docstxt/135852354891.txt
Rooma traditsioonile põhinevast nimevaramust Juba vanaladina perioodiks kujunes välja, et vabal meessoost roomlasel oli vähemalt 2 nime: eesnimi (praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). ...
11 kõige sagedasemat intervjuu küsimust Tööintervjuu on Sinu esimene kohtumine tööandjaga. Vestluse käigus tahab tööandja välja selgitada, kas oled sobiv sellele ametikohale. 1. Miks Te soovite tulla tööle sellele ametikohale? Võid rääkida enda lähiaja eesmärkidest, kindlasti seosta need selle firmaga, kuhu soovid tööle minna. Sobib mainida ka seda, et näed siin enda jaoks tulevikuperpektiivi ja rääkida enda mõtetest ning ideedest, mida saad firmas rakendada. Põhjendada võid veel vastava ettevalmistusega või töökogemusega selles valdkonnas. 2
2. Kuidas peegeldub inimese kõnes tema hea või halb meeleolu? Meeleolu peegeldavad kõne kiirus, kõnes kasutatavad sõnad (näiteks halva meeleolu puhul võib kõnes olla vulgaarseid või ebasobivaid sõnu) ka näeoilme ja kõnetooni järgi saab kõneleja meeleolu tabada. 3. Miks väsinult ja ärritunult meie keelelised võimed langevad? Keeleline võime on seotud suhtlemisega, väsimuse või ärrituse puhul suhtlusvõime langeb oluliselt. 4. Kuidas määratleda igapäevase vestluse käigus kaasinimese sõnavara rikkust? Määrata kui palju erinevaid sõnu ta kasutab,sealhulgas sünonüümide kasutamine mõne sõna kohta 5. Kirjutage oma kõnekeele (slängi) eripärasusi, mida kasutavad noored või teatud ringkond ning millest teistel on raske või võimatu aru saada. ,,Tõlkige" need üldmõistetavasse keelde. Kift- tore, lõbus Jõhkralt lahe- mitte halvad mõttes jõhker,see sõna väljendab midagi umbes nagu ülivõrdes ülivägev
EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik
standardi järgi. Arenguvestluse läbiviimise põhjendus Arenguvestlusel on võimalus muuta oma hoiakuid ja arusaamu, paremate koostöösuhete loomine, lasteaiaõpetaja, lasteaia ja lapsevanema vahel. Arenguvestluse käigus tehakse kokkuvõtteid, õpitakse, mõeldakse, seatakse uusi sihte ja eesmärke, valitakse vahendeid ja korrastatakse suhteid. Arenguvestluse eesmärk Vähemalt korra aastas viib lasteasutus lapsevanemaga läbi arengu vestluse, mille eesmärgiks on hästi ettevalmistatud kohtumisel, usalduslikus ja sõbralikus õhkkonnas, omavahel arutleda lapse arengu üle, leida lapse arengu jaoks parimad tingimused. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida oma lapsest: anda hinnang lapse arengule; leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides; Ennetada võimalikke kasvatus-ja arenguraskusi; Selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu, lasteaiaõpetaja töö ja lasteaia kohta;
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri
*Enamasti naised: Katsuvad käega rangluulohku või nõpivad enda kaelakeed. *Hõõruvad otsmikku. *Puudutavad kaela. *Puudutavad põski või silitavad nägu. *Hingavad välja punnis põskedega rahunemise eesmärgil. *Mehed kõhkluste korral kohendavad oma lipsu või puudutavad kaela. *Närvilised inimesed hõõruvad(tavaliselt higiseks läinud)käsi vastu reisi ja põlvi. *Mõni inimene hakkab stressi olukorras tihedalt haigutama. JALAD: *Kui 2 inimest räägivad ja ühe jalg vestluse ajal eemale pöördub, on see märk, et inimene peab lahkuma ning just selles suunas. *Põlvedest haaramine ja keharaskuse nihutamine ette jalgadele on kavatsust väljendav liigutus, mis annab märku isiku soovist tõusta ja lahkuda. *Kui inimene seisab pidevalt jalad harki tähendab see inimene on territoriaalse iseloomuga. *Tavaliselt ristame jalad kui tunneme end mugavalt. *Kui vestluse käigus hakkab istudes inimese jalg liikuma kiiresti üles ja alla, tähendab
töötada vastavalt organisatsiooni vajadustele oma hindamissüsteemi, mil tagaks parima tulemuse töötaja hindamise ettevalmistamise, selle läbiviimise ja hindamistulemuste kasutamise protsessi. Töötaja tööalane hindamine on süstemaatiline tegevus, mille käigus antakse hinnang tööalasele tegevusele töö protsessi, selle kvaliteedi, tulemuslikkuse, rahulolu jne osas. Hindamine toimub juhi ja alluva perioodilise (iga-aastase) vestluse vormis, kus tagasiside peab olema mõlemapoolne. Töötaja saab teada, kuidas tema tööga rahul ollakse ja missugused on tema arenguvõimalused. Tööandja saab ülevaate töökorraldusest ja selle täiustamist vajavatest tegurist töötaja arvamuste ja ettepanekute põhjal. Vestluse käigus vaadatakse läbi eelneval perioodil püstitatud eesmärgid ning töö vastavust sellele, hinnatakse hetke olukorda ning lepitakse kokku ootused aja vajadused eelseisvaks
Seetõttu kaob teatud osa paindlikkusest. Erinevalt struktureeritud intervjuudest on siin vastused avatud, st iga vastaja ütleb oma sõnadega, mida arvab). Kava alusel toimuv intervjuu (määratakse eelnevalt kindlaks teemad fikseerimata nende täpset sõnastust. Intervjueerijal on lihtsam reageerida vastuste sisule ja koguda detailsemaid andmeid. Samas aga küsitakse erinevatelt isikutelt veidi erinevaid asju ja neid on raskem võrrelda). Mitteformaalne interv.(küsimused sünnivad vestluse käigus ja intervjueerija laseb end vestluse käigust juhtida. Olemuselt uurimuslik intervjuu ning andmete organiseerimine ja süntees sellise intervjuu alusel pole lihtne ja sirgjooneline. Eeldab uurijalt teatud kogemust). Struktureerimata ja struktureeritud intervjuu tunnuseid kombineerivad poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena
Teisisõnu: püüdes klienti aidata müüme rohkem kui üritades oma müügiplaani täita. MÜÜGITSÜKKEL: · Müüghitsükkel on protsess, mille juhtimine allub lihtsatele seaduspärasustele ning järgides suurendame oluliselt müügiedu tõenäosust. · MÜÜK on juhitav protsess, mitte pelgalt vedamise või õnne asi. o MÜÜK ON ÕPITAV MÜÜGITSÜKKLI 4-osa: 1. Kontakt- esimese mulje loomine, meeldiva vestluse alustamine kliendiga. 2. Vajaduste selgitamine- vajaduste täpsustamine ja rahulolematuse otsimine ning usalduse võitmine. 3. Lahenduse tutvustamine- toote tegelik tutvustamine, selle om. Ja kasulikkuse esiletoomine 4. Ettepanekud - ostja aitamine otsuste langetamisel, lisamüük, vestluse lõpetamine. MÜÜGIPROTSESS: Firmadele ja suurematele klientidele kogu müügiprotsessi lühikirjeldus: Turundus- ja Müügitöö
Tööintervjuu küsimustikku koostamine Tööintervjuu kombineeritud struktureeritud ja struktureerimata intervjuu vormidest – ette on antud palju küsimusi, kõike ei pea küsima, vestlus kulgeb loomulikult ja peaaegu vaba vestluse vormis. * Sissejuhatavad küsimused, vaba vestluse vormis - Kuidas läheb? - Kas olete närvis? * Kokkulepete küsimused - Kas olete nõus, et meie vestlust salvestatakse? * Avatud küsimused -Rääkige mulle natuke endast? - Mis on teie motivaatoriks? - Missugused on teie ametioskused, mis kõlbaksid just pakutavale töökohale? - Missuguseid oskusi ja kogemusi olete omandanud viimati? - Mis põhjusel te eelmiselt töökohalt lahkusite?
" Mina: ,,Ma sain teist aru, et Aadu käitumine valmistab ka perekodus muret." Perekodu kasvataja: ,,Nii on. Ma räägin teile..." Pikka ümbersõnastamistehnikat kasutades oli üheks oluliseks ümbersõnastamise osaks tähelepanelik kuulamine ja suhtluspartneri ütluste peegeldamine. Tähelepanelik kuulamine soodustas vestluspartneri rääkimist ja kõneleja avamist. Kuulaja rollis olev isik, ehk siis antud juhul mina, saab sel juhul vestluspartnerist paremini aru ja vestluse teine pool saab rohkem rääkida. Jälgisin, et kuulaja rollis olles ei katkestaks kõnelejat. Vestluse alguses oli minu vestluspartner pahur ja negatiivselt meelestatud. Vestluse käigus ta tajus, et teda kuulati ja temast hooliti. Minu oskusliku kuulamise ja ümbersõnastamise tulemusel ta leebus ja vestlus kulges edasi sõbralikus õhkkonnas ja üksteisemõistmises. Kasutatud kirjandus: 1. Krips, H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi
ja võimetes mõtteid analüüsida. Sokratese järgi on ka sõnal filosoofia teine tähendus. Sokratese järgi oli filosoofia eesmärk inimeste kasvatamine ja peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada, olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Ainult filosoofia suutis seda teha, sest õige toimimine juhtub õigest teadmisest, seega on vooruslikkus õpetatav. Õige teadmise eeldus on enesetunnetus ning teadmine, et inimesed tegelikult suurt midagi ei tea. Ta aitas vestluse teel kaaslastel jõuda järeldusele, et nende tõekspidamised on vasturääkivad ning et nad ise midagi ei tea. Seejärel aitas ta neil taas vestluse kaudu jõuda õige teadmise jälile. Tema õpetuses sisaldub nii humanismi, idealismi kui ka kasvatusse uskuvat optimismi.
Kõnekeele ja õigekirja vead MIlleks on vaja õigekirja reegleid? Usun, et sageli käib see mõte läbi mitmete inimeste pea, kuid õigekirja oskamatus peegeldub ka meie kõnekeeles. Ka minu oma pereliikmed torisevad pidevalt, kui ma neid vestluse käigus parandan ning toovad oma kaitseks välja argumendi : " Sa ju said aru, mida ma mõtlesin!". See pole õige, ning jätkan nende parandamist, sest kunagi jääb see neile loodetavasti meelde ja nad ei tee enam selliseid vigu. Õige rääkimine ning kirjutamine jätab inimesest hea mulje ning paneb vestluse sujuma ja kirjatüki puhul on tööd palju lihtsam ja hõlpsam lugeda. Töös toon näiteid igapäeva elust ja samuti mõndadest segadustekitavatest sõnadest.
4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine 7) Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine. Õendusanamneesi kogumise viisid: 1. Vestlus - Vestlus on kahe inimese vastastikune teineteise mõjutamine keele abil. - Vestluse eesmärgiks on teineteist paremini tundma õppida ja saada teadmisi teineteise elamustest. - Vestlus on õe jaoks tähtis patsiendi vajaduste selgitamisel ja edasise tegevuse planeerimisel. - Vestluse ajal peab olema respekteeriv ja austav vestluspartneri suhtes, ka koht ja aeg mõjutavad. 2. Intervjuu - Intervjuu on inimese sihipärane küsitlemine.
oma tõlgenduse. Ehitades selle mõtte endas üles. Kuulaja ei ole ainult passiivne vastuvõtja, ta on ka tõlk. Peaks samas andma aeg ajalt kinnitusi, et on teda õigesti mõistnud. Inimestel on parem teineteist mõista kui nad pärinevad ühest kultuurist. Ei räägita ju maailmast vaid oma kogemustest siin maailmas. Me ei tohi õpetada inimest vaid rääkida ainult oma kogemustest. Kõne uurijad on leidnud, et me kõne koosneb nii argikõnest kui ametikõnest. Argivestlust peetakse sotsiaal vestluse põhisündmuseks. Inimesed saavad üksteisega kokku palgest palgesse see on unikaalne koostöö. Vestlus on sotsiaalne toiming oma kindlate reeglitega. Põhinormiks on et korraga räägib vaid üks inimene,kui seda rikutakse juhtub,et räägitakse teineteisest mööda,tõstetakse häält või tekkivad vestlusse tühjad pausid. Vestluse analüüsi loojad peavad väga oluliseks ka vestluse järgnevuse süsteemi Et kõne oleks avatud on kindlad neli põhireeglit: 1
Ära premeeri (tahtmatult) ega kinnita negatiivset käitumist. Alati on ahvatlus anda raskelt käituvaletele inimestele seda, mida nad tahavad (et nad lõpuks meid nn rahule jätaks). See julgustab nende halba käitumist ka tulevkus Tunnusta hea käitumist – tavaliselt teeb igaüks midagi õigesti. Kui see juhtub, siis tasub seda tunnustada, sellega nõus olla (mitte esitada lisaküsimusi ega kritiseerida neid õnnestumisi) Tõhusa vestluse meelespea õpetajale Alustage sellest, et ütlete lapse kohta midagi head! Puuduste loetlemise asemel rääkige sellest, mida laps peaks rohkem tegema! Nõuandmise asemel kirjeldage, mis on koolis hästi toiminud! Lootusetu hoiaku asemel koostage koos plaan, kuidas last toetada! Olge järjekindel plaani elluviimisel! Hoidke konfidentsiaalsust ehk ärge rääkige õpetajatetoas lapse eraelust! Tõhusa vestluse meelespea lapsevanemale
Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist.(ten Have 1990)Vestlust
kõnelema. Sõbralikus suhtlemises vestluskaaslased naeratavad teineteisele, hoiavad keha teineteise poole ja sageli hakkavad üksteist jäljendama. Näiteks kohvikus olles tõstetakse samal ajal kohvitass. Õlgade kehitamine, laialilaotatud käed ja kergitatud kulmud viitavad sellele, et inimene ei tea või ei saa aru, millest on jutt. Hiljuti käis mul sõbranna külas, et arutada eelseisvat ühist puhkusreisi. Vestluse ajal nõjatus ta äkitselt toolileenile ja hüüdis peopesi hõõrudes: ,,Ei jõua seda reisi ära oodata!" Peopesade hõõrumisega andis ta edasi oma häid ootusi ja lootusi. Ka valetamist on võimalik tuvastada. Kui mees vaatab silmalaugu hõõrudes maha, kulmud on kergitatud ja pea kõrvale pööratud, näol ebasiiras naeratus, siis ilmselt on tegu valega. Arsti ooteruumis võib näha inimesi, kes istuvad käed risti, sõrmed tugevalt õlavarrel.
töökeskkonda. Psühholoogia uurimismeetodid, nende eelised ja puudused. vaatlus (enese, teiste) (+ on võimalik objekti vaadelda, - tulemus sõltub vaatleja meeleolust); katse (loomulik, laboratoorne) (+ loomulikul inimene käitub loomulikult, - katset ei saa hästi mõõta; + laboratoorsel hea mõõta, - inimene ei pruugi käituda loomulikult); vestlus ( + vahetu kontakt ja saab jälgida kehakeelt, - tulemus sõltub vestluse koostajast; jõuab väga vähe inimesi välja töödata; eelarvamus vestluse koostajal); ankeet (+ jõuab väga palju, - raske töödelda); test (+ jõuab väga palju; lihtsam vastata; olemas normid ja vastusevariandid,- kõigile ei sobi; kõik ei talu teste); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, - materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav)
· (vahe)kokkuvõtete tegemiseks, et kuuldu ei ununeks. Ümbersõnastamine on vastunäidustatud: · avariiolukordades, tugevas ajadefitsiidis; · standardsituatsioonides, kus mõlema osapoole tekst on ette teada (rituaalsel suhtlemisel); · kui kuulaja on sundsituatsioonis (alluvana peab vait olema); · kui rääkija on ülemäära jutukas. Vahekokkuvõtete tegemine (ümbersõnastamise abil) Võetakse kokku räägitu põhi-idee või kõneleja tunded pikema repliigi või vestluse lõpus. See võimaldab vestluse sisu tihendada ja korrastada. Kasutatakse: · vestluse struktureerimiseks pikema repliigi lõpul; · kui kuulaja hakkab järge kaotama, millest on jõutud rääkida; Mõned näited. · "Kui teie poolt räägitu kokku võtta..." · "Kui see, mis te rääkisite, ühte lausesse võtta..." Rääkija tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest Mõned näited:
Uurib meediakanalite poolt loodud käsitusi Eesmärgiks mõista kommunikatsiooni vahendite orientatsioone ja teemasid Tähendab vestluse ja kõnepruugi uurimist Kõned Diskursuseanalüüs Sisuanalüüs Ajakirja artiklid
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms.
5. Psühhiaatri ülesanded Psühhiaatri ülesandeks on vastavalt kliinilisele pildile, haigusloole ja erinevate uuringute tulemustele diagnoosida psüühikahäire. Vastavalt sümptomitele ja diagnoosile soovitab psühhiaater psühhoterapeudist sekkumist või määrab ravimi. Psühhiaatriline ravi on kooskõlastatud rahvusvaheliste ravijuhistega. Psühhiaatriline vastuvõtt haigekassa lepinguga keskustes kestab esmasel kohtumisel 50 minutit, järgevatel kohtumistel 25-50 minutit. Esmase vestluse järgselt püstitatakse esmane diagnoos, mida vajadusel täpsustatakse kehalise tervise, peaaju visualiseerivate või psühholoogiliste uuringutega. Vajadusel ja võimalusel määratakse juba esmase vestluse järgselt ravi ja antakse soovitused. Ravi jätkub korduvate vastuvõttudega, kus jälgitakse ravi efekti ja vajaduse korrigeeritakse ravi. Vastuvõtul puudutatud teemad: ·kaebused ja vaevused ·üldine toimetulek töö, õppimine, hobid, lähedased suhted
Et kuulata, õpib ta oma mõtteid välja lülitama sellal, kui teised räägivad. Seda probleemi võimendavad ka materjali ülekordamised ja see, et suur osa õpetajate jutust on igav. Enamik meist on koolitatud viletsaks kuulajaks. Ent kummalisel kombel veedame ometi suurema osa aega just kuulates ja meie kuulamise kvaliteet mõjutab suuresti nii meie isiklikku kui tööalast elu. 3. AKTIIVNE KUULAMINE -Aktiivne kuulamine on vestluse juhtimise viis, mille abil vestluse juhtija püüab luua endale ja ka partnerile parimad tingimused vestlusest kasu saamiseks. -Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab teisel oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada -Aktiivse kuulamise eesmärgiks on võimalike suhtlemistakistuste ületamine ning teabevahetuse tulemuslikkuse suurendamine. Aktiivse kuulamise puhul mängivad olulist rolli: · sobiv koht ja aeg;
William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. Romeo veedab öö Julia juures. Romeo lahkub Veronast
Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- skulptor, kelle teoseks kuulus skulptuur nimega Kettaheitja. Tegeles ka pronksi valamisega. Eukleides- matemaatik, kirjutas kogu matemaatikas saavutatud raamatu "Elemendid". Tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad siiani. Arvuteooria rajaja. 2) faktid a)Kreeka asub ...Balkani... poolsaarel. b)Linnriigi nimetus kreeka keeles- polis. c)Teatrietendusi korraldati (Millise jumala auks?)- Dionysos. d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel.
Igasugust tööle kandideerimist ning töökoha vastu võtmist tuleks võtta tõsiselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Igal juhul tuleks intervjuuks ette valmistada ning läbi mõlemapoolse meeldiva vestluse anda aimu endast ja oma soovidest ning õppida tundma teist poolt. Tööotsijad kalduvad millegipärast tundma end intervjuul ikka kuidagi ebalevalt, justkui oleksid ülemuse juures ülekuulamisel. Jõua endas selgusele, suhtu intervjuule kutsujasse tõsiselt ning käitu viisakalt! Ära hiline tööintervjuule! Valmista intervjuuks ette! Intervjuule mine kohale üksinda ja viisakalt riides! Mõtle välja küsimused intervjueerijatele! Ole soe, sõbralik ja otsekohene, kuid kõike seda
Kellele jutt meeldis? Mis kordus? Mis oli teises jutus teisiti? 19. Pildi järgi jutustamine erinevas vanuses. 3.a- nimetab pildilt esemeid ja tegelasi 4.a- seostab tegelasi tegevusega 5.a- suudab näha tegelaste ja tegevuste vahelisi seoseid. 20. Vestlus eelkoolieas, õpetaja ettevalmistus Vestlus on lapsele sobiv kõnelemise vorm oma mõtete, muljete, tähelepanekute väljendamiseks. Alguse saab see nii lapse esitatud küsimustest ja neile vastamisest. Vestluse üheks osapooleks on õpetaja või lapsed. Õpetaja on vestluse algatajaks, juhtijaks, suunajaks. Teema tuleks seostada lapse igapäeva eluga, kuna selles vallas omab ta vajalikkeigapäevaseid praktilisi kogemusi. Vestluse käigus laieneb silmaring. Vestluse liigid: arutlev vestlus, vestlus pildi järgi, situatsioonimäng, rääkimine oma kogemusest, täiskasvanute jutustatud juttude kuulamine. Vestluse käigus saab laps harujutada- kuulata
Send nupp Kasutajate lisamiseks pead valima menüü Kui adress olemas vajuta: Teksti kast ribalt: · Aad contact · Contacts · Add a contact. Windows Live Messengneri kasutusjuhend Tartu Fondi muutmiseks pead võtma vestluse ikoon ribalt märgi: 17.okt 2007 Jaan Kaljuste Nüüd tuleb sul fondi muutmise kast ette. Sealt vali endale sobiv font. 10e Kui tahad sõbraga juttu huvitavamaks teha siis saad kasutada palju erinevaid smaile (ehk väikseid pilte).
häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik, rahulik, tõrjuv, ettevaatlik ) Muud intervjuu käigus tehtud tähelepanekud nii seoses intervjueeritava käitumisega või enda tegevusega (nt mõni asi jäi küsimata), aga vahel ka endal vestluses tärganud mõtted... Intervjuu vormistamine Kui intervjuu abil hangitakse faktiandmeid, vastajate vahel võrreldavaid kirjeldusi (nt suhtumise väljendamine, võrreldavas küsimuses subjektiivse tähenduse selgitamine, teatud
Hakkab aru saama, et eneselõikus oli suur viga, sest sisuliselt on nii käsivars, kui ka reied eluks ajaks rikutud. Tunneb, et on käes aeg, kus juba tahaks ka kanda suveti kleite ja lühikeste varrukate pluuse. Veel väidab patsient, et hakkab aru saama, et tegelikult ema polegi ikka ümardaja ja teenija vaid ikka inimene, kellega võiks isegi hästi läbi saada(?) Püüdsin tagamõtet teada saada, kuid patsient libises sujuvalt teisele teemale. Vihjates sõpradele, tuli vestluse käigus välja, et tal oli lapsepõlves väljamõeldud sõber nimega TFIE, kes ei näinud välja inimese moodi vaid oli segu ükssarvest ja Malviinast. Edasise vestluse käigust selgus, et patsiendile meeldis palju muinasjutte lapsena lugeda ning fantaseerida.ta kujutas ette, et on maailmavalitseja ning kõik inimesed on mõtetud rämpsutükikesed, keda ta siis ükshaaval sooviks tükkideks lõikuda ja rottidele sööta.
Inimestevaheline suhtlus seisneb selles, et mingi sõnum tuleb anda edasi ühelt indiviidilt teisele, n-ö saatjalt vastuvõtjale. Väga tähtis on osata kasutada klienditeeninduse suhtlusvahendeid, milleks on nii personaalsed suhtlusvahendid kui ka teenindussuhtluse abivahendid. Personaalsed suhtlusvahendid jagunevad verbaalseteks (suulised) ja mitteverbaalseteks (kehakeel). Suulisel suhtlemisel on tähtsad kontakti loomine, vestluse arendamine, informatsiooni andmine, küsimustele vastamine ja õigete küsimuste esitamine, pauside pidamine, suhtluspartneri (kliendi) kuulamine, soovitused, asjakohased vahepalad (ehk nn small talk) ja tähelepanuavaldused kui ka kontakti lõpetamine. Kontakt tuleb kliendiga luua koheselt näiteks sõbraliku tervitusega ning lahkumisel heade soovidega. Vestluse arendamine saab alguse viisakuse (Palun! Tänan! jne) või tähelepanu ja sümpaatia väljendamisega (Tore Teid jälle siin näha.
Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) Eelpool olevale tuginedes vajalik: kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse
mahajäämusega). Danny puhul ei saa aga rääkida madalast IQ'st. Koolis sai ta hakkama advekaatsel tasemel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete määramine. Siin tuleb jälgida järgmist: · õpilase vaimse taseme määramiseks on vaja piisavalt aega, vajadusel teha mitme päeva jooksul; · miljöö peab olema peab olema rahulik (omaette ruum); · ülesanded ja pildid peavad olema huvitavad. Ülesanded võiksid olla järgmised: · Vestlus. Vestluse käigus selgitatakse välja lapse orienteerumine ja teadmised ümbritsevast. Selgub laste sõnavara ja väljendusoskus. · Tähelepanu katse (täpsus, kiirus) (mis on ühel pildil teisti kui teisel; mis puudub esemel; mida ma ütlesin valesti jms.) · Mälu katse. Lugeda õpitud luuletust, laulda laulu. 10 pildi test -- mitu pilti meelde jäi (oleks tore, kui see arv oleks 7) · Kõne mõistmise katse. Kas saab aru tekstist, ülekantud tähenduse mõistmine, tekstülesannetest.
Portugal Tervitamine Parim tervitus on Portugalis kindel käepigistus Seltskondlikel üritustel tervitavad mehed teineteist emmates naised suudlevad kohtumisel teineteist mõlemale põsele. Eesnime pidi kutsutakse vaid lähedaseid sõpru Portugalis kutsutakse kõikvõimalikke asjatundjaid sageli Doctoric's. Vestlus Vestluse üks paarimaid teemasid portugallastega on perekond portugalis ei sallita seda, kui nendega hispaania keeles kõneleda püütakse Portugallaste usaldust pole lihtne saavutada kuigi nad räägivad igal teemal hea meelega kaasa ei võta nad seda kuigi tõsiselt, kuni nad teid lähemalt ei tunne ja usalda Aga kui olete nende silmis usalduse ära teeninud, siis suhtuvad nad teisse kindla ja ära teenitud austusega. Avalikus kohas käitumine
- enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*), retoorilised, esitatakse mitu küsimust korraga Näiteid suunavatest/juhtivatest küsimustest Kas see pole ilus? Ega sind see film ju ei huvita? Sa ju ei teeks niimoodi? Iga aus inimene, käituks just sel viisil
Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti
· esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide (X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu nii välja vihastanud, et ma võin plahvatada"). Sõnumite vahetamisel (nt vestluse käigus, probleemi lahendamisel) on oluline tagasiside küsimine (nt. "Kuidas sa aru said?") ja andmine (nt. "Ma sain praegu nii aru, et ....") Rääkija "kohustused": · sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused":
intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi- ideede arengut. Valimi moodustamine: Eesmärgipärane valim otstarbest lähtuvalt Võimalikult erinevate tunnustega osalejad (teoreetiline valim) ei tohiks olla omavahel tuttavad Läbiviimine: Küsimuste ettevalmistamine Pilootarutelu läbiviimine Vestluse korraldamine - ettevalmistus sama mis intervjuul leppida kokku aeg, koht jne Kasutamine: Uurimuse algjärgus aitab selgitada tausta enne küsitlust hüpoteeside genereerimiseks arvamuse ja suhtumise uurimiseks keelekasutuse, sõnavara uuringuteks uurimuse lõppjärgus andmete tõlgendamiseks, üldistamiseks Eelised: Lühikese ajaga terve grupi arvamus, suur hulk andmeid Kõik saavad sõna mitme inimese arvamus Läbipaistev
· päev algab individuaalse tegevuse perioodiga · ei õpetata, vaid õpitakse FREINET PEDAGOOGIKA · õpetaja roll on võimalikult vähe rääkida · lähtutakse õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest · õpilane seab ise oma õppetööle eesmärke · kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja võrdväärsus · töö toimub 1-2 nädalaste perioodidega · klassitegevuse kohta peetakse eluraamatut · klassis reeglid, eraldi nurk, mis on mõeldud vestluse jaoks · igal õpilasel kooliga seotud mingi kindel ülesanne, mille eest ta vastutab
mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad
Tähelepanu pööratakse ruumile ja ajale. Kvalitatiivne meetod. 2) Makrosuund ehk keelesotsioloogia: keel on vahend ühiskonna uurimiseks. Uuritakse keelekontakte eri ühiskondade vahel. Pol. ja maj. probleemid: mitmekeelsuse mõju majanduse arengule, valitsuse rakendatav keelepoliitika. Keele olemus ei tule nii hästi välja. 3) Interaktiivne keeleanalüüs ehk vestlussituatsioonid: suhtluses toimuv on esikohal. Vaadatakse, miks vestluse struktuur toimib ühtselt. 8. SOTSIOLINGVISTIKA INTERDISTSIPLINAARSUS. Seotud psühholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, statistika, geograafiaga. 9. SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik. Vestluse mikroanalüüs uurib suhtlust inimeste ühistegevuse mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine, autentne materjal, loomulikud vestlused. 10
firmat ei olnud varem kasutatud ning tegu oli väiketööriistadega, mida ettevõtte suurkliendid tavaliselt ei kasutanud. Lähemal uurimisel selgus, et pikema perioodi jooksul oli arveid ligikaudu 150 000 krooni ulatuses ning tegu oli väikeste ehitustööriistadega. Kuna arved olid kinnitatud Mardi allkirjaga, siis oli ka selge, kes oli teenust ostnud. Lähemal uurimisel kolleegide seas selgus, et Mart ehitab hoogsalt maja. Tõsise vestluse tulemusena tunnistas Mart, et ta rentis OÜ Rentnik arvel tööriistu teisest firmast oma maja ehitamise otstarbel ligikaudses summas 150 000 krooni. Mart lubas, et maksab pikapeale summa tagasi, ning palus, et ettevõte annaks talle teise võimaluse. Mida peaks ettevõtte juht Juhan tegema? Kas varguse eest päevapealt vallandama oma parima müügi/teenindusmehe, kes toob üksi ettevõttele sisse 10 miljonit krooni aastas, või andma teise võimaluse? Olulised faktid
Olgem ausad, ühiskonna informatiivne autoriteet on kahtlemata meedia. Me ei planeeri reisi ilma, et vaataksime ilmajaama ennustusi, me ei lähe õue, kui me loeme ajalehest, et lähenemas on kümne aasta suurim torm ja me ei ületa kiirust, kui me kuuleme raadiost, et viie kilomeetri kaugusel seisab patrull. Kahjuks on sellel kõigel ka negatiivne tagajärg. ,,Pime usk autoriteetidesse on tõe suurim vaenlane" Albert Einstein. Kui tavaline inimene ütleb kümneminutilise vestluse jooksul keskmiselt kolm vale, siis miks peaksime arvama, et see, mis me kuuleme/näeme n.ö. usaldusväärsetest allikatest, vastab alati tõele. Vastus: ei peagi! Aga miks me seda teeme? Sest üha vähem kasutavad inimesed oma analüüsivõimet ja üha rohkem kõrvutavad nad saadud informatsiooni omaenese väärtushinnangutega. Samas, kas me tänapäeval saamegi üldse rääkida individuaalsetest väärtushinnangutest, pärast kõiki neid aastaid meedia mõju all olemisest?
riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine - juhuslik
Ei mäleta juba täpselt, milliseid lahendusi minule pakkuti, aga oli selliseid nagu abielumine, otsida seadusliku esindajat , otsida töökohta. Need variandid ei sobinud, olen nii vihane. Kuidas siis saab, kus on õiglus. Miks mina noor neiu, kellel on tulevik pead vastutama oma vanemate saanud vigade eest. Kodakondsuse teenindaja ei saanud mulle aidata, sest vastavalt seaduse oli temal õigust. Pärast kodakondsuse juhataja vestluse, kelle poole ma pöördusin nõustamiseks, anti mulle võimalus taotleda Eesti kodakondsust. Seaduse alusel leiti minu eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek(lapse igakuine toetus). Olen sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, eesti keele oskuse eksami. Lõpuks ma sain Eesti kodakondsust õiguslikult. Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes
prügikastis oli. Peale lühikest mõttepeausi hüüdis ta õhinaga: ,, See oli ju see päev, kus lennukid tornidesse lendasid!" Teise küsimuse peale seletas ta, et asja korraldas valitus ja seda ainuüksi raha pärast. Hiljem jutustas ta meile, kuidas tema arust olid pommid eelnevalt hoonesse ära paigutatud, et need kokkupõrkes plahvataksid. Me vestlesime veel ligi 7 minutit, mille jooksul ta väitis erinevaid fakte, mida ta hiljem põhjendada ei suutnud. Tänades teda meeldiva vestluse eest, naeratas ta meile ning soovis meile koolitööga edu.
Mida võib ja mida mitte mingil juhul ei tohiks teha uues töökohas. Mihhail vastab retsipienti jooksvate küsimustele ja täiendab ning selgitab, kui on arusaamatusi mingites njuantsides ja kitsates kohtades. Samas nii saatejuht Marianna, kui ka Mihhail, samaaegselt nii teabe saatjad, kui ka vastuvõtjad. Kodutöö autor leiab, et nad on oma diskussioonis mõlemas rollis. Intervjuu toimub vestluse ja ka diskussiooni vormis. Intervjueerija formuleerib küsimusi selgelt ja ühemõtteliselt. Vahest kuulab intervjueeritava vastuseid tähelepanelikult, vahest segab vahele, täiendab omalt poolt või hoopis vastab kommunikaatori eest. Mihhail kogu intervjuu käigus on väga avatud ja kasutab palju žestee. Kogu vestlus näeb väga emotsionaalsena välja. Mihhail on oma teadmist kindle, tal on nii teoreetilisi
annaabi.ee 
