Glaukoom (0)

Glaukoom
ÕDE III
Tartu 2010
1
HAIGUSEST
2
Mis haigus on glaukoom? (1)
· Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille
korral kahjustub silma ja aju omavahel ühendav
nägemisnärv. Rahvasuus nimetatakse glaukoomi ka
roheliseks kaeks, sest kaugelearenenud glaukoomi
korral näib pupill e. silmaava kõrge silma siserõhu
tõttu kollakasrohelisena.
3
Mis haigus on glaukoom? (2)
· Tegemist on kroonilise haigusega, mille
käigus tekkivad muutused on
taaspöördumatud ning võivad põhjustada
nägemise kaotuse.
4
Mis haigus on glaukoom? (3)
· Haigust iseloomustavad kõrgenenud silma
siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest
tulenevalt vaatevälja kahjustus. Seega on
väga oluline võimalikult varajane diagnoos
ning ravi alustamine, mis võimaldavad
enamikel patsientidest nägemisvõimet
säilitada kogu elu.
5
Glaukoomi tekkimine
· Silma eeskamber on täidetud pidevalt
juurde tekkiva vesivedelikuga. Vesivedelik
voolab ära eeskambri nurgas asuva
trabekulaarvõrgustiku kaudu. Terves
silmas on vesivedeliku produktsioon ja
äravool tasakaalus. Haiguse korral on
häiritud silmas sisevedeliku produktsioon,
liikumine ja äravool, mille tagajärjel silma
siserõhk tõuseb.
6
Glaukoomi tüübid (1)
· Suletud nurga glaukoom, tekib siis kui
silma eeskambri nurk suletakse iirise e.
vikerkesta poolt ja vesivedeliku äravool on
takistatud. Sellisel juhul tõuseb silma
siserõhk järsult, millega võib kaasneda
silma tugev valu ja nägemise järsk langus
(näiteks mõne teise silmahaiguse või
trauma tagajärjel).
7
Kinnine
eeskambri nurk
8
Glaukoomi tüübid (2)
· Avatud nurga glaukoom, on krooniline
haigus, mis avaldub kesk- või vanemas
elueas. On kõige sagedasem glaukoomi vorm.
Seda määratletakse avatud nurgana, kuna
vesivedelikul on lahtine juurde pääs silmas
asuvale trabekulaarvõrgustikule, kuid on
takistatud vesivedeliku väljavool
trabekulaarvõrgustikus. Seetõttu vesivedeliku
produktsiooni ja äravoolu suhe häirub ja silma
siserõhk tõuseb.
9
Avatud
eeskambri
nurk
10
RISKIFAKTORID
11
Riskifaktorid
· Kõrge silmarõhk
· Vanus
· Perekondlik eelsodumus
· Rass
· Sugu
· Kaug- ja lühinägelikkus
· Diabeet
· Arterioskleroos
KAEBUSED
13
Kaebused (1)
Haiguse olemasolust võivad märku anda
järgmised sümptomid:
· ebamäärane silmavalu, surumistunne;
· aegajalt esinev ühte peapoolt haarav peavalu
kulmu piirkonnas;
· perioodiline nägemise halvenemine;
· vikerkaarevärvide nägemine;
· silma valguskartlikkus.
14
Kaebused (2)
· Selliste sümptomide esinemisel tuleks kindlasti
pöörduda silmaarsti poole, kelle juurde pääseb ilma
perearsti saatekirjata !
· Äge glaukoomihoog avaldub väga tugeva silma- ja
peavaluna ning silma valguskartlikkuse ja punetusega.
· Samuti võib esineda iiveldust kuni oksendamiseni.
· Lisaks on patsiendil väga halb enesetunne, tekib
hirmutunne ning võib esineda teadvuse hämardumist.
15
16
RAVI JA
REZIIMIPÕHIMÕTTED
17
Ravi eesmärk on ennetada
vaatevälja kahjustuse teket ja
progresseerumist.
18
Ravi
· Glaukoomi ravi on pikaajaline ja pidev ning preventiivne
e. hullemat ärahoidev.
· Raviks kasutatakse enamasti kolme meetodit:
· Silmatilgad
· Lasermeetod silma siserõhu alandmiseks
· Operatsioon silma siserõhu alandamiseks
19
Silmatilgad
... alandavad silma siserõhku. Enamasti
alustatakse glaukoomiravi silmatilkadega.
Silmatilgad kas vähendavad vesivedeliku
tekkimist, suurendavad vesivedeliku äravoolu
või mõjutavad mõlemat. Ravimeid tuleb
manustada pidevalt, korrapäraselt ja täpselt.
Mitme erineva silmatilga tilgutamise vahe enne
järgmist tilka peab olema 5 minutit. Sobiva
silmatilga määrab silmaarst.
20
Lasermeetodiga silma siserõhu
alandamine
Laserravi kasutatakse tavaliselt siis, kui
silmatilgad ei alanda silma siserõhku piisavalt.
Argoonlaserkiirtega teostatakse lisatee
vedeliku äravooluks silma eeskambri nurga
trabekulaarvõrgustikule. Protseduur kestab
maksimaalselt 15 minutit. Peale
laserprotseduuri võib silm olla ärritunud,
punetav, valguskartlik. Laserravi efekt kestab
kuni kolm aastat. Enamast tuleb ka peale
laserravi jätkata rõhku alandavate silmatilkade
manustamist.
21
Operatsioon silma siserõhu
alandamiseks
Operatsioon teostatakse üldjuhul siis, kui teised
ravimeetodid ei anna tulemusi silma siserõhu
languse osas või glaukomatoosne kahjustus
süveneb hoolimata ravist. Operatsioon on suhteliselt
ohutu ja teostatakse kohaliku tuimestusega
Operatsiooni käigus tehakse silma eeskambri nurka
ava, mille kaudu vesivedelik voolab ära silma
limaskesta alla, imendudes sealt veresoontesse.
Operatsioonil ei ole otsest nägemist parandavat
mõju, vaid see hoiab ära edasise nägemisnärvi
kahjustuse ja seega nägemise halvenemise.
Raviefekt kestab kuni seitse aastat, vajadusel on
võimalik teostada uus glaukoomi operatsioon.
22
Reziim enne operatsiooni (1)
· Kasutada A-, B-, C- ja E-vitamiini
sisaldavaid toitaineid
· Mitte närveerida
· Rohkelt liikuda
· Mitte istuda TV ees hilisõhtuni
· TV-d vaadates lülitada sisse laevalgusti
23
Reziim enne operatsiooni (2)
· Jälgida toidukaarti
· Vältida rasket tööd
· Hoiduda kuumast leilisaunast
· Hoiduda kitsastest kõvadest kraedest
· Joodud vedeliku kogus peaks jääma 1-15
l piiresse
24
SOOVITUSED PATSIENDILE
PEALE OPERATSIOONI
25
Reziim peale operatsiooni
· Mõnikord on vajalik peale operatsiooni
silma siserõhu alandamine silmatilkade
abil.
· Peale operatsiooni võib jätkata oma
igapäevast tegevust.
26
Soovitused peale operatsiooni
(1)
· Ära maga kolm nädalat opereeritud silma
poolel
· Puhasta opereeritud silma 2 nädalat
puhta, keedetud veega
· Tilguta määratud ravimeid korrapäraselt
· Ära köhi kõvasti, see võib põhjustada
operatsioonihaava avanemise
27
Soovitused peale operatsiooni
(2)
· Ära hõõru silma, see võib põhjustada
operatsioonihaava avanemise
· Toitu tervislikult, vältides kõhukinnisust
· Väldi raskuste (üle 6 kg) tõstmist ja pika
aja vältel kummargil, pea allapoole
töötamist (näiteks rohimine)
· Ära võta kolm nädalat saunas leili.
28
Lubatud on
· Lugeda
· Televiisorit vaadata valgustatud toas
· Teha käsitööd
· Juhtida autot, kui silm ei sega
· Ka peale operatsiooni peab käima regulaarselt
silmi kontrollimas, silma siserõhku mõõtmas ja
vaatevälja uuringuid tegema.
29
Allikloend
· S, Koort. (2007). Glaukoom, infovoldik
patsiendile. SA TÜK Silmakliinik.
http://www.kliinikum.ee/silmakliinik/attachments/02
(14.10.10).
· IK, Kaljurand jt. (2008). Patsiendi
juhendmaterjal. Eesti Haigekassa.
http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/glauko
(14.10.10).
· www.glaukoom.ee (15.10.10).
30