Vestluse alustamine (0)

Valguse ja aine vastasmõju
1. Mida nim. valguse peegeldumiseks, sõnasta valguse  peegeldumisseadus ?
2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused?
3. Mis on valguse murdumine?
4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline
keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)?
5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse,
murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel?
6. Sõnasta valguse  murdumisseadus , valem, tähised valemis?
7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid.
8. Kumerlääts:  kiirte  käik, fookus,  fookuskaugus .
9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus.
10. Läätse valem, läätse optiline tugevus.
11. Mis on dispersioon?
12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev  spekter ,  joonspekter . Nende omadused ja
saamine.
13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus.  Soojuskiirgus , kemoluminestsents,
katoodluminestsents , elektroluminestsents, fotoluminestsents – mõiste, ergastusenergia
saamisviis, rakendusnäited.)
14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents?
1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus  valguskiir  muudab oma suunda vastasmõjus teiste 
kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga.
2. Joonis vihikus.
3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise 
muutub.
4. Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus 
üleminekul vaakumist antud keskkonda. Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse 
kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise. Tihedam: klaas 1.5, hõredam vesi 1,33
5. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja esimese 
keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes.
6. Langemisnurga ja murdumisnurga  siinuste  suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. 
Sinalfa/singamma=n2/n1=v1/v2=lamda1/lamda2  
7. Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Liigud:  kumer - ja 
nõguslääts.
8. Joonis vihikus
9. Joonis vihikus
10. 1/a+1/k=1/f  ; Läätse optiliseks tugevuseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust.
11. Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusestvõi 
sagedusest.
12. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Joonspekter-üksikud 
kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter-
kõik lainepikkused on esindatud ; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud  tahked  kehad 
ja vedelikud.
13. Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke); 
kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel( jaaniussike ); 
katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop); 
elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus); 
fotoluminestsents- ergastusenergia: valguse  langemisel  tahkele kehale (päevavalguslamp)
14. Fluoroestsents-kui  luminestsents  kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse. 
Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentseiks.