suruksid istuja lihastele, veresoontele ja närvidele. Kontoritool olgu paraja pehmusega, pealisriie vastupidav ning õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav. Harjutusi tööajal: Ükskõik kui mugavalt kontoriinimene istub ja töötab, siiski koormab pikk istumine selga ja põhjustab ülemäärast lihaspinget. Pingete vähendamiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuleb vältida istumist järjest üle tunni aja, vahelduseks peaks püsti tõusma ja ruumis ringi jalutama. Head teevad ka venitusharjutused, mis vähendavad kaela- ja õlavöötmelihaste pinget. Mõned soovitused: Istuda ei ole soovitav jalg üle teise - see halvendab verevarustust. Kõndige võimalusel mööda treppi Tõuske alati püsti, kui olukord vähegi lubab Ringutage end nii tihti kui võimalik Harjutusi seljale Need harjutused on mõeldud teha kodus peale tööd: 1. Tehke harjutusi selili lamades, jalad üles tõstetud ja painutatud 90° nurga all: a) hingake läbi nina sisse (kõht tõuseb üles),
varbaid ning tundma teatavat pinget ja venitust kõikides parema jala lihastes. 3. Jagage kehakaal ühtlaselt mõlemale jalale ning hakake aeglaselt laskuma, painutades paremat põlve seni, kuni see peaaegu põrandat puudutab. Seejärel peatuge ning pöörduge aeglaselt lähteasendisse tagasi. Harjutust teha 7 korda. Seejuures tuleb hoolega jälgida, et selg oleks sirge, puusad poleks taha lükatud ning et vasak põlv asuks täpselt vasaku kanna kohal. 4. Sirge seis, jalad koos, käed langetada, ning, veidi puhanud, teha 7-8 kükki teise jalaga. Kätekõverdused 1. Selle harjutuse jaoks läheb tarvis madalat kindlat tuge -- taburetti, sohvaäärt või võimlemispinki. Mida madalamal on tugi, seda suuremat koormust saavad kõhu- ja kätelihased. 2. Toetuge sirgete kätega pingile. Peopesad (näpud otse) asetage õlgadest veidi laiemale.
oma ülakeha paljastada. Su õlad näevad laiemad välja, kuna nad pole enam suunatud ette, vaid külgedele. Kõhulihased vabanevad lisapingest ning tegelikult ka soolesüsteem hakkab paremini tööle. Üleüldine enesetunne paraneb, peavalud ja väsimustunne vähenevad. Kõigepealt tuleks vaadata, kuidas probleem üldse alguse sai. Tänapäeva ühiskonnas soodustavad suurem osa tegevustest rühiprobleemide tekkimist: sa istud arvuti taga selg kõver, õlad ja kael ees. Autoga sõites hoiad samasugust pinges asendit ning jõusaalis selle vastu võideldes võib juhtuda, et vigastad oma liigeseid või lihaseid. Rühi parandamiseks pole absoluutselt vaja rakendada sama tehnikat nagu jõusaalis, sest treenitakse paindlikkust ning liigeste liikuvust, mitte lihaseid. Nüüd, et vältida vigastusi tuleks rangelt selja-, kaela-, õlaprobleemidega inimestel kindlasti külastada arsti. See võib
ala ning individuaalsust. Et treening vastaks võimetele, siis tuleks muuta vastavalt õpilastele harjutuste kestust, puhkepauside kestust, seeriate arvu. Treeningu intensiivistamisel on soovitav muuta vaid 1 tegurit korraga. Ei ole otstarbekas järsult suurendada harjutuse kestust ning samaaegselt vähendada puhkepauside kestust. Korduste arv, harjutuste iseloom ja raskus ning puhkeintervallid olenevad treeningu ülesannetest. 6 VENITUSHARJUTUSED JA NENDE SOORITAMISE SPETSIIFIKA Venitusi sooritatakse tunni algusosas pärast soojendusjooksu ning tunni lõpuosas. Samuti on soovitatav sooritada venitusharjutusi ka jõutreeningul erinevate harjutuste vahel. Korralikult venitatud lihas taastub kiiremini järgmiseks treeninguks ning on elastsem ja ei muutu valusaks. Pole tähtis, kas sooritada ühte harjutust 2-3 korda või teha järjestiku 2-3 ringi kõik harjutused läbi. Eristatakse 2 liiki painduvust:
a) iga õppetunni, harjutuse või laskmise alguses ning lõpus; b) koheselt peale kasarmusse, laagrisse tagasisaabumist, peale patrulli või mis tahes teenistusülesande lõpetamist; c) relva väljavõtmisel relvaruumist ning tagastamisel. 5 Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi. a. Käskluse peale “RELVAD KONTROLLIKS NÄIT” tehke alljärgnevat. Astuge vasaku jalaga samm ette (vt joonist 6), hoidke parema käega automaadi püstolikäepidemest nii, et nimetissõrm on väljaspool päästikukaitset. Viige automaat horisontaalasendisse vöö kõrgusel. Vasaku käega toetage relva laesäärest. Sellises positsioonis LAETAKSE RELVA SEISTES. Vasaku käe pöidlaga asetage tuleümberseadur asendisse R. Vinnastage relv. Selleks kallutage relva kergelt paremale, võtke vasaku käe pöidla ja nimetissõrmega kinni vinnastushoovast ning tõmmake see lõpuni taha.
8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tugeva treeningu järgselt võib läbi teha 2 - 3 seeriat 12. selja ja jalalihaseid võiks venitada igal päeval 13. jõutreeningul võib venitada seeriate vahepeal 14. venitusharjutuste ajal ärge hoidke hinge kinni 15. hingamine peab olema aeglane ja rütmiline 16. kahte ühesugust päeva pole olemas, lihasseisund on alati erinev Harjutus säärelihastele Väljaastes, toetudes kätega seinale (puule, varbseinale jm), tagaolev jalg täistallal, suruda puusasid aeglaselt allasuunas Harjutus säärelihastele ja Ahhilleuse kõõlustele Püstiasendis, jalg painutatud hüppeliigesest, suruda varbaid vastu tuge. Harjutus säärelihastele ja Ahhileuse kõõlustele
Sportlased peaksid meeles pidama, et kuna tegemist on soojaprotseduuriga, ei soovitata infrapunasauna minna pärast ägeda vigastuse teket 1. 2. päeval. Pärast 30minutilist sauna kasutamist tuleks viibida soojas ruumis veel kuni 30 minutit, enne kui lähete külma kätte. Küll tuleks infrapunasauna kasutades jälgida mõningaid ettevaatusabinõusid ja vastunäidustusi: 1. Haiguse puhul konsulteeri kindlasti oma arstiga. 2. Ägeda vigastuse esimese 2448 tunni jooksul (põrutus, venitus, nikastus, rebestus jm). 3. Ravimite kasutamisel konsulteerida oma raviarstiga. 4. Kui tervislik seisund halveneb, katkestada infrapunasauna kasutamine. 5. Pärast 30 minutit saunas viibimist olla soojas ruumis veel ligi pool tundi, enne kui külma kätte minna. 6. Raseduse korral konsulteerida oma arstiga. 7. Kunstliigese ja implantaatide korral pole infrapunasauna kasutamine soovitav. Tervisekapsel ja Energiakookon Tervisekapsel on taastumisseade, kus üheaegselt saab kasutada aurusauna,
LISA 1 Üldkehaline jõutreening Käe- ja rinnalihased Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates. joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga. Võib kasutada ka erinevaid lisaraskusi nt topispalli. joonis 2 http://bit.ly/seljalihased 20 Kõhulihased Kõhulihaseid treenib selili olekust istesse tõus
jalatõuge) järgi tsüklis. Sõiduviisi variant - sama sõiduviisi piires erinevalt ajastatud või sooritatud moodus, nt. kiire või aeglane, vasaku või parema jalaga pooluisusamm vm. Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti. Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole. Suusad rööpi - ehk paralleelselt. Suusad kohakuti - rööbiti ja ninad teineteise kõrval.
2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 5. Asend “valmis!” - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 6
Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav. Mingeid märke põlve ebastabiilsusest ei täheldata. Noormees kõnnib tugevalt jalga longates. Kõige tõenäolisem diagnoos on: põlve mediaalse kollateraalsideme venitus. Selle vigastuse klassikalised sümptomid on: • kohene vigastusvalu, kuid võimalik on mängu jätkata (võimatu lihase vigastuse korral). Puhkuse ajal valu suureneb • valu jala suletud kineetilise ahela korral, sest see venitab mediaalset kollateraalset ligamenti • stabiilne põlv (kui on tegemist nihestusega, rebendi korral ebastabiilne) • valu lokaliseerub vaid vigastuse piirkonnas (põlve ligamendid ei kiirga valu)
ole midagi varjata. Ent kui tunneme väljakutset näiteks, kui oleme olukorras, mis meile ei meeldi, või kui ei nõustu sellega, mida öeldakse, või isegi kui mõni negatiivne tunne või mõte meist läbi käib , võtame sisse tõrjuvama poosi. Keha võib otsekui enda ümber kokku tõmbuda ja seame enda ja maailma vahele mitmesugused barjäärid. 3.2.1 Käsivarrebarjäärid Paneme käsivarred rinnal vaheliti enesekaitse zestina. Nii loome barjääri, mis tegelikult kaitseb me rinda ja südant. See zest hoiab enamasti inimesed eemale. Pange tähele, kui käed vaheliti panete, ja pidage aru, mis võis teid tõrjeseisundisse panna. Kui teie meelest on see ehk lihtsalt mugav poos seismiseks või istumiseks, näitab uurimine, et enamikul juhtudel sunnib käsi vaheliti panema mõni negatiivne mõte, mis tekitab meis tahtmise ajutiselt inimesi eemal hoida. Muidugi mõnes olukorras võib see olla konstruktiivne strateegia.
...................................................................................................... 6 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7
abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak)
....................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...........................................................................................................147 Külmumine ja alajahtumine ..........................................................................148 Elektriõnnetused ..............................................................................................149
nihutamine on oluline, sest see võimaldab kasutada jalgasid maksimaalselt sõudmises. Jalatugede ja siinide vaheline kaugus võiks olla keskmiselt 15-18 cm. Samuti tuleb reguleerida jalatugede nurka, mis peaks olema 38-42 kraadi vahel. Sellises vahemikus tuleb sportlasele leida parim ja mugavaim asetus. Jalatugede kõrgus tuleb aga seada sõudja anatoomiliste iseärasuste järgi. Jalatugede kõrgus sõltub sääre ja reie suhtest. Jalatoed tuleks asetada nii, et ette sõites oleks põlv rinnaku kohal. Aerude väljavõtu asendis aga peavad jalad olema vabalt sirutatavad. Vastavalt sellele, kuidas sõudja asetab jalatoed lähemale või kaugemale siinidest, muutub aeru tõmbe dünaamika. Asetades jalatoed kaugemale siinidest, suureneb haarde ulatus, kuid väheneb tõmbe lõpu pikkus ja vastupidi. Tuleb leida optimaalne kaugus, et sõudja saaks toetada optimaalselt jalgu, et aerudele rakendatav jõud oleks maksimaalne. Kui jalatugede
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
· Laula ja upata last laulu rütmis: "Tantsi, tantsi, tammekene, upi, upi! (Laps istub ema süles) Upi ema põlve peale, upi, upi! (Tõsta laps sülle püsti) Põlve pealta põrandale, upi, upi!" (Tõsta laps põrandale.) UURINGUTE ANDMETEL ühendab tants rütmi, liikumise ja lähedustunde, tekitades ajus mitmeid seoseid, mis toetavad lapse hilisemat arengut. Selles mängus on kasutatud vana eesti rahvaviisit. ÕPIME ROOMAMA · Aseta laps kõhuli põrandale. · Pane lapse ette huvitav mänguasi, mis jääb lapse haardeulatusest väljapoole. · Liiguta mänguasja (sobivaimad on kõrisevad pallid) edasi-tagasi. · Palli haaramiseks püüab laps end ilmselt veidi edasi nihutada. · Vaata, et laps palli kindlasti kätte saaks. Kiida teda pallini jõudmise eest. Palli kättesaamine annab lapsele väga palju enesekindlust. UURINGUTE ANDMETEL
riideharjaga; saapad kuivatatakse, puhastatakse ja viksitakse; relv hooldatakse; katkised riided parandatakse, kasutatud pesu pakitakse puhtast eraldi; saapaid viksitakse vähemalt 1 kord päevas; suuremaid esemeid kuivatatakse kas ahju või lõkke kõrval, väiksemaid esemeid võib kuivatada magamiskotis magamise ajal. 40 LISAINFORMATSIOON · Enne välja minekut kontrollige kõiki rihmu, lukke, klambreid, haake, pandlaid jms · Hoidke rakmed ja seljakott võimalusel kuiva ja puhtana. · Tähtis on hoida seljakoti seljaosa kuivana, selleks pöörake see seljast võtmise järel allapoole või vastu puud. Võimalusel hoidke seljakott kohas, kus vihm peale ei saja. · Rakmete ja seljakoti märgumisel kipuvad need kokku tõmbuma, seepärast võib osutuda vajalikuks teha kohendusi. · Kasutage kõiki väljaantud rihmu ja sulgureid. Need, mida te parajasti ei kasuta, peaksid olema kindlalt ära pakitud.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis
Sellisel juhul lastakse naist liigutada algul ühte, siis teist jalga ning püütakse samaaegselt sõrmedega kombelda pöörlate, mis jala liigutamise puhul on selgemini tuntav. Kõik need kolm mõõtu iseloomustavad vaagna ristiläbimõõtu. Vaagna otsemõõtmetes, eriti väikese vaagna sissekäigu otsemõõtmes orienteerumiseks määratakse väline otsemõõde. Selleks lastakse naisel pöörduda küljele, alumist jalga tugevasti puusa- ja põlveliigesest painutada ning põlv kõhu vastu tõmmata, ülemist jalga sirutada. Nüüd mõõdetakse kaugus V nimmelüli ogajätke alusest lohust kuni sümfüüsi ülemise ääreni. Väline otsemõõde e. väline konjugaat (conjugata externa) on tavaliselt 20cm. Välise konjugaadi järgi saame me arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis
» «Ja kui legaat mööda läks, lasti sillalt üle paarisaja tosina igasuguseid linde lendu. See oli alles tore, Lienarde!» «Täna on veel toredam,» lausus lõpuks vahele nende kaasvestleja, kes neid kärsitult pealt kuulas. «Teie olete siis kindel, et müsteerium on ilus?» küsis Gisquette. «Kahtlemata,» vastas ta ja lisas teatud uhkusega: «Mina olen tüki autor.» «Kas tõesti?» hüüdsid noored tüdrukud väga imestu-nultA «Tõesti,» vastas poeet kergelt rinda ette ajades. «Meid on õieti kaks: Jehan Marchand, kes lauad lõikas ja teatrilava püstitas, ja mina, kes tüki kirjutas. Minu nimi on Pierre Gringoire.» «Cidi» autorgi poleks võinud uhkemini lausuda: Pierre Corneille. Lugejad on muidugi märganud, et alates silmapilgust, mil Jupiter vaiba taha kadus, kuni silmapilguni, millal uue moralitee autor nii äkki Gisquette'i ja Lienarde'i naiivse imetluse osaliseks sai, on tükk aega mööda läinud
esmakordsel kontaktil välistunnuseid järgmise sagedusega ( Bodaljov): 83% kasv pikk või lühike 75% silmad 73% juuksed 66% miimika - ekspressiivne tunnus 64% nägu 59% nina 55% kehaehitus 41% huuled 36% laup 23% kulmud Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 24 Pertseptsioon ehk isikutaju 21% lõug 19% suu 13% soeng ..... 3,7% kõnnak 2,6% jalad 1,8% õlad jne. Nagu tähele panna, on näo detailid suhteliselt harvemini tajuobjektideks kui üldisemad tunnused. Seega on teeninduses tähtis see, milline on sinu üldine väljanägemine (siit riietuse osatähtsus), mitte niivõrd see, kas su suu on seda või teist värvi jne. Välistunnuseid on võimalik maskeerida. Head näited selleks annab moe- ja näitekunst.
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
vajalik on, sest niihästi lauluraamatut kui noodilehte ei käsuta vaene kannataja kunagi. Inspektor oli kõhn kolmekümne viie aastane mees punaka kitsehabeme ja lühikeste punakate juustega. Ta kandis kõva püstkraed, mille ülemine äär ulatus peaaegu kõrvadeni ja mille teravad nurgad kooldusid ettepoole samal kõrgusel suunurkadega -- tara, mis sundis otse ette vaatama ja kogu kehaga pöörduma, kui oli vaja kõrvale vaadata. Lõug toetus lopsakale kae-lasidemele, mis oli pikk ja lai nagu pangatäht ja mille 31 otstes olid narmad. Saapaninad olid viimse moe järgi järsult ülespidi käänatud nagu suusaotsad -- kannatuse ja vaeva vili, mille noormehed saavutasid, istudes tundide kaupa seina vastu surutud varvastega. Mister Walters oli välimuselt väga tõsine ja südame poolest väga siiras ning aus. Ta austas nii väga pühi asju ja kohti ja eraldas neid nii väga ilmalikest asjadest, et
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
