Vereringeelundkond (0)

Vereringeelundkond-Veri- Immuunsüsteem 1. Kirjelda südame ehitust    - koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja  sisepindu katab sidekude. Süda, veresooned ja veri moodustavad vereringe-elundkonna. 
Vereringe seob tervikuks kõik organismi osad. 
Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse elunditesse.
Vere paneb soontes liikuma süda. 
Vahesein ei lase hapnikurikkal ja hapnikuvaesel verel seguneda. 
Südames liigub veri ainult ühes suunas: kodadest vatsakestesse ja sealt veresoontesse 2. Iseloomusta artereid, veene ja kapillaare     Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub. Kõik veresooned kokku  moodustavad veresoonkonna.
Arteriteks nimetatakse veresooni, mille ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest  kudedesse. Arteri seinad on paksud ja venivad, sest nad peavad taluma seestpoolt suurt survet ja 
rõhku Veenideks nimetatakse veresooni, milles hapnikuvaene veri voolab elunditest südamesse. Veeni 
seinad on pehmed ja õhemad kui arteril. Veenides panevad vere liikuma lihaste kokkutõmbed.  Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasi voolamist.
Kapillaarid on kõige peenemad veresooned     Ülesanded:  Ühendavad artereid veenidega.  Nendes voolab veri väga aeglaselt vere ja keharakkude vahel ainete vahetus 3. Kirjelda suure ja väikese vereringe teekonda. Milline on nende vereringete tähtsus   
organismis? Suureks vereringeks nimetatakse vere liikumisteed südamest kehasse ja sealt tagasi 
südamesse. Tema ülesandeks on varustada organismi kudesid verega.
-südame vasak vatsake- arter-kapillaar (kus hapnik ja toitained liiguvad kudedesse)-veenid- südame parem koda


Väikeseks ehk kopsuvereringeks nimetatakse vereringet, milles veri vabaneb kopsudes 
süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga Tema ülesandeks on uuendada vere  hapnikuvarusid, et varustada keharakke hapnikuga.
- südame parem vatsake-kopsuarter–kapillaarid (läbi mille seinte vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga)-veenid -südame vasak koda. 4. Kirjelda vere koostist ja koostisosade ülesandeid     Veri koosneb vereplasmast ja selles olevatest vererakkudest. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kehast välja süsihappe gaasi
Punased vererakud (erütrotsüüdid) kannavad hapniku kudedesse. Veres on kõige rohkem Valged vererakud (leukotsüüdid) on värvusetud, suured ja liikumisvõimelised rakud. Valgete 
vererakkude põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajatega Vereliistakud (trombotsüüdid) on kõige väiksemad vererakud. Vajalikud vere hüübimiseks 
(vigastuse korral verejooksu peatamiseks). Valgulised fibriinikiud tekitavad haava kohale  nähtamatu ämblikuvõrgu moodi niidistiku 5. Selgita mõisteid: pulss, vererõhk, antikeha, vaktsiin, lümf     Pulss- näitab inimese südamelöökide arvu minutis. Pulsisagedus sõltub vanusest, treenitusest,  tervislikust seisundist
Vererõhk-on rõhk, mida veri avaldab seresoonte seintele. Vererõhk tekitab südame vatsakestes  kokkutömme, mis vere arteritsse surub.
Antikeha- (lümfotsüüdide poolt valmistatud) kaitsevalk, mis hävitavad ja nõrgestavad organismi  sattunud haigustekitaja (viirus ja bakter)
Vaktsiin- ravimaine, mis on valmistatud surmatud haigustekitajates ja organism saab  immuunsuse selle haiguse vastu
Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte,  rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid. 6. Mis moodustavad immuunsüsteemi?     Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu , väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad)
Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid,  õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja  lümfisõlmed. 7. Võrdle lümfotsüüte ja õgirakke. Kuidas nad võitlevad haigustekitajatega?     Lümfotsüüdid toodavad antikehi ja need antikehad hävitavad haigustekitaja.  Õgirakud haaravad haigustekita endasse ja lagundavad selle ära (“söövad ära”).
Lümfotsüütide tegevus on aeglasem, kuna antikehade moodustamine vajab aega.


8. Mis põhjustab ateroskleroosi ja südamelihaste infarkti? Miks need on tervisele ohtlikud?     Ateroskleroos on veresoonte lubjastumine. Selle tekkimist soodustab liiga rasvane toit,  ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine ja kõrge vererõhk.
Selle haigusega arter (veresoon) pakseneb ning veresoon lõpuks ummistub. Tekkida võib tromb,  mis võib sulgeda äkkitselt ühe südame veresoone ja tekib südamelihase kahjustus e 
südamelihase infarkt. Südamelihase infarkt on verevarustuse katkemine südame mingis piirkonnas, mille tagajärjel 
tekib südamelihasesse kahjustusala. Infarkti puhul tunneb inimene rinnus tugevat valusööstu ja  sageli surmahirmu. Mida suurem on olnud verevarustuseta jäänud ala seda suuremad on ka 
südamelihase kahjustused. Selle tagajärjel võib ka inimene surra.