Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 113. Pärgvereringe - JOONIS! Ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 114. Südamenärvid Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised
Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 10.Südame enda verevarustus pärgvereringe. Pärgvereringe-ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 11.Südame närvid: Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised
- Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Krooniline südamevereringe puudulikkus, - Nõrgenenud süda ei suuda organismi verega varustada Infarkt, - Pöördumatu südamelihase kahjustus, osa südamest sureb - Pärgarter sulgub Insult e Ajurabandus. - Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine - Kolmandik haigestunutest taastub, kolmandik Tuvastamine Tavapärasest suurem hingeldus, Valu rinnaku piirkonnas, kiirgub vasakusse õlga, kätte, Südamepekslemine + teadvuse kaotus, Tursed nahal (vedeliku peetus kudedes), Naha ja limanahkade sinakaks muutumine. Animatsioonid http://www.heartfailurematters.org/EN/single/Pages/Animations.aspx
Kontrolltöö 1. Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase verel tagasi valguda. 4. Kuidas töötab süda? Miks süda ei väsi?
kesta südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 112. Südame enda verevarustus pärgvereringe. Pärgvereringe ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse ehk siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Nad kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsakestevahelise haru. (südant ennast varustavad arteriaalse verega 2 pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub
4to to iz etogo bilo 4to proishodit s miscami posle trenirovki...ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat) Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega (vibrat I objasnit) Hingetoru ladina keeles ja kus asub- söögitoru ees, (TRACHEA)
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus
Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni). Südamesein-sisemine kest e endokerd, vaheldumine kest e müokerd, välimine kest e seroosne kelme. Südame klapid-endokerdist tekkinud moodustised. Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud. Südame erutusjuhtesüsteem-südamelihase sees, mood südamelihaskiududest, tagab südame automaatsed tõmbed. Suur vereringe e kehavereringe-vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta
ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra sirutajad extensores vasak rangluualune arter a. subclavia
talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra lähendajad adductores vasak rangluualune arter a. subclavia
seroosne kelme, epikard, sidekude Ülajäseme arterid ja veenid Südamepaun ehk perikard sidekoeline moodustis, mis tekib epikardi tagasipöördumisel. Pärgvereringe varustab verega südant. Vasak ja parem pärgarter ja Alajäseme arterid ja veenid südameveenid Südamel on autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib Kõhuõõne arterid ja veenid kokkutõmbe tugevust ja rütmi Vere teekonda vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Südamehaigustega toimetulek Kodutöö I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,...
poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp ja aordiklapp. Poolkuuklapid meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve/aordi suunas, võimaldavad vere paiskumist sellesse. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivooli vatsakesse. 8. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Pärgvereringe ülesandeks on kõikide südame kudede, eriti südamelihase, varustamine verega. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ning südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast – aordisibulast. 9. Südame erutusjuhtesüsteem. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal
südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116
ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116
(kahehõlmaline), vasak vatsake, aordiklapp (3 poolkuuklappi). Südameseinal 3 kesta -- endokard (sisem. kest) - õhuke, elastne sidekude, vooderdus; müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs. Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid. talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud
· Lihaskiht müokard moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid: · Parem koda- atrium dextrum siseneb ülemine ja alumine õõnesveen, pärgarter ja südame pisemad veresooned. · Parem vatsake- ventriculus dexter-väljub kopsutüvi · Vasak koda atrium sinistrum- suubub 4 kopsuveeni(aretriaalne veri) · Vasak vatsake -ventriculus sinster aort väljub (arteriaalne veri üle kogu keha) Südame klapid, asukoht, hõlmede arv, nimetus: · Trikuspidaalklapp valva triscupidalis- 3 hõlmne, paremal südame poolel · Mitrallklapp- valva mitralis- 2 hõlmne vaskul südame poolel
Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku: - antibakteriaalne hävitav toime - kaitseb südant kahjulike bakterite eest - vähendab hõõrdumist 112. Südame enda verevarustus- pärgvereringe Ülesanne- varustada verega südame kõiki kudesid, eriti südamelihast Siia kuuluvad- vasak ja parem pärgarter Südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. 113. Südamenärvid 2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv
Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku: - antibakteriaalne hävitav toime - kaitseb südant kahjulike bakterite eest - vähendab hõõrdumist 112. Südame enda verevarustus- pärgvereringe Ülesanne- varustada verega südame kõiki kudesid, eriti südamelihast Siia kuuluvad- vasak ja parem pärgarter Südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. 113. Südamenärvid 2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv
töötamisel hõõrdumist. Pulss näitab inimese südamelöökide arvu minutis. Füüsilise koormuse ajal on pulss kiirem, et hapniku transportida kiiremini edasi. Üks südametsükkel kestab ~0,8 sekundit, seega on pulss 75 lööki/minutis Pulsisagedus sõltub: Vanusest, treenitusest, tervislikust seisundist jne. Arterid viivad verd südamest välja. Arterite seintes on paks lihaskiht Suurim arter on aort Pärgarter varustab verega südamelihast Veenid toovad verd südamesse. Veenide seintes olev lihaskiht on õhem Veenides on klapid, mis tagavad vere ühesuunalise voolu Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Kapillaaride seinad koosnevad ühest rakukihist Neis toimub nii gaaside kui ka toit- ja jääkainete vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele Vererõhu tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse surub
peatavad vere tagasivoolu vatsakestesse. Südame piirid. Südame tipp V roidevahemikus 1-2 mediaalsemalt vasakust kesksest rangluujoonest. Südame ülemine piir asub III roidepaari kõhrede ülemise serva kohal. Parem piir kulgeb 1-2 cm rinnakust paremal pool üle III-V roide. Vasakul pool läheb piir südame tipult põiki III roide kõhre juurde. Südame veresooned. Toitained ja hapnikku toob südamele tema enda vereringe (koronaarvereringe). Südant varustavad verega parem ja vasak pärgarter, mis lähtuvad aordi algusosast ja asetsevad südame pärgvaos. Kõik südame veenid ühinevad ühisks veeniks südame pärgurkeks, mis suubus paremasse kotta. Südame töö. 13 Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed (süstol) ja lõtvumised (diastol), mis toimuvad kindlas järjekorras. Esimeses faasis
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
arterid pea, kaela ja ülajäseme varustamiseks · parem koda sisenevad 2 õõnesveeni ülemine ülakehast ja alumine alakehast ning pärgurge südame veenid · parem vatsake väljub kopsutüvi, mis hargneb peagi vasakuks ja paremaks kopsuarteriks On 2 südame pärgarterit e koronaararterit parem ja vasak. Algavad kohe aordi algusest, kulgevad algul südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos: · vasak pärgarter annab enam harusid südame ees- ja vasakule osale suurimad harud: eesmine vastakestevahearter ja ringharu · parem pärgarter varustab paremat ja tagaosa, suurim haru: tagumine vastakestevahearter. Arterite kõrval jooksevad südameveenid 3: suur, kesmine ja väike, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb otse läbi seina paremasse kohta. Südame tööks on vere pumpamine läbi enda, iga südamelihase kokkutõmbega paisatakse südamest välja 50ml verd
kokku). Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, tsüklitoonid. (Raamatus olemas lk. 47) SÜDAME PÄRGARTER Südame pärgarterit kulgevad pärja kujuliselt südamelihases. Nad varustavad verega südamelihast. Nad on südame põhimiku piirkonnas. Pärgarterid annavad vas. Ja par. Vatsakesele eraldi haru. Need hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, arterioonideks ja kapillaarideks (nii nagu vereringe). Iga arteri kõrval on 2 veeni. Pärgarter väljub aordi algusosast südamele. Pärgveenid aga suubuvad nii nagu kopsuveenidki paremasse kotta. Funktsioon on varustada vere ja hapnikuga südamelihast! Saavad sümpaatilist innervatsiooni, pärgarteritel on alfa ja beeta agrenoretseptorid.Alfa adenoretseptorid on tundlikud noradrenaliini suhtes, beeta omad adrenaliini. ISHEEMIA-südame puudulik hapnikuga varustus. SÜDAME LÖÖGIMAHT Löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml(sõltub
Vatsakeste rõhu suurenemisel takistavad need klappide hõlmade pöördumist valesse suunda. Vatsakeste veresoone klapide (aordi-ja pulmonaarklapp) hõlmad kinnituvad laia servaga veresoone seina kluge ning sarnanevad taskuga nn poolkuuklapp, mis väljavoolamisel surutakse vastu veresoone seinu. Kui veri hakkab voolama tagasi, surub klapi hõlmad lahti ja verevool tõkestub. Poolkuuklappe leidub veel veenides ja lümfiveresoontes. Südamelihast varustavad verega südame vasak ja parem pärgarter (arteria coronaria sinistra/dextra) algusega aorditüvest ja harunevad umber südame kodade-vatsakeste ja väikeste harudena südamelihasesse. Mõne haru umbumine tekitabsüdamelihaseinfarkti selle haru varustuspiirkonnas. Pärgarteritele vastavad pärgveenid, mis ühinevad koronaarsiinuseks (sinus coronaris) suubudes paremasse kotta. Umbes 40 % pärgarterite verest jõuab paremasse kottaeriliste väikeste veenide kaudu. Südame kokkutõmbumisest tekkib rõhu tõus seiskab
tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme:
113) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus Epikard pöördub südame põhimiku piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Südamepaun on kokku kasvanud diafragmaga. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. Perikard kaitsebis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 114) Südame enda verevarustus - pärgvereringe Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 115) Südame närvid Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud,
102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 103) Südame enda verevarustus - pärgvereringe? Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 104) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed
102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 103) Südame enda verevarustus - pärgvereringe? Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid 53 omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 104) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud
112) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 113) Südame enda verevarustus - pärgvereringe? Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast. 115) Südame erutusjuhtesüsteem? Erutus tekib südames eneses. Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed
vedelikupuudusest ja neerutalitlusprobleemidest 327 Hilisemad komplikatsioonid Aastatepikkune veresuhkru ülemäära kõrge tase tekitab arteriaalsete veresoonte arterioskleroosi. Veresooned ahenevad (tekib stenoos) ja on arterite sulguse oht. Kuna muutused puudutavad kõiki organeid, võivad areneda järgmised haiguspildid. Aju Ajuinfarkt (insult) Silmad Retinopaatia (kuni pimedaksjäämiseni) Südame pärgarter Südamelihase infarkt Neerud Neerupuudulikkus – dialüüs – transplantatsioon Jalaveresooned Diabeetilised haavandid, perifeerne arteriaalne sulgus Põhjused ja sümptomid Hüperglükeemia Kliiniline pilt: diabeetiline ketoatsidoos areneb aeglaselt 12–24 tunni jooksul. Algab suure janu ja näljatundega, samuti suurte roojakogustega. Atsidoosi tagajärjel tekivad pearinglus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
