rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed Peensool, Rasvad, Maks,kõhunääre,soolenäärmed Valgud, süsivesikud, Kõhunääre,soolenäärmed 7. Kus ja kuhu toitainete lõhustumissaadused imenduvad? Süsivesikud-peensoole soolehattude veresoontesse Valgud-peensoole soolehattude veresoontesse Mineraalid-peensoole soolehattude veresoontesse Vitamiinid-peensoole, jämesoole soolehattude veresoontesse Vesi-peensoole soolehattude veresoontesse, jämesoole seinahattude veresoontesse Rasvad-peensoole soolehattude lümfisoontesse 8. Nimeta maksa ülesanded. Maksa ülesanded: toodab sappi, puhastab verd, toitainete varupaik, lagundab vananenud
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks.
laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas. Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali
11. Nimeta vajaliku ensüümid ja protsessi toimumiskoht organismis, täiendavalt vajalikud tingimused ja imendumise koht! toitaine Protsessi toimumiskoht Täiendav info Imendumine läbiviija süsivesikud amülaas Algab suus - Peensooles, veresoontesse rasvad lipaas Toimub Lõhustumist Peensooles, peensooles mõjutab sapp lümfisoonteesse valgud pepsiin Algab maos Lõhustumiskes Peensooles, vajalik soolhape veresoontesse 12. Põhjenda, miks alkoholiga liialdavate inimeste maks lõpuks kahjustub!
) 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- toimub peensooles, lõhustamiseks vaja lipaasi Valgud- algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- lõppeb peensooles, imendub veresoontesse Rasvad- lõppeb peensooles, imendub lümfisoontesse Valgud- lõppeb peensooles, imendub veresoontesse 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Kudede tekkimiseks ja valmistamiseks; rakkude uuendamiseks 7. Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks. 1)regulaarselt puhastada hambaid 2)käia regulaarselt hambaarsti juures 3)süüa kaltsiumirikkaid toite 4) ei tohiks tarbida Coca-Colat 8
* soolenäärmed:1) eritavad valke, rasvu ja süsivesikuid seedivat nõret 4.Kus algab erinevate toitainete seedimine, milliseid ensüüme nende lõhustamiseks on vaja? Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- algab kaksteistsõrmiksooles, lõhustamiseks vaja lipaasi Valgud- algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5.Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustamise saadused? Süsivesikud- imendub veresoontesse, lõpeb peensooles Rasvad- imendub lümfisoontesse, lõpeb peensooles Valgud- imendub veresoontesse, lõpeb peensooles 6.Milleks kasutab organism toitainete lõhustamissaadusi? Lõhustamissaadused viiakse rakkudesse, uute kudede tekkimiseks /ülesehitamiseks ja rakkude uuendamiseks. 7.Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks. * regulaarselt puhastada hambaid; * käia regulaarselt hambaarsti juures; * süüa kaltsiumirikkaid tooteid 8
selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes.
seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks. Ohukotid varustavad kopsusombukestest.Need on vaga ohukese kopse varske ohuga nii sisse-kui seinaga uhe avaga kotikesed.Labi ava liigub valjahigamisel
Põrna aktiivsuse tipptund on kella 10 ja 12 vahel. Sel ajal adapteerub ta kergemini füüsilise koormusega, omastab paremini ravimeid, biolisandeid, vitamiine, makro- ja mikroelemente. Kella 22 ja 24 vahel on neid mõttetu võtta ja ka füüsiliselt ei soovitata sel ajal keha koormata. Biorütmide seaduse järgi on see põrna puhkeaeg, nii et ei tasu tema vastupidavust proovile panna. Eelneva soojenduseta energiliselt liikuma hakkamise tagajärjel tõmbub põrn järsult kokku, heites veresoontesse vere lisaportsjoneid, mis on hädavajalikud hapniku toomiseks suure koormusega töötavatele lihastele. Sel juhul tunneb treenimata inimene tavaliselt torkivat valu või ebamugavustunnet vasakus küljes. Põrn kui sisseehitatud filter vere puhastamiseks. Elueliksiir, mis on kätketud veresoontesse, vajab pidevat puhastamist ja uuendamist. Iga minut läbib põrna 100 -- 200 ml verd, mis vabaneb seal viirustest, bakteritest, mürgistest ainetest, lisaks veel vanadest ja kahjustatud
Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb lapse sündimisega. Mõju sünnitusjärgses perioodis Piima eritamise refleks Sünnitusjärgne emaka kokkutõmbumine Piima eritamise refleks Kui oksütotsüün voolab rindade veresoontesse, sunnib see alveoole kokku tõmbuma, piim pigistatakse piimajuhade kaudu siinustesse ja edasi välja nibudesse. Võib olla valulik Aktiveerub, kui laps nutab Sünnijärgsed emaka kokkutõmbed emakas tõmbub kokku väheneb verejooks sarnane menstruaalvaluga valuvaigistamiseks võib kasutada Ibuprofeeni ja Paracetamooli aspiriini kasutada ei tohi! veritsusoht, lapsele toksiline Allikaloend: Apter, D., Väisälä, L., Kaimola, K
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4
Uurimustöö: Madal vererõhk. Töö koostaja: Angeelika Sooba Uurimistöö eesmärk: Mis on vererõhk? Milline on normaalne vererõhk? Madala vererõhu tunnused. Minestamine. Kas madalat vererõhku peaks ravima? Mis on vererõhk? Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse, stressi või kehalise koormuse korral. Vererõhunäitaja ei püsi kogu elu samasugune. Milline on normaalne vererõhk? Mõnel inimesel on juba sünnist saati väga aeglane pulss, see on lihtsalt organismi iseärasus.
Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks. Vähemalt 2korda päevas pesta Vältida suhkrut Külastada hambaarsti 8. Koosta 3 reeglit tervislikuks toitumiseks (mida on kasulik süüa, mille söömist tuleks vältida) Ei tohiks olla palju süsivesikuid Vältida kiirtoitu Tasakaalustatud toit 9. Miks on tähtis jääkainete eemaldamine organismist
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides
6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse. 2) Gaasivahetus kudedes O2 liigub verekapillaaridest koerakkudesse, rakkudest tuleb veresoontesse CO2, veri muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6
lõppaineid, mis sunnib pingutust lõpetama, sest organismil on raske neist vabaneda. Hingamine on enamasti hapnikku tarbiv reaktsioon, mille produktid on vesi ja süsihappegaas. Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Inimesed hingavad kopsudega välishingamine. Sissehingatud õhk jõuab lõpuks kopsualveoolidesse, nendest edasi jõuab hapnik veresoontesse. Veresoontes transpordivad hapnikku vere punalibled. Sealt kandub rauaga seotud hapnik edasi koerakkudeni. Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südame-veresoonkonda kui ka lihaskonda. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid kehalisi harjutusi. Kehalisel aktiivsel tegevusel on head omadused: on mõnus vaheldus istuvale tööle, maandab pingeid, pakub rahuldust, sisendab eneseusaldust, suurendab tahtejõudu
luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam.
Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak vatsake→arterid→kapillaarid→veenid→südame parem koda 7. Väikesevereringe liikumine: südame parem vatsake→kopsuarterid→kopsukapillaarid→ →kopsuveenid→südame vasak koda 8. Missuguseks muutub veri v vr, põhjenda?
riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Riknenud munal on sees tumedad laigud, kui seda vastu valgust vaadata. Heledad, läbipaistvad täpid munas tähendavad, et muna on värske. Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid- veri ühes suunas- kojast vastsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid- veri liigub vastsakesest välja veresoontesse. - Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö · Töötab rütmiliselt a. Kodade kokkutümme b. Vatsakeste kokkutõmme c. Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme- südame löök · Töötab automaatselt kogu elu Vereringe ülesanded: · seob tervikuks kõik organismi osad · Kannab CO2 kudedest kopsudesse · Kannab O2 Liha riknemine Põhjustavad valed säilitmaise tingimused
· Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis Töötavad ümber taimset massi Toiduks loomadele/inimesele Aitavad kaasa parasiitusside levikule KARBID
hapnikuvaest verd, v.a. kopsuveenid. Veri voolab siseelundite lihaste kokkutõmmete abil. Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise. Õhuke lihaseline sein. 4 Kapillaarid on üherakulise seinaga väikesed veresooned, mille kaudu toimub ainevahetus: hapnik ja toitained rakkudesse, jääkained veresoontesse. · Veri Voolab kõrgema rõhuga piirkonnast madalama rõhuga alale ehk siis arteritest kapillaaridesse ja sealt veenidesse Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgeim on rõhk hetkel, kui veri paiskub südamest aorti ja madalaim, kui südamelihas lõtvub Vererõhku mõjutavad nt sport, ärritumine, erutus, toit, vanus, veresoonte seinte seisukord, magamine, südamelihase tugevus, jne
4) Veenilaiendid tekivad veeniseina elastuse kadumise tagajärjel ja rõhu toimel veeni laienemisel. 5) Kõrgvererõhutõbi tekib versoontele mõjuva normaalsest suurema rõhu tagajärjel. Seosta vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid. Veri koosneb punastest ja valgetest vererakkudest ja vereliistakutest. Tänu punaste vererakkude kettakujulisele kujule ja elastsusele, on neil kerge transportida hapnikku ka kõige peenematesse veresoontesse. Tänu valgete vererakkude amööbjale kujule on neil kerge liikuda ning võidelda võõrkehade ja mikroobide vastu. Vereliistakute korrapäratu kuju aitab verel hüübida. Selgita immuunsüsteemi talitlust. 1)Õgirakud hävitavad tõvestajad. 2)Lümfotsüüdid toodavad antikehi, mis seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. Miks on vaktsineerimine vajalik? Vaktsineerimine on vajalik, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut.
liikuvatest näoluudest. 15.Lihas-liikumiselundkonna osa, misoma kokkutõmbumise ja lõtvumisega võimaldab liigutuste sooritamise. 16.Südamekoda-jaguneb paremaks ja vasakuks südamekojaks. Vasak südamekoda-sinna tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri. Parem südamekoda-sinna tuleb kehaveenidest hapnikuvaene veri. 17.Südameklapid-klapid, mis lasevad verel liikuda vaid ühes suunas kodadest vatsakesse ja vatsakestest veresoontesse. 18.Südamevatsake-südame osa koja ja veresoonte vahe, surub vere soontesse. Jaguneb paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Parem vatsake saab hapnikuvaese vere ja viib selle kopsuveeni. Vasak vatsake saab hapnikurikka vere ja viib selle arterisse. 19.Arter-veresoon, mis viib hapnikurikast verd südamest kudedesse. 20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21.Kapillar-kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapnikuga ja ühenda arterit veeniga. 22
mõõduka tempoga treening, mille ajal saab vabalt jutustada, ilma et hakkaks hingeldama. Süsivesikute varud peavad olema tühjad. Kui kõht on treeningut täis ei kasuta organism energiaallikana rasvu vaid süsivesikuid, sest neid on lihtsam lõhustada kui rasvu. Treeningu ajal pole mõistlik juua süsivesikuterikast spordijooki, sest need peatavad rasvapõletuse. Tõde pulsist Pulss on veresoonte rütmiline laienemine, kui süda surub verd veresoontesse. Südamelöögisagedus on südamelihase kokkutõmbel tekkiva elektrilise signaali mõõtmise teel saadud tulemus. Südamelöögisagedust võib treeningu ajal suurendada füüsiline ja emotsionaalne seisund- tühi või liiga täis kõht, stress. Pulssi mõjutab võõras keskkond, haigus, umbne treeningusaal. Südamelöögisagedust mõjutab ka kehaasend- lamades harjutusi tehes on südamelöögisagedus väiksem kui seistes. Kurnatus võrdub ületreeninguga.
Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridiagrammi järgi. Südame tööd kiirendab ehmatus, viha, raev. Aeglustab äkiline ja tugev külmaärritus. Veresooned- torujad elundid, mida mööda veri liigub. Arter- seinad on paksud ja elastsed ja mitmekihilised, nendes on tugev lihaskiht
Nikotiin ja alkohol Vähene liikumine 12. Tunnused, mis iseloomustavad kapillaare: Seal toimub hapniku ja toitainete vahetus Suurem vererõhk kui veenides Ühekihiline epiteelikiht Veri voolab neis kõige aeglasemalt Neid on kehas 100000 km 13. Milline tähtsus on südames klappidel ja kus need asuvad? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Hõlmased klapid asetsevad koja ja vatsakese vahel, poolkuuklapid asetsevad vatsakese ja veresoone vahel (kopsuarter või aort). 14. Miks peab inimene treenima oma südant? Inimene peab treenima oma südant, et suurema füüsilise pingutuse korral suudaks süda rohem lihaseid varustada hapnikurikka verega. Kui löögimaht on südame jaoks liiga koormav, löögisagedus suureneb ja süda ei suuda nii kiiresti töötada ja võivad tekkida südamerütmihäired. 15
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks? Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis hargnevad kord- korralt aina peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaaride võrgustikuks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Kapillaare läbiv veri
on madalam. Arterid arteriool kapillaar veen Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku.
kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu)
toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde. Silmaga võib näha, kuidas lihased treeningu mõjul suurenevad. Lihaste arenemine arendab ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud. Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse. Paraneb kogu verevarustus, kõik rakud saavad rohkem toitu ja hapnikku. Kehalisel tegevusel tugevneb ka südamelihas. Paraneb kopsude tegevus. Kogu keha saab rohkem hapnikku. Pärast kehalist pingutust on "kondid pehmed" ja lihased väsinud, kuid tuju hea. Pärast sportimist on pea palju selgem ja õppimine hõlpsam, sest vaimse tööga tegelev osa ajust sai puhata. Iga inimene ei pea käima spordikoolis, kuid tervisespordiga on võimalik tegeleda kõigil olenemata elukohast ja vanusest
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd.
Sealjuures on tähtis ka veenide toonus (tagatakse veeniseina silelihaste kokkutõmbel. Kõrge vererõhu või pikaajalise seismisega seotud töö korral võivad veenid välja venida tekivad veenilaiendid, mis võivad muutuda põletikuliseks. -Kappillaaridest- on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Nende läbimõõt on alla 0.02 mm, mistõttu vere liikumine on seal kõige aeglasem. Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise (veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari sein koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare tühjad
Kapillaarid ehk juussooned on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Kapillaare leidub tihedamalt intensiivse ainevahetusega kudedes, näiteks südamelihases kaks korda rohkem kui skeletilihases. Nad ühendavad artereid veenidega. Juussoone läbimõõt on alla 0.02 mm, keskmine pikkus aga 0,5 mm, mistõttu vere liikumine on seal väga aeglane (keskmiselt 0,3 0,5 mm/sek). Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise (veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari seinas ei ole lihaskude. See koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades poolläbilaskva biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. See
· hoiavad veebilanssi tasakaalus · aitavad säilitada vere keemilist koostist · filtreeriv jääkained ja vett verest Uriini teke: Arterid suunduvad neerukehakestesse ja hargnevad järsult. Seetõttu surutakse veres olev vedelik koos seal lahustunud ainetega neerukehakestesse. Moodustub esmane uriin, mis hakkab liikuma piki neerutorukesi neeruvaagnasse. Neerutorukesed on tigedalt ümbritsetud veresoontega. Vajalik vesi ja selles lahustunud ained imatakse tagasi veresoontesse. Nii jõuab neeruvaagnasse teisene uriin, mis suunatakse kusejuhasse ja sealt kusepõide. Teise kusejuha kaudu välja kusitisse.
manustamist. 21 Operatsioon silma siserõhu alandamiseks Operatsioon teostatakse üldjuhul siis, kui teised ravimeetodid ei anna tulemusi silma siserõhu languse osas või glaukomatoosne kahjustus süveneb hoolimata ravist. Operatsioon on suhteliselt ohutu ja teostatakse kohaliku tuimestusega Operatsiooni käigus tehakse silma eeskambri nurka ava, mille kaudu vesivedelik voolab ära silma limaskesta alla, imendudes sealt veresoontesse. Operatsioonil ei ole otsest nägemist parandavat mõju, vaid see hoiab ära edasise nägemisnärvi kahjustuse ja seega nägemise halvenemise. Raviefekt kestab kuni seitse aastat, vajadusel on võimalik teostada uus glaukoomi operatsioon. 22 Reziim enne operatsiooni (1) · Kasutada A-, B-, C- ja E-vitamiini sisaldavaid toitaineid · Mitte närveerida · Rohkelt liikuda · Mitte istuda TV ees hilisõhtuni
Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime. Konnal on kehaväline viljastamine
2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota südame vasemaks ja paremaks pooleks. 3. kummaski pooles o vatsake ja koda nende vahel on hõlmased südameklapid mis lasevaad verel likuda ühes suunad kojast vatsakesse. 4. vatsakeste ja arterita vahel on poolkuu klapidmis lasevad verel liikuda vatsakesest välja veresoontesse(arteritesse). Südame talitlus: 1. süda on rütmiline ja automaatne kogu elu 2. täiskasvanutel on normaalne 60-70 lööki minutis 3. etapid: a) kodade kokkutõmbumine b) vatsakeste kokktõmbumine c) südame lõtvumine On olemas 3 tüüpi veresooni: ARTERID VEENID KAPILAARID 1)suured veresooned 1)suured veresooned 1)peened veresooned 2)viivad vere
suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega. süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku. punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased) valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud)
Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök. 4. 1.Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri artersse. 3.Rahulikus olekus on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. 5. Klapid kodasi ja vatsakesi ühendavad avad, mis töötavad nagu ühele poole lahti käivad uksed, lastes verel liikuda ainult ühes suunas, kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse) 6. Pulss SÜDAME LÖÖKE ISELOOMUSTAV ASI 7. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoote seintele. Kindlustab vere liikumise soontes, suunates vere voolama kõrgema rõhu all olevatest soontest madalama vererõhuga soontesse. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, veenides kõige väiksem. 8. EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. 9. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest paisates vere aorti, kus
neerupuudulikkus, hüperkaleemia, angiödeem, nahalööbed ARB Blokeerivad selektiivselt RAASi Uimasus, hüpotensioon, äge neerupuudu- angiotensiin II retseptoreid. likkus, hüperkaleemia. KKB Dihüdropüriniidid – toime peamiselt Dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, näo- veresoontesse. Mitte-dihüdropüridiinid – naha õhetus, perifeerne turse, tahhükardia. Verapamiil: toime peamiselt südamesse. Mitte-dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, Diltiaseem: toime südamesse/veresooned kõhukinnisus, bradükardia, AV blokaad. Diureetikum Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid):
poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. 8.Mis tähtsus on südameklappidel? Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – kindlustavad vere liikumise vatsakesest välja veresoontesse. . 9.Milline on südame töötsükkel? minutis 60 kuni 130 korda 10.Millest sõltub südamelöökide sagedus? sõltuvab vanusest ja kehalisest pingutuses, nt. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, nooruki oma 70 korda minutis. 11.Mis on elektrokardiogramm ja mida see näitab? Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis näitab südame tööd ja seisundit. 12.Milliseid veresooni esineb inimesel? Arterid, veenid ja kapillaarid 13.Võrdle veresoonte ehitust.
kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid
· Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis.
kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme – A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid
ülekoormuse all. Vererõhku mõõdetakse istudes või lamades peale viieminutilist puhkust. Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema. Seetõttu nende lihassein pakseneb ja nad ahenevad ülemäära palju. Nii tekib surnud ring, kus kõrge vererõhu tõttu paksenenud veresoonte seinad põhjustavad ise vererõhu tõusu. Sama olukord on südamelihasega. Ka südame vasak vatsake on pidevalt ülekoormuse all, sest ta peab keha ahenenud veresoontesse suutma vere sisse suruda. Tekib vasaku vatsakese paksenemine. Kui nüüd mingil põhjusel veresooned laienevad, siis on südame vasak vatsake liiga tugev ja surub vere kehasse liiga suure rõhu all ja taas on inimesel kõrgvererõhutõbi. Kõrgvererõhutõve esmasteks sümptomiteks on kohin kõrvades ja puhkeolekus tuntav südamepekslemine. Tekkepõhjus: Kõrgvererõhutõve tekkimise põhjuseid on palju ja kõik need ei ole veel selged. Kindlasti on oma osa ka pärilikul faktoril
Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass, hunt, kes eritavad mune roojaga. Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe
2-10 cm Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass, hunt, kes eritavad mune roojaga. Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes (veis, lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües
-süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad -Kannab CO2 kudedest kopsudesse -Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone -Kindlustab pideva ainevahetuse -Osaleb jääkainete eemaldamises -Ühtlustab keha temperatuuri Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate
soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest
annaabi.ee 
