Alkeenid (7)

Ande Andekas
Keemia - Alkeenid
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele –een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur , sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine ( leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine. Alkadieenides on süsinike vahel kaks kaksiksidet.
Täielik põlemine: C2H4 + 3O2 → 2CO2 + 2H2O
Mittetäielik põlemine: C2H4 + 2O2 → CO2 + 2H2O + C
Halogeenidega (VIIA): CH2 = CH2 + Br2 → CH2Br – CH2Br
Vesinikhalogeenidega : CH2 = CH2 + HCl →CH3 – CH2Cl
Hüdrogeenimine: CH2=CH2 + H2 → CH3 – CH3
Hüdraatimine: CH2 = CH2 + H2O → CH3 – CH2OH (H → rohkem H-d)
Homoloogiline rida:

-

eteen C2H4

propeen C3H6

buteen C4H8

penteen C5H10

heks een C6H12

hepteen C7H14

okteen C8H16

noneen C9H18

dekeen C10H20
V = n * Vm
n = m/M
ρ = m/V
M – molaarmass
Vm – molaarruumala (22,4)
m – mass
n – moolide arv
ρ – tihedus
mol/mol; m/M; V/Vm ( gaas ); Vρ/M (vedelik)