Lähtained on vesi, toodetakse 36+2 ATP-d, glükoos2püroviinamarihape. NAD- universaalne kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi hingamisahel: vesinike ülekandja. Seob vesinikud. NADP- molekul, millele valgusstaadiumis anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Lähtained on hapnik ja NADH2.
4+2, kus on naturaalarv. Niisugusi aineid nimetatakse heteroareenideks. Nendes on vähemalt üks süsiniku aatom asendunud võõraatomi, näiteks hapniku, lämmastiku või väävli aatomiga. Kõige lihtsam aromaatne süsivesinik on benseen ja see ka avastati neist esimesena. Selle eraldas ja tuvastas eraldi ainena 1825 Michael Faraday. elektronide delokalisatsiooni benseeni molekulis kujutavad kolm alternatiivset struktuurivalemit: Areene ühendavad omadused Neil ilmneb aromaatsus. Vesinike aatomeid on võrreldes süsinike aatomitega suhteliselt vähe. Pole haruldane, et vesinike aatomeid on vähemgi kui süsinike aatomeid. Suure süsinikusisalduse tõttu põlevad nad kollaka tahmase leegiga. Neile on iseloomulikud elektrofiilne ja nukleofiilne aromaatne asendusreaktsioon. Areenide sünteesimine reenide sünteesimist mitteareenidest nimetatakse aromatiseerimiseks. Selleks on palju laboratoorseid meetodeid. Paljud neist põhinevad tsükli tekitamise reaktsioonidel.
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe
tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Esimesel kohal ALATI VESINIK! Liigitatakse kolmel viisil: * Hapnikusisalduse järgi · Prootonite e. vesinike arvu järgi · Happe tugevuse järgi Tugevad happed on lahustes jagunenud täielik ioonideks. Hapete tunnused: Hapu maitse, * söövitav toime
10. Aldoolreaktsioonid Karbonüülrühma -vesinike happelisus Karbonüülühendite teiseks oluliseks iseloomuks on karbonüülrühmaga külgnevate süsinikuaatomite juures olevate vesinike happelisus. Selliseid vesinikuaatomeid nimetatakse -vesinikeks. O H O R C C C R H Karbonüülrühma -vesinike happelisuse põhjused on lihtsad. Karbonüülrühm on tugev elektronaktseptoorne rühm ja kui karbonüülühendist eraldub -prooton, siis tekkinud anioon on resonantsi poolt stabiliseeritud. Aniooni negatiivne laeng on delokaliseerunud. .. - .. .. - :O H :B :O :O : -.. C C C C C C + H B
Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine
Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur Heterotsükliline ühend tsükl ühend, mille moodust. Peale süsinike ka teiste elementide aatomid Fenool hüdroksü või polühüdroksüareenid Delokalisatsioon elektronide või alengute jaotumine aatomite vahel, vesinike arv=süsinike arvuga, toim vesiniku ühtlustumine Nitreerimine nitrorühmaga (-NO2) asendamine Halogeenimine halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse Aniliin aromaatse amiini esindaja. (C6H5NH2) Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Äärmiselt mürgine: läbi hingamisteede, limaskestade ja naha. Ei lahustu vees hästi, kuna oma püsiva struktuuri tõttu on tema lahustamiseks vaja tugevat oksüdeeriat, lahustub eetris, benseenis või alkoholis
CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD Sipelghape H-COOH (metaanhape) leidub sipelgates ja kõrvenõgestes. Äädikhape CH3-COOH (etaanhape) Jää äädikhape (kui vesi on eraldatud, siis külmub +16 kraadi juures) Palmitiinhape C15H31COOH (heksadekaanhape) parfümeeriatööstus Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega:
vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr) või hargnemata lühikese ahelaga alkoholi kuumutamisel happelisandi manulusel (2 CH 3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O). Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi). Dietüüleeter (CH3CH2OCH2CH3) on tavakeeles tuntud lihtsalt eetri nime all. Kasutati narkoosivahendina, kuid tekitab ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Kasutatakse peamiselt lahustina. Epoksiidid (R- CH CH R) on epoksürühmaga eetrid. Aineid, mis sisaldavad selliseid rühmi, kasutatakse epoksüvaikude / tootmisel. Neid vaike kasutatakse liimide (epoliimid) jm. külmalt kõvenevate materjalide
Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. 6. Nimetage pimedusstaadiumi reaktsioonide lähteained ja lõpp-produktid. Lähteained on 6CO2 ja 12NADPH2 (eriline molekul, mis kannab vesinikioone ühest kohast teise) ja saaduseks on C6H12O6 +6H2O+12NADP ja 18 ATP'st saab 18ADP ja 18Pi 7. Selgitage Calvini tsükli olemust. Calvini tsükkel on protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi. CO 2 liigub läbi õhulõhede kloroplastidesse ja stroomas toimub CO2 ja vesinike ühinemine (NADP toob kohale vesiniku). See seotakse ja energia saadakse valgusstaadiumis moodustunud ATP'st. 8. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus-ja pimedusstaadium? Valgusstaadiumis saadakse ATP, mis kulutatakse pimedusstaadiumis. Kokkuvõte Rohelised taimed sünteesivad endale orgaanilise aine ise, seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. See toimub taimerakkudes ja vaja on süsihappegaasi ja vett ja protsessi
RASVAD Suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid, kuna nad ei ole kokku pandud monomeeridest. On pandud kokku erinevatest väiksematest osakestest: glütserool ja rasvhapetest. Rasvhapped erineva pikkusega. RASVHAPPED Küllastumata milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis toatemp, on vedelad ehk õlid. NT oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Küllastunud kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Leidub loomsetes rasvades, mis toatemp on tahked. Ilma rasvadeta inimene elada ei saa, sest inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet, mida leidub rapsi- ja sojaõlis. Seega on need kaks rasvhapet asendamatud toidus. Trans-rasvhapped liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud rasvhapped. FOSFOLIPIIDID Glütserool +2 rasvhapet. Apsoluutselt kõigi elusorganismide membraan on tehtud fosfolipiididest.
Õnnetuses Õnnetuses hukkus hukkus 36 36 inimest. inimest. Midagi põnevat Vesinikust saab valmistada ühinemisreakstioonil põhinevaid vesinikpomme. Tänapäeva 11oo kg vesinikpommi plahvatuslik jõud on võrreldav 1,2 miljoni tonni dünamiidiga. Vesinikpommi lõhkamiseks on vaja lõhustumisreaktsioonil põhinevat tuumaseadeldist, et alustada tuumareaktsiooni vesinike aatomite vahel. Tuumapomme peetakse massihävitusrelvadeks. Vesinik-tuumareaktsioone kasutavad kütusena ka tähed. Kasutusalad kütuseelementides elektri ja soojuse tootmisel raketikütusena metanooli ja mootorikütuste tootmisel metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne.
... ehk glükoosi algne lagundamine 2 Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4 vesiniku iooni/aatomit ?? C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H Glükolüüsiga kaasneb 2 ATP molekuli süntees 2ADP + Pi 2ATP Eraldunud vesiniku aatomid/ioonid seostuvad vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldab neid vesinike aatomeid hiljem kasutada NAD + 2H NADH2/2NADH ?? Anaeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel ... ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli ja süsihappegaasi moodustamisega Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Sel juhul saadakse piimhappebakterite tegevusel ühest glükoosist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub kahe ATP sünteesiga. C6H12O6 2 C2H4OCOOH (glükoos2 piimhapet)
isomeeride omaduste erinevuse? - Struktuuri ehk molekuli ehituse erinevus. Mitu suletud ringi, tsüklit on tsükliliste ühendite süsinikahelas? Üks või mitu Nomenklatuur - Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Normaalalkaan - Lineaarse (hargnemata) ahelaga alkaan ehk n-alkaan R - alküülrühma tähis Radikaalitsentri tekkimise eeldused Tekib seda kergemini, mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul. Struktuurvalemi koostamine 1) Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta. 2)Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid. 3)Paneme paika sendusrühmad nende kohanumbrite järgi. 4)Lisame puuduvad vesiniku aatomid. Süsisinikahela liigid - hargnemata(lineaarne) või hargnenud Süsivesinikud - Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Süstemaatiline nimetus - Aine nimetus, mis on antud nomenklatuuri reegleid järgides. Kajastavad
derivaatide keemia e. orgaaniline keemia on teadus süsinikuühenditest ja nende reaktsioonidest. Põhimõttelist erinevust orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite vahel ei ole anorgaanilistest võib saada orgaanilisi ja vastupidi. Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Miks siiski omaette teadusharu? süsinikuühendeid on põhimõtteliselt lõpmatult palju; süsinikuühenditel on sarnane koostis (peamiselt C, H, O, N aga samuti halogeene, P, Si, metalle jt. elemente), sarnane keemiline side ja sarnased omadused; süsinikuühenditel põhineb elutegevus;
Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel. Siis tekivad lämmastiku kõrgemate oksüdatsiooniastmetega ühendid. Harilikult tekib paljude ainete segu. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Etüülamiin, trietüülamiin jt. on efektiivsed korrosiooni inhibiitorid, mis takistavad raua roostetamist. Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi). Metüülamiin (CH3NH2) on terava lõhnaga gaas. Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. Toodetakse metanooli või dimetüüleetri ja ammoniaagi vahel toimuval reaktsioonil kõrgel temperatuuril ja rõhul. Teda kasutatakse keemilisel sünteesil. Moodustub ka orgaanilise aine lagunemisel. Polüetüleenpolüamiin (CHNH2CH)x on tumeda värvusega viskoosne vees lahustuv vedelik. Tuntud epoksüvaikude kõvendajana.
ketoenoolsele tautomeeriale, karbaniooni teke Kõige lihtsamat tüüpi aldoolkondensatsioon kui juba seda teada, siis on väga hea (kus üheltpoolt karbanioon ja teisteltpoolt karbonüülrühma süsinik kui elektrofiil annavad sideme moodustub süsinik süsinik sideme) Tekivad aldoolid (aldehüüdi ja alkoholrühma sisaldavad ühendid) ja võib tekkida ka krotoonne produkt - peame teadma mis see on Ei tule : reaktsioone mis toimuvad alfa vesinike juures või alfa süsinike juures neid alküülimisi ja mida iganes. Ei tule ka kondensatsioone estritega. 4. Karboksüülühendite reaktsioonid teine suurem teema. anhüdriidid halogenanhüdriidid estrid karboksüülhapped amiid Ja kõik need üleminekureaktsioonid, mida me vaatlesime. Siin on üks asi veel seotud selle teemaga karboksüülühendite reaktsioonid, estrid, happed, amiidid, halogenanhüdriidid kõik nad
C7H16 Heptaan C7H15 heptüül C8H18 Oktaan C8H17 oktüül C9H20 Nonaan C9H19 nonüül C10H22 Dekaan C10H21 deküül Struktuurivalemi koostamisel nimetuse põhjal toimitakse järgmiselt : 1. Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed
selle arvestamist aatommasside määramisel . Kritiseeris oma doktoritöös Berzeliuse vaateid laengute osatähtsuse kohta org ainete moodustumisel (enne Dumas´d jt) ja radikaalide jagamatust, seepärast jäid Berzeliuse survel Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler, kui Berzeliuse õpilane, jäi Berzeliusele kindlaks. 1836 näitas eksperimentaalselt, et etanooli molekulis vesinike aatomite osaline asendamine kloori aatomitega ei põhjusta suuri muutusi ühendi omadustes. Arendas välja org ainete tüüpide teooria , mille järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla 1 aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks e peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum
selle arvestamist aatommasside määramisel . Kritiseeris oma doktoritöös Berzeliuse vaateid laengute osatähtsuse kohta org ainete moodustumisel (enne Dumas´d jt) ja radikaalide jagamatust, seepärast jäid Berzeliuse survel Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler, kui Berzeliuse õpilane, jäi Berzeliusele kindlaks. 1836 näitas eksperimentaalselt, et etanooli molekulis vesinike aatomite osaline asendamine kloori aatomitega ei põhjusta suuri muutusi ühendi omadustes. Arendas välja org ainete tüüpide teooria , mille järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla 1 aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks e peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum
Enamik hüdroksiide laguneb kergesti kuumutamisel, va leelised, tekib aluseline oksiid ja vesi. 2Fe(OH)3 =>t Fe2O3 + 3H2O Amoforteersed alused reageerivad leelistega (Al, Zn, Pb), tekib kummalise koostisega sool. NaOH + Zn(OH)2 => Na2(Zn(OH)4) 3. Happed: Koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4 Jagunevad: · oksohapped · hapnikuta happed Jaotatakse happed ka 1,2 ja enam prootonilisteks (vesiniku aatomite arvu järgi) Happejäägi iooni laeng võrdub happes olevate vesinike arvuga. 2. nimetused: mittemetalli eestikeelne nimetus, millele lisandub sõna hape. Väävelhape H2SO4 ilma vesinikuta hapetes: HCl vesinikkloriidhape 3. saamisviisid: happeline oksiid + vesi: SO2 + H20 => H2SO3 sool + tugev hape (tugevam kui tekkiv hape) => nõrk hape + sool Tugevad happed on: H2SO4, HNO3, Hcl, HBr, HI, nad võivad reageerida ka lahustumatute sooladega. H2SO4 + Ca3PO4 => 3CaSO4 + H3PO4 4. Keemilised omadused: 1. reageerimine alustega => sool + vesi
ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed
een). · Alküünid on süsinikuühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kolmikside (- üün). · Aldehüüd (-CHO) (-aal) · Ketoonid (-oon) · Karboksüülhape süsiniku ühend, mis sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) · Estrid on süsiniku ühendid, kus hapnik on seotud kahe süsiniku ahelaga 8 (R- radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat. · Rasvad on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped. · Aminohaped on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12)
gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. 5. Kaksikside üks side+ üks side. 6. Kolmikside üks side+ kaks sidet. 7. Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine elektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline. 8. Heterotsüklilised ühendid kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid). 9. Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. 10. Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 11. Monomeer väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere. 12. Polümeer ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. 13. Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid) BENSEEN
Protsess toimub nähtava valguse olemasolul 6. Nimetage pimedusstaadiumi reaktsioonide lähteained ja lõpp-produktid. V: Lähteained on 6CO2 ja 12NADPH2 (eriline molekul, mis kannab vesinikioone ühest kohast teise) ja saaduseks on C6H12O6 +6H2O+12NADP ja 18 ATP'st saab 18ADP ja 18Pi 7. Selgitage Calvini tsükli olemust. V: Calvini tsükkel on protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi. CO2 liigub läbi õhulõhede kloroplastidesse ja stroomas toimub CO2 ja vesinike ühinemine (NADP toob kohale vesiniku). See seotakse ja energia saadakse valgusstaadiumis moodustunud ATP'st. 8. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? V: Valgusstaadiumis saadakse ATP, mis kulutatakse pimedusstaadiumis. LK99 1. Mis on fotosünteesi põhieesmärk? V: Valgusstaadiumis eraldub vee fotooksüdatsioonil hapnik, mis on väga vajalik taimedele hingamisel. Samuti toodetakse pimedusstaadiumi käigus glükoosi, mida on vaja
on veidike väiksem 1,11 kg kui vesinikul. Vesinikku kasutatakse: · ilmajaamades - aerostaatides ja sondides; · vanasti kasutati suurtes õhulaevades ehk aerostaatides dirizaablites ja tsepeliinides, kuulsamad olid "Hindeburg" ja "Graft Zeppelin" · margariini tootmisel taimne rasv ehk õli muudetakse gaasilise vesiniku abil tahkeks rasvaks margariiniks, selle tuelmusel küllastatakse vesinike aatomite poolt taimses rasvas süsinike aatomite vahelised kaksiksidemed üksiksidemeteks · kütusena paljudes riikides on loodud autosid ja busse, mis sõidavad vesiniku põlemisreaktsiooni energial (vaata "Äripäev" 10.04.2003 lk 23); lennuk "Canberra" läks veerandi võrra kergemaks ja kolmandiku võrra odavamaks, kui ta läks üle vesinikkütusele; vedel vesinik oli kütuseks ka "Saturni" kanderakstis, mis toimetas Kuule USA astronaute
Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega Uurime lähemalt nii keemilisi-, füüsikalisi omadusi, isomeeriaid ja muud, mis esineb alkeenidel. 4 Alkeeni molekuli ehitus Tasandiline süsiniku molekuli ehitus. Alkeeni molekulis on üksiksidemed süsinike ja vesinike vahel ning kaksikside kahe süsiniku aatomi vahel. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad ühel tasapinnal (kõik nurgad 120º) (sealt ka nimetus tasandiline süsinik) Küllastumata ühenditel on lisaks -sidemele ka üks või kaks -sidet. 5 Alkeenide nimetamine Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid:
CH - CH - CH CHCH + CH -radikaaliline dissotsiatsioon. Radikaal on kõrge energiaga osake. Ta püüab igal võimalusel liituda teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib madalama energiaga osake. CHCH + H CH - CH -radikaalide taasühinemine e. rekombineerumine Radikaal võib rünnata stabiilset molekuli. Alkaani moelkulis on radikaalile kättesaadav vesiniku aatom ,kuna süsinik on vesinike poolt varjatud. Radikaalitsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini, mida rohkem C C sidemeid on sellel süsinikul. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs(alkaanid lagunevad mitmel viisil või isomeeruvad nii, et moodustuvad hargnenud ahelaga ühendid) ja oksüdeerumine.
vetthülgavaks e hüdrofoobseks Küllastumata rasvhapped rasvhapped, milles esineb üks või mitu kaksiksidet On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust Küllastunud rasvhapped kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid Inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinevad samuti veres vabas vormis. Taimsetes lipiidides on ülekaalus küllastamata rasvhapped ja need ühendid on agregaatolekult vedelad - taimsed õlid.
oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust llma rasvadeta inimene elada ei saa, Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega on need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid, inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinvead samuti veres vabas vormis Trans-rasvhapped – liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastunud
TUUMAFÜÜSIKA SISSEJUHATUS: Aatomit tervikulikult uurides, tegeldi elektron katte ehituse... Hiljem hakati tegelema ka aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal energies , mida võiks kasutada energia tootmiseks ,kui ka aatompommi loomiseks. 1942a. Läks käiku esimene TUUMAREAKTOR Chicagos. 1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a
enerigat. 26. Milline on ATP osa assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessides? ATP tekib molekulide lagundamisel (näiteks glükoosi) ja kulub ainete sünteesiks (nätieks valkude sünteesiks). 27. Miks ei saa hapniku puudusel toimuda aerboone glükolüüs? Sest aine oksüdatsiooniks on vaja hapniku, mis on oksüdeerija. 28. Kuidas on tsitraaditsükli reaktsioonid seotud erinevate ainevahetuslike protsessidega (vt. joon. 4.14.)? Tsitraaditsükli protsessides on samuti vesinike kandjaks NAD (joonisel oleval protsessil on NADP). Tsitraaditsüklis eraldub CO2, mida taimed kasutavad Calvini tsükliprotsessides. 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid. Ei saa toimuda rakkudes, mis ei vaja elutegevuseks hapniku nagu näitkes botulismi bakter. 30. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli
neutraliseerib pool lubiväetise normist mis on välja arvutatud hürol. Happesuse põhjal. Hüdrolüütiline happesus- H8,2 , näitab mulla neelamiskompleksi kuuluvate vesinikioonide hulka. On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel . Lubajatbe määramise viisid: Akti.happesus- lubjatakse mulla mille ph on väiksem kui 5,5 Lõimis- mida raskem lõimis seda rohkem lubiväetist Kaltsiumi,magneesiumi suhe Küllastusaste-näitab neeldunud vesinike osakaalu mulla neelamismahutavuses. Küllastusaste alla 50% vajab muld lupjamist. Indikaatortaimed Mullaprof.ehitus- selgelt väljakujunenud leethorisont näitab happelist mulda. Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele Ammooniumlämmastiku määramine käib lisades 10%NaOh lahust. Katseklaasi kuumutamisel eraldub hais. Lenduv ammoniaak püütakse Kjendahli destillatsiooniaparaadis kinni kindla koguse happega ja tagasitiitrimise teel
Tabel 1 primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuuriga amiinid. R tähistab suvalist süsivesinikuahelat. [2] nii looduses kui keemiatööstuses laialt levinud ebameeldiva lõhnaga, kergesti lenduvad, vees lahustuvad ja inimesele mürgised lämmastikuühendid. Keemiliselt on tegemist ammoniaagi (NH3) derivaatidega. Sõltuvalt asendatud vesinike arvust jaotatakse amiine primaarseteks (orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesiniku aatom), sekundaarseteks (asendatud on kaks H + aatomit) ja tertsiaarseteks (asendatud on kolm H+ aatomit) amiinideks. Benseenituumaga (fenüülrühmaga) seotud amiine nimetatakse arüülamiinideks (nt. aniliin). Keemiliste omaduste poolest on amiinid aluseliste omadustega, kuna nukleofiilsusstenter asub lämmastiku kohal. [1]
Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi. H Cl vesinikkloriidhape H NO3 lämmastikhape H2 CO3 süsihape H2 SO4 väävelhape Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4
..................14 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................15 SISSEJUHATUS „Orgaaniline keemia on keemia süsiniku ühenditest. Biokeemia on süsinikühendite õpetus, mis keerduvad“ (Mike Adams). 2 Orgaanilises keemias käsitletakse süsinikühendeid. Orgaanilisteks aineteks nimetataksegi peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest koosnevaid elemente. Selle uurimine sai alguse juba mitusada aastat tagasi, kui saksa keemik Friedrich Wöhler sai esimese orgaanilise ühendi. (Chemistry Explained kodulehekülg; 27.04.16) Käesoleva uurimuse eesmärk on anda lühiülevaade orgaaniliste ühendi rühmadest: karboksüülhapped, valgud ja sahhariidid. Iga rühma kohta koostan üleüldise ülevaate ning seejärel valin rühmast ühe esindaja, kelle kohta otsin põhjalikumalt infot.
Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine.
b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkadieeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkadieeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkadieeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Liitumisreaktsioon halogeenidega: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + Br2-> CH2Br - CHBr-CH2-CH=CH2 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid
Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul
f) Ligaasid (Ligases) Ensüümi alaklassid (igas klassis on alaklassi tähendus erinev): a) oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonis osaleva rühma keemilist loomust b) transferaasid ülekantava rühma nime c) hüdrolaasid hüdrolüüsitava sideme tüüpi d) lüaasid lõhustatava sideme tüüpi e) isomeraasid isomerisatsiooni tüüpi f) ligaasid moodustuva sideme tüüpi Ensüümi alaalaklassid: a) milline elektronide/vesinike aktseptor osaleb reaktsioonis b) täpsustab ülekantava rühma struktuuri c) millisesse ühendiklassi kuulub hüdrolüüsitav substraat d) millisesse ühendiklassi kuulub substraat, mis lagundatakse e) substraadi ühendiklassi f) reaktsioonil tekkiva produkti ühendiklassi Iga ensüümi jaoks on neljanumbriline kood. Koodile eelneb lühend EC (Enzyme Comission). Esimene number näitab ensüümi klassi (1 kuni 6) ehk millist tüüpi reaktsiooni
Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul
Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul
Seega nad redutseeruvad vastavald NADH+ H+ ja FADH2 Intermediaarne oksüdeerimine - > koensüümide oksüdeerimine ehk neilt võetakse vesiniku aatomid ära ja antakse need üle hingamisahela ensüümide süsteemile. Terminaalne oksüdeerimine - > vesiniku aatomid kantakse üle hapnikule, mille tulemusel moodustub vesi Fosforüülimine on ADP molekulile fosfaatrühma lisamine kasutades selleks ortofosforhapet ja hindamisahela vesinike aatomite (õigemini nende elektronide) ülekande vaba energiat. Elektronid transpordituna ensüümilt ensüümile jõuavad järjest madalamale energiatasemele kuni lõpuks seotakse hapnikuga ning iga NADH + H+ poolt transporditud elektronipaari ülekandel sünteesitakse kuni 3 ATP ja FADH2 transpordil 2ATP-d, sest FADH2 loovutab enda elektronpaari energeetiliselt madalamal nivool. Kõiki neid seoseid pole selgeks tehtud, aga Peter Mitchelli teooria järgi
Rahvapäraseid nimetusi: NaOH- seebikivi, sööbenaatrium KOH- sööbekaalium Ca(OH)2- kustutatud lubi, lubjapiim( hägune lahus), lubjavesi (selge lahus: saadakse lubjapiima seismisel, kui lahustumatu osa settib nõu põhja) Happed Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Liigitus: 1. tugevuse järgi 1. tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI 2. keskmised H2SO3, H3PO4, HNO2 3. nõrgad H2S, H2CO3 2. vesinike arvu järgi 1. üheprootonilised HNO3, HCl 2. mitmeprootonilised H2SO3, H3PO4 3. hapniku sisaldavuse järgi 1. hapnikku sisaldavad happed H2SO3, H3PO4 4. hapnikku mitte sisaldavad happed HCl, HBr, HI Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik (vt. pingerida) (va. HNO3 ja konts
7. Nomenklatuurisüsteemid, orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted. Nomenklatuurisüsteemid: *Ratsionaalse nomenklatuuri-süsteemi võimalused suhteliselt piiratud. *Universaalne süstemaatiline nomenklatuur, kooskõlas IUPAC-i reeglitega e. nn. Genfi nomenklatuur-põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nomenklatuuril.Neid nimet. tüviühenditeks. Kõiki ülejäänuid vaadeldakse kui derivaate, mis on saadud tüviühendi vesinike asendamisel. Nomenklatuurisüsteemi, mis püüab nimetuses rohkem peegeldada struktuuri ning võtab nimetuse aluseks ühendi kuuluvuse ühte või teise orgaaniliste ühendite klassi nimetataksegi funktsionaal-klassi nomenklatuuriks. Kõige rangemalt on struktuuriga seotud substitutiivne nomenklatuur, mille puhul valitakse nimetuse aluseks struktuuri kõige olulisem osa -tüviühend. Selleks on enamasti süsivesinik (lahtise ahelaga või tsükliline), aga ka heterotsükkel. 8
ioonide mingit osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu; peam. Vahetatakse katioone. Asendushappesus näitab kõige kahjulikumat osa potentsiaalsest happelisusest = aktiivne H ja liikuv Al. Meetodil puudub praktiline väärtus kuna H 5,6 neutraliseerib pool lubjaväetise koostisest, mis on välja arvutatud H8,2 korral. Alternatiiv lupjamise normi vähendada aga suurem pind lubjata, sel juhul tuleb korduslupjamine teha aga kiiremini. Mulla neelamismahtuvus = neeldunud vesinike H8,2 + neeldunud alused/katioon. Näitab mitu % neelamismahutavust moodustavad neelduvad alused. (Kui Ca ja Mg 75% ei vaja lupjamist). Kui neeldunud alused alla 50% (või küllastusaste), siis vajavad mullad lupjamist esimese järjekorras. LIIKUVA Ca SISALDUS MULLAS AL järgi. Kui alla1500mg/kg mullas taimedele omastatavat Ca, siis tuleb kindlasti lubjata. Tänapäeval: MEHILCHI 3 süsteem, mille kohaselt 2000 välja pandud. Tegelikult loeb Ca ja Mg suhe. Ca : Mg 10...20 : 1
luuüdis või nende ülemäära kiirest hävimisest ringlevas veres., kuid seda võib põhjustada ka nakkushaigused, radiatsioon, mõne aine või ravimi toksiline toime verre või vereloomeelundisse. *Leukeemia valgeveresus. Vereloome tüviraku kasvajaline protsess, pahaloomuline haigus, millele on iseloomulik kõigi vereloomeelundite kahjustus. Tekkepõhjusi palju. Vere pH ja selle muutumise piirid ja vere viskoossus. PH arvuline väärtus negatiivne kümnendlogaritm vesinike molaarsest konsentratsioonist. Mida rohkem vabu H ioone, seda happelisem keskkond ja väiksem number. Arteriaalse vere (plasma) pH on 7,4 ja venoossel (plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH 7,37; *Alkaloos <7,43
b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkeeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkeeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkeeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = CH CH3 + Br2 CH2Br CHBr CH3 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning
On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Inimene ei suuda ise sünteesida nt alfa-linoleenhapet (leidub rapsiõlides, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (taimeõlides). Inimese jaoks toidus asendamatud. Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd. Transsarvhapped - liik küllastumata rh, mis käituvad organismis nagu küllastunud rvd. Söömine suurendab südameveresoonkonna haiguste riski (lupjumine). Vähesel määral esineb neid ka lihas ja piimas. RH hüdrogeenimine - küllastumata rv muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel
a) fotosüsteem 2 ergastub 680 nm valgusega ülesanded: * toimub vee fotooksüdatsioon, mille käigus eralduvad prootonid * veelt võetakse ära elektronid * vee fotooksüdatsiooni produktide omavahelisel seostumisel tekib hapnik b) fotosüsteem 1 ergastub 700 nm juures ülesanded: * reduktiivjõu tekitamine *koos fotosüsteem 2-ga osalevad vesinike aatomite kontsentratsiooni eriosade tekkimisel * lähtuvalt vesiniku aatomite kontsentratsiooni erinevustest toimub ATP süntees. II Pimedusstaadium fotobiokeemiline faas Aluseks on CO2 sidumine ja muundamine stroomas paiknevate ensüümide poolt. CO2 seotakse viie süsinikulise ühendina. Esmaseks fotosünteesi produktiks on triosiid, tekib tärklis. Fotosünteesi tähtsus: vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik
annaabi.ee 
