) kukuks Kokkuvõte (Mida veel võiksin teha, et Veenduge kindlasti patsiendi ohutuse tagamisel olukorras paremini toime tulla?) Tegevusplaan (Kui see juhtub uuesti, Säilita rahu. Kutsutada kedagi appi. Anda kannatajale esmaabi. Rahustada patsienti, teatage sellest mida ma siis teen?) viivitamatult intsidendi sugulastele KASUTATUD KIRJANDUS (vormistatud vastavalt kirjalike tööde juhendile) Patsient saabus Õendusabi kliinikusse perearsti saatekirjaga kodust. 92-aastane adekvaatne naine, küsimustele vastab ise, kõne selge. Saabumisel RR 168/91 mmHg. Vajalik RR kontroll, kuna esinevad vererõhu kõikumised. Nahk ja limaskestad puhtad. Esineb mäluhäireid. Patsiendil lapsi ei ole, elab üksi. Nägemine ja kuulmine nõrgenenud, patsient kasutab prille ja , kuulmisapparaat. Patsient sööb ise pehmet toitu, joob hästi, varustada veega. Hambaproteesid (ülemine ja alumine) on olemas. Patsient
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud nooruses apendektoomia. Täiskasvanu e
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid
......... Allergia: ei esine Toitumus: Pikkus ....cm; Kehakaal - ....kg Kehatemperatuur 37,0C Nahk: ................................... Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient sööb 4 korda ööpäevas, isuga probleeme pole. Patsiendi kehakaal ....kg. Kõht käib regulaarselt läbi (1x päevas). Kõhukinnisust, ega lahtisust ei esine. Tugi liikumiselundkond : Patsient on füüsiliselt aktiivne. Lihas- ja liiges valusid ei kaeba. Hingamiselundkond : ........ Hingamissagedus 15x/min. Hingamisrütm regulaarne. Esineb köha koos rögaeritistega. Südame-veresoonkond : Kaebusi esine. Süda on südamestimulaatorita. Vererõhk 125/80 mmHg, pulss- 78x/min. Urotrakt: urineerimine probleemideta, 6-8 korda ööpäevas, valulikust ei esine. Patsiendi sõnul kollakat värvi, lõhnatu. Päevas tarbib umbes 1,5-2 liitrit vedelikku. Uni: magamine on häiritud. Patsient kaebab unetust, mis on tingitud valust kaela piirkonnas. Hommikuti on unine. Valu: Patsient kaebab pidevat tuima valu (5palli) kaela piirkonnas
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õde III VÕÕRUTUSSEISUND ALKOHOLIST Iseseisev töö Tartu 2009 55-aastane meespatsient. saabus psühhiaatriaosakonda võõrutusseisundi tõttu alkoholist. Saabudes on patsiendi arteriaalne vererõhk, 145/95 mmHg, pulss 115 x/min. Patsient kurdab üldist halba enesetunnet. Esineb tugev treemor kätes, patsient higistab tugevalt. Kontakt patsiendiga on katkendlik, sest patsient vastab lihtsatele küsimustele ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1. Kuidas seostub situatsioon vastava psüühikahäire olemusega? Alkoholi võõrutusseisundile vii
pidevad valud liikumisel säärtes, mille tõttu aeg-ajalt lonkab. Puhkeasendis tunneb säärtes häirivat surinat. Väsib ruttu igapäevastest tegevustest ja vajab palju puhkehetki. Näiteks häirib teda, et erinevate füüsiliste majapidamistööde tegemine võtab palju rohkem aega kui vanasti. Samuti kurdab peavalusid, mis ilmnevad mõned korrad nädalas. 2 aastat tagasi diagnoositud kõrgevererõhktõbi. Haiguse anamnees: patsient pöördus perearsti vastuvõtule tervisekontrolli, kus vereanalüüsist selgus, et patsiendil on kõrgenenud kolesterooli tase (8,9 mmol/l) ning vererõhku kontrollides selgus, et see on normist kõrgem (154/95mmHg). Seejärel tehti 24 h monitooruuring, mille tulemusena sai patsient diagnoosiks hüpertooniatõbi. Teadaolevalt pole perekonnas hüpertooniatõve esinenud. Patsient suitsetab 15-20 sigaretti päevas ja on seda teinud 30 aastat. Suitsetamisest loobumine on raske, sest naine armastab samuti suitsetada
panna põletiku tunnuseid: valu, punetus, turse ning nende tekkimisel pöörduda perearsti poole.* 3)Operatsioonih aavad hoida kuivana.* 5)Teadmiste Tasakaalusta Lähieesmärk: 1) Selgitan Patsient on defitsiit mata patsient teab, patsiendile, et teadlik
vajadusel. Perekondlik anamnees: patsiendi isal oli kopsuvähk, emal kõrgvererõhktõbi. Patsiendi hinnang tervisele: Kaebusi tervisele patsiendil ei olnud, ainult alaselja valu, mille 7 tõttu patsient esialgu pöördus haiglasse. Külmetusi viimase aasta jooksul ka ei olnud. Talvel patsient lisaks tarvitab D-vitamiini tablette. Selleks, et olla terve patsient vähemalt kord aastas külastab perearsti tervise kontrollimiseks. Samuti patsient üritab tervislikult toituda. Patsiendil on aktiivne eluviis; suvel ta tihti sõidab jalgrattaga, igapäevaselt jalutab vähemalt 30 minutit. Rindu patsient ise ei uurinud, kuid oli haiglas rindade uuringul umbes 8 aastat tagasi ning uuringu tulemuste järgi kõik oli korras. Kahjulikke harjumusi ei ole. Õnnetusi või kukkumisi patsiendiga ei juhtunud. Patsient püüab järgida arstide soovitusi aktiivsuse ja toitumise osas.
olukordades, erisuguselt. Naiste puhul on enam haiguskäitumist. Haiguskäitumine on seotud rahvuse, kultuuritraditsioonide, hariduse, perekonna ja sotsiaalse võrgustikuga, aga ka rahaliste võimaluste ja teiste kohustuste olemasoluga, tervisekindlustuse aga ka abi kättesaadavusega (geograafiline, materiaalne), aga ka sellega kuidas ühiskond haigestumisse suhtub. Edenduse/ennetuse rahastusallikad Riigieelarve Erilised tervisemaksud Regulaarne,täiendav märgistatud aktsiisid Kohalik eelarve loteriid Regulaarne, täiendav laenud Ravikindlustuse e/a välisabi grantid teadusgrantid PROJEKTIPÕHINE ettevõtete fondid SÜSTEEMIPÕHINE Erasektor Euroopa liidu fondid annetused (donations) sponsorlus partnerlus
Kasutamisnäidustused: 1. Esmase näidustusega preparaat ainult juhul, kui teised ravimirühmad on vastunäidustatud vôi ebaefektiivsed 2. Hüperlipideemiaga hüpertoonikud 3. Prostatismiga hüpertoonikud Vastunäidustused: Spetsiifilised vastunäidustused puuduvad Kôrvaltoimed :esimese doosi hüpotensioon (prasosiin), pearinglus, jôuetus Ravimkombinatsioonid: beeta-blokaatoritega, AKE-inhibiitoritega, diureetikumidega HÜPERTENSIOONI KOMBINEERITUD MEDIKAMENTOOSNE RAVI Enim soovitatud ravimkombinatsioonid: 1) diureetikum + b blokaator: Efektiivne, tunnustatud ja suhteliselt odav kombinatsioon. On tõestatud, et nende ravimgruppide preparaadid vähendavad pikaajalisel kasutamisel tüsistuste esinemissagedust ja suremust arteriaalse hüpertensiooniga haigete, b -blokaatorid aitavad vältida diureetikumide kasutamisel esinevat hüpokaleemiat. 2) diureetikum + AKE-inhibiitor : Väga efektiivne kombinatsioon. AKE-inhibiitorid hoiavad
nagu defibrillatsioon ja südame kaudne massaaż, rakendamisel IV EBAEFEKTIIVNE SÜSTOL (PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS) = PEA (pulseless electrical activity) – südames on säilinud elektriline aktiivsus ilma mehaanilise pumpamistegevuseta. Põhjus tavaliselt südameväline (hüpotermia, ravimmürgistus, hüpovoleemia jne) ASY ja PEA korral elustamise ABC; O2 , EKG kontroll kahes lülituses, trahhea intubatsioon; i/v tee ; Adrenaliin 1mg i/v. Suured adrenaliini annused (kuni 0,2 mg/kg) ei ole soovitatud. Atropiin 3mg i/v või 6mg i/t (ühe boolusena) bradükardia (<60/min) korral. Kardiostimulatsioon võib olla efektiivne P-sakkide olemasolul. Intubatsioon kindlaim meetod hingamisteede avamiseks ja hingamise toetamiseks e. plastiktoru viimine haige trahheasse, et kindlustada haige hingamistegevus Hingamine HINGAMISSAGEDUS Vastsündinud 40 - 50 x minVäikelapsed 30 – 40 x min. Lapsed 20 – 30 x min. Noorukid 16 – 20 x min. Täiskasvanud 14 – 16 x min (12 – 16)
Õhupuudus ja peavalu, eriti trenni ajal Keskendumisraskused Pearinglus/uimasus Kahvatu nahk Jalgade krambid Unetus (WebMD, 2018) Ravi on otseselt seotud aneemia põhjuse likvideerimisega. Enne ravi alustamist on kindlasti vaja aneemia olemus täpselt välja selgitada (Everaus, 2013). 3 2. SITUATSIOONI KIRJELDUS 25-aastane naine tuli perearsti vastuvõtule väsimuse ning sagedaste peavalude tõttu. Vastuvõtul ütles patsient, et väsib kodutöid tehes kiiresti ning trenni tehes on ta südame rütm olnud ebatavaliselt kiire. Samuti tunneb, et ei suuda enam teistega sammu pidada. Naine kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning töökohustuste täitmisel puudujääke. Edasisel vestlusel avaldub, et naine on viimasel ajal olnud isutu ning tarbib kaloreid päevasest vajadusest vähem. Sageli sööb ta lihtsalt sellepärast, et peab.
fibroos, kartsinoidne sündroom jt. Diabeetikutel on proovi interpretatsioon süsivesikute metabolismi häire tõttu mitteusaldusväärne. SITUATSIOON: Perearsti vastuvõtule tuleb patsient on 18- aastane neiu. Patsient õpib gümnaasiumis. Tütarlaps elab koos vanematega. Patsiendi kaal on 64 kg ning pikkus 172 cm. Patsiendi vererõhk on 118/68mmHg ja pulsi sagedus 70 korda minutis. Neiu on harva haige, mida on näha perearsti dokumentatsioonist. Patsient ütleb ,et ta hakkas jooma piim igal hommikul, et saada vajalikud ained, aga piima klassi pärast patsiendil on gaasid ja kõhuvalu. Perearst määras laktoositalumatuse analüüs. LAKTOOS Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis moodustab peamise osa piima süsivesikutest ja mille imendumiseks on vaja eelnevat lõhustumist glükoosiks ja galaktoosiks peensoole limaskesta laktaasi toimel. Laktaasi aktiivsus limaskesta harjasäärises on peaaegu kõigil
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinna
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS
KUIDAS KÕRGET VERERÕHKU RAVIDA ·Õppige stressi maandama ning säilitage positiivne hoiak. ·1. Ärge muretsege asjade pärast, mida te muuta ei saa. ·2. Seadke endale reaalsed eesmärgid. ·3. Õppige puhkama. ·4. Õppige oma aega jagama. ·5. Magage piisavalt. ·6. Leidke endale sobiv kehaline tegevus. ·7. Leidke aega sõprade ja hobide jaoks. ·8. Küsige vajaduse korral abi psühholoogilt või perearstilt. ·9. vererõhuvastaste (antihüpertensiivsete) ravimite regulaarne kasutamine. PROGNOOS ·Prognoos sõltub ravi alustamise kiirusest ning ravi korrektsest tarvitamisest. Pidevalt peab jälgima vererõhu väärtusi, et vajadusel korrigeerida ravi ning tagada võimalikult stabiilne vererõhk. Püsivalt kõrge või ka kõikuvate väärtustega vererõhk on tüsistuste teket soodustav. ·Kõrge vererõhk on üks põhilisi tegureid, mille toimel arenevad aterosklerootilised muutused elutähtsate organite (aju, südame, neerude) arterites. Kõrge vererõhk on
asukohtade vahel ning sama korruse naaberkoridorides liigub ta täiesti iseseisvalt ning ei vaja kõrvalist abi. Osakonnast välja ja sealt tagasi liigub ta suhteliselt aeglaselt ning kasutab vahel seina käsitugesid ning treppidel käsipuid. Isikliku hügieeni eest hoolitsemisega probleeme ei ole. KONTINENTS Peale operatsiooni patsiendile on paigaldatud baloonkateeter, mis oli välja võetud viiendal päeval peale lõikust. Eesnäärmekasvaja oli diagnoositud juhuslikult. Patsient läks perearsti poole vereproove tegema, ning PSA oli normist suurem. Anamneesis selgus, et juba mitu aastat (kaebused alates 2008 a.) esinevad urineerimishäired, nimelt sage urineerimine, eriti öösel, nõrk uriinivool, häired urineerimisel (urineerimise alustamisel ja lõpetamisel). 2009 a. patsient uroloogi jaägimisel, 2010 aastal oli korduvalt tehtud eesnäärme biopsied, mille tulemusel selgus, et malignesserumistunnisi ei esine, kasvaja on healoomuline, aga arstid soovitasid
suhkrusisaldusele. Piiratakse kiirelt imenduvaid süsivesikuid (suhkur, kommid, mesi, väga magusad puuviljad, kartul, saiasaadused jne). Sobivad köögiviljad, aedviljad, puuviljad, leivasaadused, herkulopudru. Normaalselt valku, mineraalaineid ja vitamiine. Piiratakse loomseid rasvu, kolesteroolirikkaid toiduaineid. Antakse taimseid õlisid. Kasutatakse suhkruasendajaid. LIIKUMINE – mõjutab veresuhkru tasakaalu. Regulaarne liikumine vähendab insuliini vajadust, aga ei võta seda ära. SUUKAUDSED ANTIDIABEETILISED RAVIMID – nendega alustatakse ravi II tüübi haigetel, kui kehakaalu normaliseerumine ja paar kuud dieedi pidamist ei ole kõrvaldanud haigustunnuseid. Nad toimivad seni, kuni pankrease talitlus on säilunud. INSULIINRAVI – insuliini mõõdetakse toimeühikutes. Alati peab kasutama insuliini
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: * ülekaalulisus * südamehaigused * kõrge vererõhk * valud liigestes * stress * depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehate
· ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4.1 AD imikueas......................................................................................................................4 4.2 AD lapseeas.............................................................................................
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur o
jt 2011). Õendusprobleemid ja õendustegevus 3. Valu südame piirkonnas, mis on tingitud füüsilisest koormusest. Tegevused: õpeta patsienti ennetama valu teket ning kasutama eneseabi võtteid (asend, rahu, lõdvestusharjutused) ja julgusta patsienti (Ingerainen jt 2008). 4. Väsimus, mis on tingitud üldisest nõrkusest, mille võivad esile kutsuda erinevad südame rütmihäired. Tegevused: suurenda kehalist aktiivsust (kui see on lubatud), jälgi füüsilise aktiivsuse ja puhkuse õiget tasakaalu ning taga hapnikurikas keskkond (Asberg jt 2011). 5. Tursed, mis on tingitud vedeliku peetusest organismis. Tegevused: jälgi joodud ja eritunud vedeliku hulka (vedeliku tasakaalu); paku ilma soolata toitu; jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimet (Ingerainen jt 2008). Õendusprobleemid ja õendustegevus 6. Hirm, mis on tingitud südame rütmihäiretest. Tegevused: selgita hirmu
puutuks kokku. Vastasel korral tekitab see kõrvalkahinaid. • Kuulatlemise ajal ei hoita torudest kinni. • Tähelepanu kontsentreeritakse südametsükli üksikutele faasidele. Seega: südamekontrakstsioonide rütmile, I toonile, II toonile, süstolile, diastolile (intervall II tooni ja järgneva kompleksi I tooni vahel). • Auskulteeritakse lapse seistes, selili, vasakul küljel lamades ja vajadusel pärast kehalist koormust. • Auskulteeritakse kindlas järjekorras: klassikalistes kuulatluspunktides, kogu prekordiaalsel alal, väljaspool südamepiire rindkere paljudes punktides ja kaelal. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Kallas jt 1999, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005.) 21 Südame kuulatluspunktid on: aordi kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimeta esmatasandi tervishoiu teenused, mis ei kuulu põhiteenuste hulka. o Apteegi teenus o Töötervisehoiu teenus o Hambaravi teenus o Vaimse tervise õe teenus o Statsionaarse hooldusravi teenus 5. Millised on olulisemad probleemid esmatasandi tervishoius kättesaadavuse osas?
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 5. ARSTLIKU PLAANI KÜSIMUS.......
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom ...................................................................
Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud
ja hapnikuga. Vananemisest tingitud muutusi on võimatu peatada, kuid tänu teadmistele, mis võimaldavad vähendada haiguste ja õnnetuste riske, saame hoida organismi nii terve ja aktiivsena kui võimalik. On väga tähtis, et füsioterapeut omaks teadmisi keha normaalsetest ja patoloogilistest muutustest. Erialased teadmised tagavad edu otsuste vastuvõtmisel kliinilises situatsioonis, samas peab füsioterapeut patsiendile seletama, mis on tema poolt soovitatud konkreetse harjutuse põhjendus või miks peab vastavat igapäevaelu tegevust muutma. Ravi seisukohalt peab füsioterapeut olema teadlik muutuste põhimõtetest kudedes ning ka sellest, kuidas vastavad muutused mõjutavad inimest füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Füsioterapeudi lai teadmistepagas hõlbustab kliinilise mõtlemise protsessi, mis on vajalik patsiendi füsioterapeutiliste probleemide, ravi eesmärkide ja ravi plaanide formuleerimisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
