesi: 1 õhulõhesid pole ning puudub ka avamis ja sulgemis mehhanism. Seega palaval päeval aurab suur osa. 2 oluline on neil vett hoida, sp elavad paljud niisketel aladel või omavad kohastumusi 3 õhuveevarud on tihti piiratus ja selleks puhuks on läbikuivamine
suures osas omaks võtnud. Kushi pealinn Napata paiknes Niiluse neljanda kärestiku juures. Kushi viimane hiilgeaeg oli 8 saj eKr, kus Kushi valitsejad tegelikult vallutasid Egiptuse (kuni deltani), ka riigi pealinn viidi mõneks ajaks üle Teebasse. 6. saj algul eKr sai Kush Egiptlastelt lüüa ning Kushi põhjaosa vallutati egiptlaste poolt. Riigi keskus viidi üle lõuna poole, Niiluse 6.-7. kärestiku juurde, pealinna nimi oli Meroe. Lõuna pool olid loodusolud ka soodsamad. Samas nõudsid vihmaveest tingitud üleujutused tammide ja irrigatsioonisüsteemi ehitamist. Lõuna pool oli ka traditsiooniline rauatöötlemiskeskus. Oma osa mängisid ka välismõjud Jeemenist, kus oli juba 1 aastatuhandel eKr kujunenud arvestatav tsivilisatsiooni kese. Mõjud jõudsid Kushi Etioopia kaudu ning ka see oli üks riigi keskme lõunasse liikumise põhjustest. Kultuuriline sarnasus oli aga ikka väga suur Egiptusele, nt valitsejad rajasid
Tekib siirdesoo. Siirdesoos asuvad oligotroofsed mättad. Hakkab kasvama turbasammal. 3. KÕRGSOO Taimed kasvavad ainult turbal. Kõik on turbasamblaga kaetud. 10% taimedest jääb soos alati lagundamata – nii tekib Eestis ca 1mm aastas turvast juurde. Raba on ombrgiotroofsed – vihmavee toitelised. Kõik toitained saavad rabataimed vihmaveest – seetõttu ongi kidura kasvuga, aga elavad. Raba tekib kui keskkonnas on: 1. Liigniiskus 2. Seisev vesi – vesi ei rikastu hapnikuga Ökosüsteem, kus on turvas olemas – SOOSTUV süsteem. Seal, kus turbasammal on õhem kui 30 cm. Nt: soostuvad metsad Turbasammal on nii lämmastikuvaene, et ei ahvatle herbivooridele. 60 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS EHK DIVERSITEET
annaabi.ee 
