10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
briti
Õppematerjali autor
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.
paksust 40km, ookeanide all aga 5 km. Temperatuur maakoore sees tõuseb, küündides 13 km sügavusel 200ºC. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Vedela osa ruumala ei ületa ilmselt paari protsenti
· Mõisted: o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.
Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tihedus 13,3 ; tahke ; temper
maalihked Voolamine – tekib kui nõlv on langev, langemiskiirus oleneb langemisnurgast (järskusastmest) ; vedeliku liikumine raskusjõu mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)v
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Raud, 6000 C Tahke
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid