Kuidas saadakse energiat elutegevuseks? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

40

docx

Spordifüsioloogia konspekt

 Töös olevate motoorsete ühikute optimaalne (mitte maksimaalne) ulatus, mis on vajalik suure kontraktsioonikiirus saavutamiseks ja küllaldase kontraktsioonitugevuse säilitamiseks.  Hea ja liikuv kooskõla antagonistlike lihasrühmade talitluse vahel, mis tagaks ühe lihasrühma kiirusliku jõu rakenduse maksimumi ja samal ajal tema antagonisti maksimaalse lõdvestuse.  Lihase kiire tegevusse lülitumine ja lihaskontraktsiooniks vajaliku energia kiire vabanemine, mis omakorda sõltub: o atsetüülkoliini sünteesi kiirusest närvilõpmetes o Na ja K kontsentratsiooni vahest raku sees ja väljas ning nende liikumisest  ATP-d lõhustava fermendi - adenosiintrifosfaadi aktiivsusest  Lihase kontraktsioonivõimsuse kõrgest tasemest, mis põhiliselt sõltub kontraktiilsete valkude (müosiini ja aktiini ) ja nende vahel tekkivate sillakeste hulgast lihasrakkudes. 5

Sport

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

.................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.............................................................

Suusatamine

13

doc

Liikumine ja tervis

Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Keha vajab liikumist Hea kehaline vorm, mõnus enesetunne ja piisav hulk energiat päevaseks tegutsemiseks on päris lihtsalt saavutatav -- kui seda vaid tõsiselt tahta. Väga levinud on arvamus, et trenni tehakse vaid siis, kui tahetakse langetada kehakaalu, tegelikult on see vaid üks kehalise aktiivsuse hüvedest. Hoopis olulisemaks tuleks pidada tervist selle kõige laiemas mõttes -- vaimse, kehalise ja sotsiaalse heaolu saavutamist. Vaatamata sellele, et igapäevases elus jääb võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks järjest

Kehaline kasvatus

13

doc

Liikumise tähtsus tervisele

Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. · Süda Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Inimene ei jaksa näiteks joosta. Koed ei saa küllaldaselt hapnikku(kudedesse pumbatakse vähe hapnikurikast verd) ja energiat toodetakse vähe. Kudede hapnikuga varustamisel on süda väga tähtis. Südamelihase tegevusest oleneb,kui kiiresti ja jõuliselt suudab ta verd pumbata. Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised vahendid (näiteks mootirid) kuluvad seda rohkem,mida rohkem nad töötavad. Süda aga muutub töötades ainult paremaks! Treenitud suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda

Kehaline kasvatus

28

doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

ja uusi liigutusi omandama. HEA TREENER KUI ISIKSUS Treener on keskseim kuju treeningprotsessi juhtimisel. Hea treener peab olema oma ala asjatundja, kes armastab valitud ametit, on läbinud vastava koolituse ning täiendab pidevalt oma teadmisi ja erialaseid oskusi, et laiendada oma teadmiste pagasit ning olla kursis uuema treeningumetoodikaga ning liikumistrendidega. Treeneritöö edukus sõltub suurel määral sellest, kuidas treeneris ühtivad erialased teadmised, oskused ning vajalikud isiksuseomadused ja nendest tulenevad võimed. Paljud neist omadustest on sünnipärased, kuid on teatud omadusi, mida saab endas ise arendada. Heaks ja autoriteeti omavaks aeroobikatreeneriks saamisel on vajalik eelkõige: • suhtuda töösse entusiasmiga – seda väljendavad eelkõige treeneri avatud olek, tema kehakeel, naeratus, silmside klientidega jne; • armastada aeroobikat, oma tööd ja iseennast;

Tervisesport

13

doc

Kehaline aktiivsus koolis

......................................................2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................2 2 SISSEJUHATUS Ameerika Ühendriikide president (1801-1809) Thomas Jefferson on öelnud: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." "Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang, 2003). Hariduse sisu on püütud mitmel moel määratleda, ja me oleme oma ametlikes dokumentides vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu ­ ja siis veel üht-teist sinna juurde. Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda

Kehalise kasvatuse didaktika

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

kiirus- ja jõutreeningu tagajärjel. * Lihaskiudude diameetri suurenemine (hüpertroofia): · müofibrillaarsete valkude -, sarkoplasmaatilise retiikulumi- ja sarkoplasmaatiliste valkude hulga suurenemine * Glükolüütiliste ensüümide aktiivsuse suurenemine skeletilihases * Kretiini kinaasi ja müokinaasi aktiivsuse suurenemine * Glükogeeni varude suurenemine skeletilihases * Puhversüsteemide mahutavuse suurenemine Suurenevad võimalused ATP energia kiireks kasutamiseks (müosiini ATP-aasi aktiivsus, Na/K ja Ca-pumbad jms) ja ATP kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile. Kiirusvastupidavusharjutuste mõjul: (Spetsiifiline valgusüntees) 1. Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3

Sport/kehaline kasvatus

11

doc

Inimese füsioloogia

Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks. Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele. Erutus läheb üle lihaselt närvile. Elektrokardigramm e südame film. Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases. Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg. Milline on saki kuju, kestvus, kuidas toimub erutuse levik südamelihases. Vereliikumine veresoontes allub hemodümnaanikale seaduspärasusele. Mida suurema rõhu all veri liigub seda suurem on soodustus. Veresoonte pikkusest, mida pikem on vereringe seda suurem on takistus vereringele

Inimese anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (0)