· Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud
ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse elu ja õpetus Neli evangeeliumi- Matteuse, Luuka, Johannese ja Markuse pane pilt nüüd siia :D Kristluse sümbolid Rist- kannatuse, lunastuse sümbol Krutsifiks- lunastus Kristuse ristisurma kaudu Arv 7- lõpetatus, täiuslikkus, halastus Ristimärkide värvussümboolika: valge - usu valgus ja õpetuse puhtus punane - Kristuse vereohver must - püsivus ja kindlus roheline - ülestõusmine ja lootus sinine - Neitsi Maarja Kultus Jumalateenistused Armulaud, söögipalved Abielu Ülestõusmispüha 10 käsku Osatähtsus Kaasaegses maailmas üle 1,4 miljardi kristlase Valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel, Okeaanias. Kasutatud allikad: http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid/ristimE4rgid.php http://kristlus.varstukk.edu
Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ja tulevikus.
Kreeka pühamu keskpunkt oli altar seal toodi jumalate ohvreid (paiknes lageda taeva all). Tähtsamates pühamutes oli jumala koda e. tempel. Templis hoiti jumala kuju, väiksel altaril põles väike jumala koldetuli. Peamiselt toimusid rituaalid altaril ja templisse tavainimesed sisenesid harva. Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust, elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet. Tähtsaim rituaal oli vereohver loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalate inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi (vaagnaluu ja saba). Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Usupidustustest võtsid terve linna elanikkond, mõnikord ka orjad. Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök + pillimängu-, laulu- või spordivõistlused.
vähestel, tänapäeval paljudel, killukohus antiikajal 8.Demokraatia valitsemise puudused? V: Rahvas kergesti manipuleeritav, otsustamine aeglane, rahvas sageli ei suuda otsustada mis on õige või vale 9.Millised ülekreekalisi pidustusi või rituaale korraldati tähtsamate jumalate auks? V: Olümpiamängud- Zeusi auks- Olümpia külas Dionüüsiad- Dionysiase auks- (märts, teater) Delfi oraakel- Apolloni auks Demeteri pidustusid ehk müsteeriumid- Demeteri auks Vereohver- loomade, veiste, sigade tapmine- jumala altaril Usupidustused- jumalate auks- pühamuses 10.Millist rolli omas mütoloogia kreeka kunsti loomisel too näiteid 3 valdkonnast ? V: 1)Keraamika- Amforad (savivaasid)- kujutati jumalaid 2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid 4)Skulptuur- Jumalate skulptuurid, Zeusi kuju, Laokoni kuju 11.Millega seletada mütoloogia suurt mõju kunsti loomingulises?
Sümbolid: tuvi, varblane, jänes, mirdipuu Dionysos- Viljakus- ja veinijumal. Ainukene jumalatest, kelle ema oli inimene. Eelistas olla maa peal, oli sageli purjus ja ohjeldamatutest olevustest koosneva seltskonnaga. Sümbolid: veinipeeker, viinamarjakobar. Kuidas loodeti pälvida jumalate soosingut? Tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneledes ja neile ohvreid tuues, teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver: veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril, pärast mida küpsetati ja söödi see kohapeal ning küpsetati jumalatele ka inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. Arvati, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetustest osa. Toimusid ka iga-aastased usupidustused.
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse
Hestia (kodukoldejumalanna); Demeter(maajumalanna); Dionysos(veinijumal). Jumalatega suhtlemine: Jumalatega sai suhelda iga inimene. Kodus viis usurituaale läbi perekonnapea, templites aga preestrid, kes pidid olema moraalselt ja füüsiliselt puhtad, tugevad ja karsked. Preestrid olid seotud kindlate templite ja jumalatega, rituaal viisid läbi templi ees altaril.Tähtsaim oli vereohver templijumalaile tavaliselt härg. Kõige tähtsam oli polise kaitsejumala tempel. -pidustused: Ateenas - panatenoiad (,,kogu Ateena") tähistatakse uut aastat, osalevad kõik - dionüüsiad (veinijumala pidustused), teatri sünd, osalevad ainult kodanikud Ülekreekalised -Olümpiamängud, osalesid hellenitest mehed, võitjatele loodi ülistuslaule(Pindaros)
ja põllu viljakuse jumalanna. Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal. Ateena sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13
· Poseidon(Zeusi vend; merejumal) · Hades(Zeusi teine vend, allilma ja surnute valitseja) · Demeter(Zeusi õde; viljakuse jumalanna) · Ares(Zeusi ja Hera poeg; sõjajumal) · Hephaistos(tulejumal,jumalate sepp) · Athena(sõjajumalanna) · Aphrodite(armastusejumalanna) Pühamud ja templiehitus Pühamu keskpunkt oli altar; jumala koda ehk tempel; templis hoiti jumala kuju; Preestrid ja rituaalid Vereohver; loomade tapmine altaril;tapetud loomaliha küpsetati ja söödi kohapeal; altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi Oraaklid Ended; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab) rohkem aga teatakse terminit oraakel; Delfi oraakel; Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused
*********************************************************************************** JUMALAD, RITUAALID JNE Kreeka jumalad oli antropomorfsed. T�htsamad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos. Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid.
○ Artemis = Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja ○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude ● Jumalate elupaik Olümpose mägi ● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud ○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit
Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli palju ja nad hoolitsesid erinevate tegevusvaldkondade eest. · Pühamute keskpunkt oli altar, kus ohverdati jumalatele. Tavaliselt asus altar lageda taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam. · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid. · Iga aasta toimusid ka usupidustused, kus võttis osa terve elanikkond. · Jumalate tahte selgitamiseks järgiti endeid ja küsiti nõu oraakli käest. Eriti kuulus oli Delfi oraakel ehk püütia kelle sõnades ei kaheldud, vaid kui asi õigesti ei läinud usuti,
APOLLON >> luule, muusika ja terve mõistuse jumal Pühamud ja templiehitus: -keskpunkt altar(madal, kivist, sinna viidi ohvrid) -pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel -templis oli jumala kuju -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus:
Samas seisid ka ühiskondlikke väärtuste ja moraali kaitsel. *Osa jumalatest kandis hoolt mõne konkreetse inimlikutegevusvaldkonna olgusiis põlluharimine vms. eest. *Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist. *Tuli austada jumalaid neist lugupidavalt kõneledes ja neile ohverdades, hoiduda ülekohtust kaasinimese vastu. *Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhja piiril. *Kreeka pühama keskpaik oli lageda taeva all asuv altar. *Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga
Võõramaist päritolu. DIONYSOS veinijumal, ainus inimesest emaga (jumalast isaga) juma. TEMPLID Kreeka pühamu keskpunkt oli ALTAR madal kivist alus, ohriloomadele. Pühamutes oli tempel (NAOS), suuremates mitu. Ühes templis hoiti jumala kuju, kuskil põles jumala tuli, rituaalid vabas õhus. Poliste tähtsaimad ehitised. PREESTRID&RITUAALID Igaüks võis ohverdada, aga pühamute juures valvel preestrid, kes polnud omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid. Tähtsaim rituaal VEREOHVER. Jumala austamine oli polise elanikke ühendav tegevus, see ilmnes usupidustuste ajal, kuhu võisid mõnikord isegi orjad minna. ORAAKLID Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid. Ennustamise kõrval olid olemas ka MANTEIONid, kus sai jumalatelt nõu küsida. Meie teame neid ORAAKLITENA koht, kus jumal nõu annab. Tuntum oli DELFI ORAAKEL Kreeka keskosas paik, kus müüdi järgi Apollon oli tapnud lohe. Seal oli preestrinna, kes kõneles Apolloni suu järgi ja keda hüüti PÜÜTIAks
tuli. · Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. · Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: · Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). · Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. · Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. · Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks.
Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades
Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades
võimsust. -Arvukalt pühamuid. Iga pühamu kindale jumalale. -Templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. -Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis. -Kaunistatud reljeefidega. -Adyton preestriruum ,,see, kuhu ei tohi siseneda" Preestrid ja rituaalid: -Preestrid ja preestrinnad suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all. -Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav. Oraaklid: -Manteionid koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel. -Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. -Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik.
........................................................................................................................... .............................................................................................................................. 10. Religioon. Kreeka jumalad on antropomorfsed ehk inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult; Kreeka pühamu keskpunkt oli altar; Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel; Tähtsaim rituaal oli vereohver; Usupidustused, millest võisid teatud juhtudel lisaks meestele osa võtta ka naised ja orjad. Kreeka kultuur: mütoloogia, eepose, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles), ajalookirjutus, arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon. 1. Täida lüngad Trooja sõja kohta. NB! Eksamitöös lünktekste pole. Legend jutustab... Trooja sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg ................, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise ................
Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Nn. "Maojumalanna" kujuke - kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes. Mao austamine on minose religiooni põhitunnus
tabusid. Erinevatel gruppidel olid erinevad nõuded. Orpheuse pooldajad levitasid oma raamatuid. Pythagorlased arvasid, et kasinast elust üksi ei aita- tuleb ka filosofeerida. Pythagorlased räägivad, et pärast surma halavad lähevad Tartarosse ja nati halvad Hadesesse ja head lähevad õndsate saarele, kus on päike ja kuu. Eristub 3 suunitlust(matmisel ja surmajärgsusel): · Dionysos/Bacchos (hing ei sünni uuesti; vereohver nõutud); · Orpheus (hing sünnib uuesti; vereohver keelatud ; · pythagorlased (võtavad üle ORpheuselt ja Apollonilt; vereohver ei sobi; lisasid filosoofilise õpetuse). Neid kõiki iseloomustab müsteeriumi kultus, lähema kontakti otsimine mingi jumalaga, salagrupid. Ei tea kui levinud sedasorti uskumused olid. Kokkuvõte Edasi-Tagasi Jumalannad. Neil on komme ära minna ja tagasi tulla. Nt Persephone rööviti ära allilma, Demeter läks ära. Mõlead on ära- üks on allilmas, teine on Eleysises, maa sureb
P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või valiti või osteti. Jumalannade templites tegutsesid naispreestrid. Preestrite privileegid: said osa templi sissetulekuist ja ohvriandidest. Hoidsid templi vara. Ei õpetanud usulisi müüte ega pidanud neid tundma 6. Rituaalid: a. vereohver, veri altarile, loom söödi kohapeal ära, jumalatele sõrad ja saba b. võimalikud andmed inimohvrist, - ohverdati jumalat sümboliseeriv preester, püüdess samastuda jumalaga, kui preester ära söödi. c. veretu ohver, d. puhastusrituaalid. e. Pidustused: i. pompe, - rongkäik ii. koorid, - iii. võistlused. tantsud, laulmised 7. Mantika (ennustamine): a
" 8 Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses Andrus Norak Kaini ja Abeli tunne? Loetud lugu, ei muud mu jaoks. Veel on olnud üks kolmas tunne. Annaks jumal, et ta ei kaoks. Mina olin Jüri Üdi. Kaini ja Aabeli lugu on lugu vendade rivaliteedist, mis päädib ühe - Aabeli, surmaga. Erinevalt Kaini maaviljaohvrist osutus Aabeli poolt toodud vereohver Jumalale vastuvõetavaks. Me ei tea, kuidas Jumal oma meelehead väljendas, ega sedagi kuis asjaosalised sellest aru said. Küllap oli tegemist mingi välise igapäevase heaoluga seotud märgiga, arvata et viljakuse, jõukuse ning majandusliku heaoluga. Peale vennatappu ei lubanud Jumal Kainile kätte maksta, Kain aga läks ja rajas linna. Piibel ei räägi midagi vendade varasemast rivaliteedist, mille Aabeli tapmine lõpetas
koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida.
tavainimesed sisenesid templisse harva. Seetõttu oli templi sisemusest olulisem välisilme. Preestrid ja rituaalid Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Kuid suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Enamasti pärinesid ka kindlatest suursugustest suguvõsadest. Kuid preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid aristokraatide tavapärast elu. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitseda tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Jumalate ühine austamine ühendas polise kodanikke
koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida
ei saaks midagi halba toimuda. Surnu valvamisel lauldi, aeti juttu, võidi ka mängida, et mitte magama jääda. Muidu võib surnu elavad kaasa viia või võib tulla kurat surnu juurde jne. - Surnu vaatamas käimine, käidi surnuga hüvasti jätmas juba enne matmist. Oli personaalne hüvastijätt, kuna matustel oli juba palju rahvast koos. Eriti setu kultuuuris käib sellega kaasas andeks palumine surnu käest, lepituse otsimine. - Looma tapmine, kaugemas minevikus käis matusega kaasas vereohver, tapeti loom. See komme on aja jooksul taandunud aina väiksemaks ning praeguseks on peaaegu kadunud. - Peiesööming (ohverdus), praeguse ajani oluline matuse osa, ilma milleta matused ei ole mõeldavad. Peielauas on surnule tühi koht Matuseriided Matuseriided on varem kas kindlaks tehtud või juba valmis pandud: setu 80%, Võru 74% Ei tohtinud olla sõlmesid, vahel kasutati ühe siirderiituse riideid ka teises siirderiituses, näiteks matmine pulmarõivais
APOLLON >> luule, muusika ja terve mõistuse jumal Pühamud ja templiehitus: -keskpunkt altar(madal, kivist, sinna viidi ohvrid) -pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel -templis oli jumala kuju -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus:
Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda
Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
· Pühamu keskpunkt oli altar see oli madal, enamasti kividest laotud alus · Tähtsaimatest pühamutes oli ka jumala koda e tempel suuremates oli nii templeid kui altareid mitu · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palved esitada. suuremate pühamute juures oli selleks preestrid ja preestrinnad nad olid tavalised aristokraadid, ei moodustanud eraldi seisust · Tähtsaim rituaal oli vereohver · Jumalate ühine austamine ühendas poliste kodanikke ilmnes eriti paljudel iga-aastastel usupidustustel · Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. Olid spetsiaalsed pühamud, kus sai jumalatelt nõu küsida Kuulsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas. = preestrinnat, kelle suu läbi Apollon tulevikku kuulutas nim püütiaks · Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis neid pärast surma ootab. saatus pärast surma ei sõltunud
Poliitiliselt erapooletud Andres Larka. Välja jäid valitsuses esimest koosseisust esseerid. Kokku valitsuses 13 ametikohta. Enamlased olid enam-vähem tagasi tõmbunud sadamarajooni, siiski liikus üksikuid enamlasi ka linnas ringi, neid aeti taga ja arreteeriti. Ööl vastu 25. veebr tegid vene madrused veel ühe katse sadamarajoonist välja pääseda. Väljapääsutungi pani seisma Tallinna Reaalkooli õpilased. Langes esimene vereohver Eesti Vabariigi eest - vene armee ohvitser, lätlane Janis Muisnieks - võttis reaalkooli õpilaste juhtimise enda peale. Kõikide organiseerimistööde käigus ununes Tallinnas iseseisvuslastel iseseisvus välja kuulutada ja manifest ette lugeda. Alles 25. veebr keskpäeval korraldati Eesti Sõjaväeparaad. Päts luges esimest korda ka Tallinnas ametlikult manifesti ette. Kohe pärast paraadi lõppemist sisenesid Tallinnasse Saksa sõjaväeosad. Manifestis rõhutatakse, et
`veeremisena' . m¨argitudka pronkskirja al- likates, m¨ark t¨ahendabki / ¡ Nagu vanast vor- rituaali, kus esivanematele £218 ¢mist h¨ asti n¨aha, kujutab toodi m~orsja majja tuleku pu- kahte inimest , kes k~orge hul vereohver , sarnaselt puu otsa on roninud. Luukiri lapse s¨ unni puhul sooritatava annab vaid u ¨he puu otsa roni- rituaaliga. M¨ arki on kasu- ja. M¨argi algt¨ahendus on puu tatud asendajana, otsa ronides kaugele vaatama
女, t¨ahistades seal toimetatavat rituaali 儀礼. M¨argi algne t¨ahendus pole lihtsalt あんせい あんねい vaikus 安静, vaid pigem vaikolek, rahu 安寧. 安寧 rituaali on m¨argitud ka pronks- ねい kirja allikates, 寧 m¨ark t¨ahendabki 安 rituaali, kus esivanematele toodi m˜orsja けっせい ほ majja tuleku puhul vereohver 血牲, sarnaselt lapse s¨unni puhul sooritatava 保 ri- ちょう よく えん tuaaliga. M¨arki on kasutatud 鳥・抑・焉 asendajana, kust ka vastavad k¨usis˜ona ja abis˜ona funktsioonid. 議類 ⇒ 悪 源 ⇒宀 議類 ⇒豈 参考 ¨
annaabi.ee 
