deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 4. poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 5. vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. Veebruarirevolutsioon: · 1917
· Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Peep Reimer 2 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63) · Läänerinne: Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed. sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil. Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võetakse suund Pariisile, mida kaitstakse iga hinna eest
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine.
naised pidid tööle minema said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk 1904-1905 Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa 1905 puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku
sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 39* rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 40* poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 41* vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 2.1.2. Veebruarirevolutsioon: 20* 1917
aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti
aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts – Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti
Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus augustis 1914. Purustati üks kahest Köningsbergi peale suunduvast armeest. Manööversõda pikal rindel, taganemised, territooriumi kaotus. 1915 kaotati Poola. 1916 venelaste ebaõnnestunud pealetungid. Kaotati Leedu, osa Valgevenest ja Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917 vallutasid sakslased Riia, ohustasid pealinna Petrogradi. 1917 Veebruari revolutsioon, Nikolai II loobus troonist. Vene Ajutine Valitsus ei suutnud luua pööret rindel. 1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis. Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA
Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla
· Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10
Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduainete defitsiit veensid ka kirjaoskamatuid. · Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda kõik see põhjustas Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917 (uue kalendri järgi) · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, mida edaspidi hakati lihtsalt nõukogudeks nimetama. Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud. Kõikjal riigis üritasid juhtimist
liitlased teistes maailmajagudes. Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes *rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu tõttu; rahvuslikud vastuolud, aktiveerus töölisliikumine, kasvas suurlinnade elanikkond. 1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine
* Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega * Kujunes ühe partei diktatuur * Majandusreformid * Ettevõtete riigistamine * Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks * Maa kuulutati riigi omandiks * Mõisnike maavaldused konfiskeeriti * Teisiti mõtlemise eiramine (keelustati kõik teised parteid ja poliitilised vastased kõrvaldati) * Palju ohvreid (kümned miljonid) * Maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides 7. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp. Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus revolutsiooniks 1918 novembris. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Algselt nimetati vabariiki Weimari vabariigiks, sest lepingule kirjutati alla Weimaris. 11.novembrile 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked
sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini
a (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Saint Germaini leping 1919 - Rahuleping Austriaga Nemilly rahuleping 1919 - Bulgaariaga Sevresi leping 1920 - Türgiga 4) Kaart Versailles´ lepingu kohta 5) Euroopa poliitiline kaart pärast I ms. Impeeriumite lagunemine. I maailmasõja tulemusena 1) said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria- Ungaris. 2) lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3) muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4) kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne.
suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas sotsiaalne vapustus ebaõnnestunud revolutsioon 1905-1906 · 1905. aasta revolutsiooni tulemusena kutsuti kokku valitav esindusvõimuorgan Riigiduuma. See oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Duumavalimised olid mitmejärgulised ja mitteüldised. Valitsus moodustati keisri tahte, mitte aga sõltuvalt riigiduuma enamusest. Hakkasid tegutsema poliitilised erakonnad ja ametiühingud, ajakirjandus vabanes tsensuuri alt.
suurel määral halvatud. 2) 1917. aasta märtsis, Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3) Novembris toimus Oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. 4) Bresti rahu- enamlased pöördusid Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ning alustada rahuläbirääkimisi. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muu hulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamise Venemaast. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada, kuni Saksamaal puhkeb kommunistlik revolutsioon, mis enamlaste juhtide arvates pidi iga hetk juhtuma. Lõpuks kaotasid sakslased kannatuse ning alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti
Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine. Tunnusteks võiks lugeda tootmise ka kapitali kontsentratsiooni ja monopolide tekkimist, panga ja tööstuskapitali kokkukasvamist finantskapitaliks ja finantsoligarhia tekkimist, kapitali väljavedu, rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused ja ja suurriikide võitlemine maailma ümberjaotamise pärast. (Seda tehti kaubanduse, prestiizi, rivaali kõrvaletõrjumise, vajadus uute turgude järgi, jne. Pärast ) 1905. aasta revolutsioon Venemaal (põhjused, mis toimus ja tagajäjed ) Üheks suureks põhjuseks oli ebaedukas sõda Jaapani ja Venemaa vahel 1904-1905. Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi. Inimesed soovisid kodanikuõiguseid ja riigikorra kaasajastamist. Sooviti demokraatiat. Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine.
vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. *tööliste eesmärgid 1) parandada oma
Kolooniasõjad - vastupanu suurriikide kolooniapoliitikale Inglise-Buuri sõda - 1899-1902, buurlased suutsid kaua vastu võidelda Briti impeeriumi koosseisuga liitumise vastu, kuid siiski kaotasid. Pidid sõlmima rahulepingu Inglismaaga 1902. Vene-Jaapani sõda - 1904-1905, Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu Hiinas mis viis konfliktini, Venemaa kaotas. Venemaa rahvusvaheline autoriteet langes, Jaapanil tõusis. Pärast seda puhkes ka Venemaal revolutsioon 1905. USA tulek maailmapoliitikasse - 19.saj ja 20.saj vahetusel astusid Ameerika Ühendriigid üha rohkem sekkuma Lõuna-Ameerikas toimuvasse, eesmärk oli eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Ameerika-Hispaania sõda 1898, kus Hispaania kaotas. Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks
tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu
alla. (suuremat vastupanu ei osutatud, pealinlased suhtusid toimuvasse suht ükskõikselt) 26. oktoobril moodustati nõukogude valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu (enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.) Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Detsembris tuli kokku Asutav Kogu ülekaalus esseerid. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased selle laiali ja viskasid esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagrisse. Kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu 1917. novembris algasid rahuläbiraakimised Saksamaaga Brest-Litovskis. Sakslased nõudsid Poolat ja Ukrainat. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada kuni Saksamaal algab revolutsioon. 17
soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21
Manööversõda püsiv rindejoon puudus. Peeti üksikuid suuri lahinguid Kaotati Poola, Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast · Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus, 1916. a venelaste ebaõnnestunud pealetungid. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. · 1917. a veebruarirevolutsioon, Nikolai II loobus troonist. · Vene Ajutine valitsus ei suutnud tuua pööret rindel. · 1917. okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine. · 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 12. Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? 1918 märtsis Venemaa ressursid olid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. Võim läks Ajutisele Valitsusele. Enamlased teostasid riigipöörde ja sõmisid Saksamaaga separaatrahu.
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus (enamlased/bol
Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916
Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada rahulolematuse üldine kasv – põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916
esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekkinud tööliste ja soldatite saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Oktoobripööre Eestis. Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt
L.Kornilov Vene kindral, kes on tuntud peamiselt Kornilovi mässu (üritas teha sõjaväelist riigipööret Ajutise Valitsuse ebakindla poliitika tõttu) tõttu Enamlased VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei) marksistlik organisatsioon, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletarjaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa, enamlasi toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased toovad Venemaa sõjast välja, enamlaste juhiks sai V.Lenin Oktoobripööre: · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet väga madalale langenud · Võimalust kasutasid ära enamlased · Lenini arvates tuli haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades ning seejärel alustada vastuhakku pealinnas · 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased sõjaväega Petrogradi kontrolli alla · Võimu ülemineku enamlastele vormistas Rahvakomissaride nõukogu 26
Saksa armee pealetungi järel muutus Eesti sõjatagalaks(1915) vägede hulk küündis 1917 200 000 meheni (suur osa Peeter Suure merekindluses). Paanika tabas vene elanikkonda, ametnikke ja sõjaväeosi Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute
Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid kaheks: sotsialistlikud ning rahvuslikud. Sotsialistid - eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist. Järk-järgult hakkas enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi. Rahvuslikud - eitamata sotsiaalsete reformide vajalikkust, seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased (e. bolsevikud, Venemaa pooldajad, tsaarivastased). Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Seega nad ei pidanud vajalikuks luua rahvuslikku erakonda, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. VSDP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) enamlik tiib tõusis järjest tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Septembris võitsid nad
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
