Toidu käitlemise kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, staf...
Hügieenireeglid ei piirduta, enamik inimesi peseb ennast Puhtuse hoidmine ehk hügieeninõuete sagedamini. Aga Kutsar ütleb, et liigsage täitmine algab käte pesemisest. Käte seebiga pesemine pole ka soovitatav, sest pesemine vee ja seebiga on tõestatult kui seebiga eemaldame naha pinnalt efektiivne, et eemaldada neilt kaitsva rasukihi, siis soodustame naha haigustekitajad, kinnitab Kutsar. kuivamist. See viib naha lõhenemiseni, Olukorras, kus vett ja seepi pole käepärast, mistõttu võivad organismi sattuda näiteks reisil viibides, peaks kasutama haigustekitajad. Niisiis, ka pesemisega alkoholiga immutatud puhastuslappe. tuleb piiri pidada, haiguslikuks ei tasu seda Aga paarisekundilisest käteniisutamisest ei muuta. aita, käsi peab seebiga pesema vähemalt mine pole ka soovitatav, sest kui seebiga
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE Vereproovist Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuringuga RAVIVÕIMALUSED Bakteriaalset meningiiti ravitakse
lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus: Immuunsüst on organismi kaitsesüst, hävitab organismi võõrvalgud ja võõrkehad. Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund Lümf on verekapillaaridest välja imbunud vereplasma, mis liigub lümfisoontesse. Lümfiringe: - lümf on lümfisoontes voolav vedelik - haigustekitajad seal Sisaldab: - lümfotsüüte - koevedelikust pärinevaid aineid - rasvaosakesi - ei sisalda verepunaliblesid Lümfi paneb liikuma skeletilihase kokkutõmme. Tagasivoolu takistavad klapid. Põrn puhastab mürkainetest, hävitab haigustekitajad, lagundab vanad punalibled Leukotsüüdid: - õgirakud - lümfotsüüdid (toodavad antikehi) Antikeha on võõrvalgu vastu sünteesitud kaitsevalk Omadused: - jäävad kehasse kogu eluks
hävitavad need. Kolmandaks viisiks on antikehadega katmine. Kuna bakterid peale paljunemise toodavad ka kehale kahjulikke aineid, siis B-rakud katavad need antikehadega, et takistada bakteriaalsete toksiinide toimimist. Samuti kinnituvad antikehad bakteritele ja märgidtavad need, et makrofaagid saaksid need alla neelata. Kuna antikehad liiguvad vere kaudu kogu kehas siis, nad on võimelised nakkuse juurde kiiresti liikuma. Immuunsüsteemil on võime jätta meelde varem kohatud haigustekitajad. Kuigi enamus B-rakke muutub haigustekitajaga kokku puutudes antikehi tootvateks rakkudeks, siis mõnede B-rakkude ülesanne on jätta meelde uus haigustekitaja, neid nimetatakse mälu-B-rakkudeks. Kohtudes uuesti haigustekitajaga, mille nad on meelespidanud, asub ta kohe antikehi tootma. Nende antikehad on paremad kui esimest korda kohtuvate B-rakkude antikehad, sest nad suudavad bakteriaalsete toksiinidega tugevamini ning märgistavad baktereid paremini makrofaagide jaoks.
sarnasus inimesega täielikult puudub, idulases moodustunud rakkude kogumid, mis tulevaste organite algmeteks, areneb kiirelt pea, hiljem jäsemed, lootelie areng 280 päeva lõpeb sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote ühendamine platsentaga) kasulik: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, kahjulik: mürgid (alkohol, tubakas, nikotiin, narkootikum), haigustekitajad (viirus), ravimid, ema laps: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid, laps ema: süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid, 1) imikuiga 0-1 kiire kasv, kõndimine, paraneb liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13-
hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri. keha sisene kaitsesüsteem. peamine element valge verelible, ühed toodavad antikehi(kaitsevalgud), teised söövad ära haigustekitajad v antikehade poolt märgistatud valgud immuunsus- keha võime mitte haigeks jääda. olemas loomulik(kaasasündinud) ja omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi(suunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu) kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja siis seonduvad temaga need antikehad. hingamisteed-viiruslik nohu, gripp
haigustekitajatega saastatud toidu ja esemete kaudu. Iseloomulik on pikaajaline aeglaselt arenev põletik. Haigus algab enamasti ilma eriliste vaevusteta. Võib esineda öist higistamist ja temperatuuri tõusu. Avastatakse röntgenülesvõttel. Ravi on väga pikaajaline, umbes 6-12 kuud. Düsenteeria Tekitaja Shigella dysenteriae. Väliskeskkonnas säilib mõne päeva. Temperatuuri 60´C talub 15 min. Kloori ei talu. Nakatumine toimub saastatud toidu ja veega. Haigustekitajad tungivad sooleepiteelirakkudesse ja eraldavad toksiine. Haiguse tunnused ilmnevad 1-2 päeva pärast nakatumist. Tunnused: kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Väljaheidetes esineb lima ja verd. Salmonelloos Peamine tekitaja Salmonella enteritidis. Taluvad hästi külmutamist. 60´C juures hävib tunni aja jooksul, 100´C juures kohe. Nakatumine toimub saatunud toiduga, põhiliselt munade ja kanaliha vahendusel. Haigustekitajad tungivad sooleepiteelirakkudesse ja eraldavad
kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused · Vee ja toidu kaudu soolenakkused. Tuleb alati käsi pesta vee ja seebiga pärast tualetis käimist ja enne sööki. · Putukate ja loomade vahendusel nt puukentsefaliit ja puuk borrelioos · Pinnase kaudu Haigustekitajad sisenevad organismi · Läbi naha ja limaskestade · Hingamisteede kaudu · Läbi leedekulgla Kui haigustekitajad on sisenenud organismi, liiguvad nad seal kas vere, lümfiteede või vahel ka närvide kaudu erinevatesse organitesse, kus põhjustavad nähtusi. Nakkushaiguste kulg jaguneb perioodideks: · Nakkuse peiteperiood haigustunnused ei ilmne · Eeljärk üldised haigusnähud
Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Kopsutberkuloosi põdemisel kahjustab bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks. Eristatakse tuberkuloosi nakatumist ja haigestumist. Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis haigustekitajad, kuid need pole aktiivsed. Tuberkuloosi nakatunud inimesel ei ole haigussümptomeid ning ta ei levita tuberkuloosibaktereid. Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kui kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene köhib või aevastab, paiskub õhku suur hulk tuberkuloosibaktereid sisaldavaid süljepiisku. Kui terve inimene hingab sisse haigustekitajaid sisaldavaid piisku, võib ta nakatuda tuberkuloosi.
vihmapiisad, tihe taimestik, hilisemad sordid. Tõrje: haiged marjad hävitada, pärast saagi koristamist varred maha lõigata ja põletada, keemiline tõrje. o Maasika-laikpõletik talvitub viljakehadel vanadel lehtedel. Haigus areneb hästi rasketel muldadel, intensiivselt levib vanades maasikaistandustes. Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje. o Nisu pruunlaiksus eoste moodustumiseks vajalik märg leht.
muutuste mõju organismidele. · Ökoloogilisi uuringuid tehakse kooslustest. · Kooslus samade keskkonnatingimustega alal elavate organismide rühm (nt kõik erinevate taimede ja loomade populatsioonid ühes metsas). · http:// etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_arma stan_sind/videod/229faca9-af36-411 3-aee4-69be3741c7bf/maa-armastan-s ind-koosluse-kaitse Organisme mõjutavad tegurid · Jagunevad kaheks: A. Biootilised e. eluslooduse tegurid Toit, haigustekitajad, inimmõju, konkurendid. B. Abiootilised e. eluta looduse tegurid Soojus, valgus, vesi, happesus, aastaaegade vaheldumine jne . Kohastumine keskkonnaga · Organismid on kohastunud eluks kindlates tingimustes. Nad on hõivanud teatava nisi ökosüsteemis ja mängivad koosluses oma rolli. · Igal liigil on kindel taluvuspiir tingimuste muutuste osas (k.a. ressursside osas). · Kitsa taluvuspiiriga organismid sobivad bioindikaatoriteks. · Piiravad e
Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul.:hingamiskeskus (e. peaaajus asuv närvikeskus)
Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html antikehade viimine organismi, millega tekitatakse immuunsus teatud nakkushaiguse suhtes. Kaasasündinud Pärandub vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kasutatud materjal: Koostatud: http://www.miksike
organismi kasvamisel ja teatud osade taastamisel. SEEDEELUNDKOND Seedekulglatoidu liikumise tee(suu,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärak). Suu toidu peenestamine ja segamine süljega, algab süsivesikute seedimine. neeltakistatakse toidu liikumine hingetorusse. Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse haigustekitajad. Peensooltoidu lõplik seedimine(rasvad, valgud, süsivesikud). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi. Pärakväljuvad tahked toidujäägid. Sünteesireaktsiooni iseloomustab: toimub organismile vajalike ainete tootmine, vajavad energiat, keemilise sideme teke, toimub organismile omaste ainete süntees. Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia.
Iseseisev töö „Haigustekitajad“ Botulism Madli Reesalu Haigustekitaja olemus Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus. põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Clostridium botulinum bakter Nakatumisviisid Toidubotulism – eriti ohtlikud õhukindlalt säilitatavad lihatooted, kuna bakter on anaeroobne Haavabotulism – Bakter nakatab/mürgitab haava kaudu Beebibotulism – Eosed satuvad organismi ning paljunevad seal, seejärel mürgitavad. Tekkemehanism 1. Haava kaudu/toiduga satub mürk organismi 2. Verega tungib lihastes paiknevatesse närvirakkudesse 3. Närvirakk lõhkeb – tekib halvatus Lihashalvatus Sümptomid Halvatus– põhisümptom Nägemise hägustumine Oksendamine Diagnoosimine Oksemassi ja väljaheidete analüüsil tuvastatakse mürk Elektromüograafia abil kontrollitakse lihaste tegevust ja reaktsiooni Ravivõimalused Ravimina antakse haigestunu...
kesknärvisüsteemi funktsiooni Sümptomite avaldumine 24 tunni jooksul kuni 7 päevani Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Tekitajad: Bakterid Viirused Seened ja algloomad Haigustekitajad satuvad organismi: Piisknakkusena Vere kaudu Otsesel kontaktil Sümptomid ehk avaldumine Äkiline - haigusilmingud kujunevad välja 24 tunni jooksul. Bakteriaalse meningiidi sümptomid: äkki tekkinud kõrge palavik peavalu kuklakangestus teadvuse hämardumine
Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. a) KAASA SÜNDINUD b) OMANDATUD kujuneb elujooksul. *vaksineerimine *nakkushaiguse läbi põdemine VAKSIIN surmatud või nõrgestatud haigustekitajad AKTIIVNE IMMUUNSUS Kui vaksineerimise tulemusel moodustavad organismis antikehad. PASSIIVNE IMMUUNSUS Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad SISENÕRENÄÄRMED * On elundid mis toodavad hormoone Hormoonid * On aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad.
Gonorröa e. tripper>bakter Neisseria gonorrhoeae>1 nädal pärast nakatumist valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus,halvalõhnaline voolus, meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist>seesmiste suguelundite põletikke, mis on sagedasti hilisema lastetuse põhjuseks Klamüdioos>bakter Chlamydia trachomatis>1-2 nädalat pärast nakatumist tekib klaasjas voolus ja valulik urineerimine,haigustekitajad võivad olla mitteaktiivsed ka pikemat aega, kuid hiljem akvideerudes põletikku põhjustada> Vastsündinu võib nakatuda sünnituse ajal, sel juhul väljendub haigus silma- või kopsupõletikuna Trihhomonoos>algloom Trichomonas vaginalis>3 päeva kuni 4 nädalat pärast nakatumist tekib rohke vahutav voolus tupest või kusitist ja vahel ka valulikkus urineerimisel>----- Kandüloomid>viirus Human Papilloma Virus>ilmnevad 2-3 kuud pärast nakatumist või veelgi hiljem
näiteks siseorganeid, nahka ja Fourth level küüsi Fifth level Selliste seente eoseid on palju näiteks ujulates ja üldkasutatavates saunades Loomadele ja taimedele haigusi tekitavad seened Kui seened nakatavad kultuurtaimi, väheneb saak, seened võivad rikkuda ka koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened. Teraviljadel tekitavad haigust roosteseened. Elutsükli läbimiseks on roosteseentel sageli vaja elada kahel erineval taimeliigil Teravilju kahjustavad ka nõgiseened Üks parasiitseen, mis loomi kahjustab, on parasiitseen, mis hakkab kassi nahal elama, mistõttu hakkavad kassil karvad välja langema. Ka inimesed võivad selle haiguse kassilt saada. Seened, mis kahjustavad elavaid puid Puid kahjustavad näiteks torikulised.
Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond
(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus Aktiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kestab kauem. Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Kestab vähem. Südame- ja veresoonkonna haigused Südameinfarkt tuleb süüa vitamiine ( E, D3, C) ja magneesiumi. Kõrgvererõhutõbi Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine,
Edasi toimub viiruse paljunemine. Kas varajane(toodetakse regulatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline(toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse koopiaid, valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust · Kaitse Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega. Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise.
Mida treenitum organism on, seda väiksem on kehalise pingutuse korral südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringlusesse paisata. 14. Miks on kehtestatud kestvusspordialadel hemoglobiini piirmäärad? Sest mida rohkem on su veres hemoglobiini, seda suurem on organismi töövõime. Ja kui seda on liiga palju, siis tähendab, et sportlane on kasutanud kas dopingut või lasknud uut värkset verd juurde "tankida". 15. Mis on haigus ja millised on peamised haigustekitajad ja põhjused? Mida tähendab organismi stressiseidund ja kuidas see on seotud haigusega. Haigus on organismi elutegevuse häirumine. Haigustekitajad ja põhjused: 1) füüsikalised 2) keemilised 3) bioloogilised Lisaks on ka veel pärilikud haigused. 16. Mis on immuunus? Millised on inimese immuunsüsteemi osad ja mis on nende ülesanded? Immuunsussüsteem-Hävitab organismi tunginud haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi kuuluvad:
Pärilikud haigused Mittepärilikud Päriliku eelsoodumusega Kombinatiivne Mutatsioonid I Olmetraumad-*kukkumised, *vastav genotüüp põhjustab muutlikkus noaga näppu lõikamine jms. tundlikkuse teatud *järglase genotüüpi *sugurakkude *liiklusõnnetused,tööõnnetused keskkonna teguri suhtes. NT satuvad retsessivsed küpsemise käigus II Haigustekitajad- *bakterid- rasvtõbi, alkoholism. II alleelid,mis võivad toimuda salmoneloos, parrelioos, Tüüpi määravad päriliku geen,- kromosoom,- süüfilis *viirused-nohu, suhkruhaigus(kõhunäärmetes haiguse avaldumise või ensefaliit, HIV-nakkus, hepatiit toodetakse liiga vähe *haigus avaldub alati genoommutatsioonid *parasiitussid,algloomad- insuliini) KOPSUVÄHK.
enne tarbimist termiliselt ei töödelda Koori juur- ja puuviljad Köögiviljade ja liha korralik kuumtöötlemine hävitab haigustekitajaid Väldi ristsaastumist ehk haigustekitaja levikut toorelt toidult valmistoidule. Näiteks kasuta eraldi lõikelaudu toore liha ja küpsetatud liha jaoks ning värskete köögiviljade jaoks või pese lõikelaud pesuvahendiga erinevate toiduainete käitlemise vahel. Kuidas võib haigestuda? Varasemate koli-nakkuse haiguspuhangute korral levisid haigustekitajad ebapiisavalt termiliselt töödeldud veise- ja muu lihaga, pastöriseerimata piimaga, erinevate värskete köögiviljadega (nt kurk, kapsas, spinat ja salat), pastöriseerimata õunamahla ja juustuga. Kuidas vältida haigestumist? Saksamaal E. coli haiguspuhangu käigus andis Saksamaa Valitsus soovituse võimalikult vältida kahjustatud piirkonnas selliste värskete köögiviljade tarbimist nagu kurgid, tomatid ja salat kuni puhangu põhjuse kindlaks tegemiseni.
On võimalik elustada Bioloogiline surm samastatakse aju surmaga, tunnused : keha jahtumine, vere ümberpaiknemine, lihaskangestus. Ei ole võimalik elustada 6)kui kaua kestab looteline areng inimesel? 280 päeva 7)millal lakkab naisel munarakkude valmimine? 45-50 aasta vanuses 8)mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (joonis õp. Lk.117) töös vaja kolme asja Loode emalt: hapnik, vesi, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid Loote verest ema verre: süsihappegaas, jääkained, hormoonid 9)mis ülesannet täidab lootevedelik? lootevedlik kaitseb loodet muljumiste, kuivamise ja temperatuuri muutuste eest 10)mis ühendab loodet platsentaga? nabanöör 11)nimeta 4 tegurit, mis põhjustavad loote väärarengu kiirgused, kodukeemia, narkootikumid, keemilised ühendid nt.mürgid 12)nimeta 4 põhjust, mis loodet võib kahjustada löögid, põrutused, pidev rappumine, kiirgused
Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu.( Wikipedia) Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. . Ta leidis, et kui toorpiima kuumtöödelda, siis piimas leiduvad haigustekitajad hävitatakse, ja piima tarbimine ei kujuta enam ohtu inimese tervisele. Pastöriseerimine on kuumtöötlemine kuni temperatuurini 100 °C. Piima pastöriseerimise algusaastaks loetakse aastat 1882.( Piima termiline tootlus) 1861. aastal tõestas prantsuse teadlane Louis Pasteur, et toidus elavad tõepoolest väiksed mikroorganismid, kes põhjustavad toidu riknemist, kuna nad toituvad ja paljunevad seal. Louis Pasteur korraldas väga kavala katse:
ARVESTUSEKS HAIGUSED 1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2
%C3%95ppematerjalid/Erakorralise_meditsiini_tehniku_kasiraamat.pdf) PUNETISED Nakkushaigus, tavaliselt kergelt kulgev, v.a. rasedate naiste puhul. Tekitajaks on Rubella viirus. Nakkus kandub edasi õhk - piisknakkuse teel. Nakkusallikaks on haige inimene, kusjuures nakkusohtlikkus algab neli päeva peale inkubatsiooniperioodi lõppu ja kestab kuni kaks nädalat peale lööve tekkimist. Patogenees. Sattudes hingamisteede limaskestale, haigustekitajad hakkavad paljunema. Edasi nad levivad regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt verre. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 12 13 (14 18) päeva. Avaldumine toimub 2 3 haiguspäeval. Sümptomiteks on subfebriilne palavik, kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurgu- ja pevalu, nõrkus ja üldine halb enesetunne. Lööve tavaliselt algab ka 2 3 haiguspäeval ja levib peanahalt üle kogu keha.
Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt.
Rakuline ehitus puudub. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirustesse nakatumise viisid Piisknakkusega (gripp) Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni esitlemisega edasi signaali rünnata rakke, kust seda antigeeni leida võib. Selle kõige tulemusena hakkab
kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paiknev elund, umbes 12 cm pikkune.Põrna ülesanded 1)Moodustab uusi lümfotsüüte 2)Lagunab vanu punaseid vererakke 3)Vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm läbimõõduga.Nende ülesanded : 1)Veri rikastub lümfo- tsüüdidega 2)Hävitatakse kehasse sattunud mikroskoobid. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas.Kõige suurem on harkelund 11.- 12.eluaastal
13) Millised elundid moodustavad immuunsüsteemi? Millised on nende ülesanded? V: 1) Lümfisõlm - Lümfislmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse tekkinud mikroobe. 2) Põrn - Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanemad erütrotsüüdid. 3) Harkelund - Kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 14) Kuidas organism võitleb haigustekitajatega? V: Aktiivse kaitse tagab õgirakud mis haaravad endasse haigustekitajad, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehasid 15) Millised on immuunsusvormid ja kuidas nad tekivad? V: a) Kaasasündinud immuunsus - on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. b) Omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. 16) Kuidas tekib aktiivne ja passiivne immuunsus?
Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused. 10. Viiruse paljunemise etapid (6) 1. Viirus kinnitub peremeesraku pinnale 2. Viirus siseneb rakku 3. Viiruse kapsiidis olevad valgud vabanevad tsütoplasmasse 4. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ning viirusvalkude süntees 5. Pannakse kokku uued viirusosakesed 6. Viirusosakesed väljuvad rakust 11. Vaktsineerimine - protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad. 12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel
Nädal süda blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed (ektoderm, eutoderm ja mesoderm), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe, eritus ja sigimiselundkond. Teratogeenid: 1. Biloogilised (haigustekitajad nt punetised, süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid; 2. Keemilised (alkohol; ravimid: antibiootikumid kahjustavad kuulmist, hambaid; hormoonide tõttu on diabeetikute rasedus riskantne;olmekemikaalid: juukselakk, värvid, toidulisandid) 3. Füüsikalised (radioaktiivne-, röntgen-, äärmuslik infrapuna(sooja)kiirgus (ei ole ultraiolett ja elektromagnetkiirgus); vibratsioon; põrutused, löögid, pidev surve
Mesoderm moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundkonna, eritus ja sigimiselundkonna. Entoderm kujunevad seede- ja hingamiseludnkond. 15. Bioloogiline reegel: Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud. 17. Bioloogilised teratogeenid: · Pärilikud haigused: geen-, kromosoom- ja genomutatsioon · Haigustekitajad: punetised, süüfilis, tokoplasmoos · Toitumisega seonduv: vitamiinide, aminohapete puudus, alkaloidid, toidutoksiinid Keemilised teratogeenid: · Ravimid, rahustid, antibiootikumid · Alkohol, narkootikumid · Olmekemikaalid, liimid, värvid, lahustid Füüsikalised teratogeenid: · Mehhaanilised traumad: põrutused, löögid, surve · Alajahtumine, kuumarabandus · Kiirgused: UV 18. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. 19
korda suurem. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagikus võib soojuse tõttu kasvada. Probleeme on maailmas palju, mida ei jõua kõiki üles lugedagi. Tähtsaimatele neist tuleks tähelepanu pöörata võimalikult kiiresti
Happesus: pH tase 57 olenevalt kultuurist Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA VAID INIMESE KAASABIL! KOOSLUSE PÜSIMISEKS PEAKS... jääma tegutsema inimfaktor (väetamine, putukatõrje jne) säilima klimaatilised tingimused (piisavalt sademeid ja päikesevalgust) kasvatama samu taimi monokultuurina. · Viljavaheldust peaks kasutama siis kui tekivad haigustekitajad või mullastiku tingimused halvenevad märgatavalt. TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Inimfaktori mõju vähenemine: haigustekitajate levik, putukate suurem mõju taimedele, umbrohtude levik Kliima muutumine: liigsed sademed või liigne päikesevalgus (kuivus) ei mõju hästi taimekasvule Teiste kultuuride kasvatamine: pigem mõjub hästinäiteks punase ristiku kasvatamine kobestab mulda ning sissekündmisel suureneb orgaanilise aine hulk KOOSLUSE OSAKAAL
veenidesse Lümfoidse süsteemi organid 1) struktuurid, millel puudub seos lümfisoontega nt põrna lümfisõlmekesed, millest lümfotsüüdid suunatakse otse verre 2)lümfoepiteliaalsed struktuurid (tüümus, tonsillid, üksik- ja koondlümfisõlmekesed) 3)lümfisõlmed, mis asetsevad filtritena lümfisoonte teedel Lümfisõlmede funktsioon Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni ja hävitatakse haigustekitajad (antikehade moodustamine) Iga lümfisõlm või sõlmede kogumik on sõelaks kindlale kehaosale või organile Lümfisõlmed Mäletsejatel ja koeral esinevad lümfisõlmed tavaliselt üksikult Hobulastel ja inimeste rühmiti Lümfisõlmi on hobusel kuni 8000 (millest kuni 6000 käärsoolel), veisel 300, seal kuni 190 Kõige suuremad lümfisõlmed on veisel Click to edit Master text styles Second level Third level
.. - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. ·Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerib... ·sisefaktorid-konkurents, migratsioon ·välisfaktorid- haigustekitajad, kisklus Populatsiooni tihedus ·isendite arv pinnaühiku kohta ·tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, prasiitismist, vaenlastest, haigustest jne. ·Eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest. Populatsioon võib olla: 1.stabiilne- sündimus ja suremus tasakaalus. 2.kasvav- sündimus suurem kui suremus, arvukus suureneb 3.kahanev- suremus suurem kui sündivus, kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju. Populatsioonilained
ANTIGEENID KEHASSE TUNGIDA). ANTIKEHAD ON ORGANISMI POOLT TOODETUD ERILISED VALGUD, MIS VÕITLEVAD ORGANISMI SATTUNUD ANTI- GEENIDE VASTU. ANTIKEHAD SAADAKSE: EMALT (rinnapiimaga) TEKIVAD HAIGESTUMISE KORRAL VAKTSINEERIMINE ANTIKEHADE ÜLESANDED: RÜNNATA HAIGUSTEKITAJAID, ET NAKKUSEST JAGU SAADA KAITSTA INIMEST EDASPIDI SELLE NAKKUSHAIGUSE EEST ANTIKEHASID EI HAKATA TOOTMA KOHE, KUI INIMENE NAKA- TUB, VAID SELLEKS KULUB AEGA. SENI VÕIVAD HAIGUSTEKITAJAD INIMESE KEHAS PÕLETIKKU TEKIDADES JA MÜRKAINEID TOOTES TEHA PALJU KAHJU. JÄRGMISEL KORRAL SAMADE HAIGUSTEKITAJATEGA NAKATUDES ON IMMUUNSÜSTEEM ÕPPINUD NEID ÄRA TUNDMA JA NENDEST JAGU SAAMA- HAIGUS EI TEKI VÕI TEKIB KARGEMAL KUJUL ehk INIMENE MUUTUB IMMUUNSEKS. VAKTSINEERIMINE VAKTSINEERIMINE EHK IMMUNISEERIMINE ON NAKKUS- HAIGUSTE ENNETAMINE ANTIGEENI VÕI VASTAVATE ANTIKEHADE VIIMISEGA ORGANISMI. VAKTSINEERITUD INIMENE EI NAKATU ÜLDSE HAIGUSESSE,
Platsenta eritab naissuguhormoone. 13. Milline tähtsus on looteveel? Kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14. Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid, olmekemikaalid, narkootikumid b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised traumad, temperatuur, kiirgused 15. Kirjeldage sünnitust. Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a
tingitud kiirituskahjustusest või reaktsioonist mõningatele ravimitele. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Viimasel ajal esilekerkinud kopsupõletike tekitajatest tuleb nimetada Mycoplasma pneumoniaet ja Chlamydia pneumoniaet, Haemophilus Influenzaet Viirustest põhjustavad pneumooniat sagedamini gripiviirus, paragripiviirus, adenoviirus. Seentest põhjustatud pneumooniat esineb peamiselt immuunpuudulikkusegs haigetel. Haigustekitajad satuvad alumistesse hingamisteedesseneelust või mikroobide õhust sissehingamisel -piisknakkusena. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel ja vanuritel. Noortel ja täiskasvanutel on kopsupõletik tavaliselt suhteliselt hästi ravile alluv. Raskemalt kulgeb haigus neil, kel esinevad lisaks kroonilised haigused, ja väikeklastel ning vanuritel. 3, Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha
(maakonna, linna) elanikkonnast, kus haigestumine ületab oluliselt antud nakkushaiguse tavahaigestumise taset ning nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. 1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad
< soolekepikesed mügarbakterid Veise maos on tselluloosu lagundajad . Funktsionaalne toit . . . . toidule on lisatud midagi , et see parandaks inimese tervist . Biokeefir , biojogurt - lisatud probiootilisi baktereid , mis parandavad seedimist immuuunsüsteemi , * " Hellus " sisaldab Eeestis pateeritud Lactobacilllus fermentum ME-3 , mis hävitab düsenteerima , salmonelllooosi ja ateroskleroosi . aterosklerooos - veresoonte lupjumine . 3. Patogeenid - haigustekitajad - neid on väga vähe . KONTROLLTÖÖ : 25.11 KT 7.T Taimerakk , seened , bakterid . Küsimustele vastata . lk 68 , 72, 76 ,80 1. 4. ta on ümbritsetud kahe membraaniga . Membraanidest koosnev taimeraku organell , mis siladab kollaseid ja punaseid pigmente . Plastiiidi ( kolroplastide ehitus ) : * loroplastid * kromoplastid *leukoplastid 5 . putukad näevad paremini , nad naevad lilli nt : tulpe , sinililled. 6
vegetatiivselt, umbes nädal) 8. Kuidas tagatakse see, et munarakku ei tungi mitu spermi? Pärast spremi sattumist munarakku moodustab munarakk kohe enda ümber kaitsekihi ja hakkab jagunema 9. Kaua kestab looteline areng? 36 nädalat/9 kuud 10. Millise aja jooksul pesastub rakukobar emaka seinale? 6.-8. päeval 11. Nimeta vähemalt 2 viisi vältimaks suguhaigustesse nakatumist! Kondoom, vältida juhusuhteid 12. Lootele mõjuvad/kahjustavad tegurid Bioloogilised – haigustekitajad (viirused, bakterid) Füüsikalised – kiirgused, löögid, põrutused Keemilised – ravimid, nikotiin, tubakas, narkootikumid 13. Ema ja loote vaheline ainevahetus Emalt → lootele Lootelt → emale Hapnik Süsihappegaas Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained Antikehad vesi
1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust · Sigimiselundkond Joonis: munasarjad, munandid ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini 4)välisärrituste vastuvõtt 5)kaitseb alumisi kudesid vigastuste, sissetungi ning vee eest IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata)
Välimine looteleht- närvisüsteem, meelelenudite ning naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi- ja liikumiselundkond, vereringelundkond, eritus- ja sigimiselundkond. Läbitakse ontogeneesi alguses (embrügeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel. Loote väärarenguid põhjustavad: *Bioloogilised teratogeenid- Pärilikud haigused- geen,-kromosoom ja genoon-mutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete ja mikroelementide puudus, toidutoksiinid, albaloidid. *Keemilised teratogeenid- Ravimid- antibot. rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid ja olmekemikaalid- liimid, lakid, värvid. *Füüsikalised teratogeenid- Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve. Alajahtumine ja kuumarabandus. Lootevee ül. :* kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temp
Need bakterid muudavad õhu lämmastiku kättesaadavaks taimele nitraadiks. Veise maos on tselluloosi lagundajad. Funktsionaalne toit Toidule lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, - jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, imuunsüsteemi. "Hellus" sisaldab patenteeritud Lactobacillius fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. 3. Patogeenid haigustekitajad neid on vähe. Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. Toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi.Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viiruhaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest Nakatumine bakterihaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused Nakkusviisid: · piisknakkus
annaabi.ee 
