Venemaa Föderatsioon ldinfo Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist , 1276 aastal. Venemaa on riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk
Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja- Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS Venemaa lipp Venemaa vapp PEALINN: Moskva PINDALA: 17 075 200 km2 AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2
AJALUGU Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürtsiriigist, millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.SIBERI PINNAMOOD.........................................................................................4 1.1.Tasandikud......................................................................................................4 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa............................................................................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik.......................................
Rahvuslipp ja sümbolid Esimese rahvuslipu autoriks peetakse tsaar Peeter l-t. Sel lipul oli kolm horisontaalset riba: valge, sinine ja punane. Sinisel ribal oli vapi kujutis. 1858. aastal kinnitas keiser Aleksander II uue riigilipu. Ka see koosnes kolmest erinevat värvi ribast: sedakorda mustast, kollasest (kuldsest) ja hõbedasest (valgest). Need värvid langesid kokku tollase riigivapi värvidega: must kotkas kollasel (kuldsel) väljal ja valge ratsanik Moskva vürstiriigi vapil. Niimoodi hakati Venemaal võrdselt kasutama mõlemat trikoloori. Ent juba 1883. aastal nõudis keiser Aleksander III, et erilistel puhkudel kasutataks eranditult valge-sini-punast riigilippu. Nii jäi see nõukogude võimu tulekuni 1917. aastal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist valge-sini-punane riigilipp taastati. Valge värv sümboliseerib rahu, isamaad, õilsust, sinine usku ja ustavust, punane mehisust, võitlust kodumaa eest vere hinnaga.
kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. XII sajandil sündis kaks tugevat riiki Vladimiri- Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vabariik. Novgorodi vabariik pidas XIII sajandil maha edukad lahingud rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240. aastal ja Jäälahing 1242. aastal). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal mongoli-tatari ikke alla. Ligi250 aastat sõltuvust lõppes vallutajate minemakihutamisega. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber moodustuma tsentraliseeritud riik. Selle kujunemine lõppes tegelikult 1547. aastaks, kui Ivan IV Julm krooniti esimeseks isevalitsuslikuks Vene tsaariks. Pärast võõrriikide vallutajate Moskvast väljakihutamist sai 1613. aastal Venemaa tsaariks Mihhail Romanov tuntud dünastia esimene esindaja. Romanovite dünastia püsis võimul 1917. aastani. XVII sajandi lõpus astus Venemaa troonile Peeter I, kelle reformid (XVII sajandi
Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäestikus ja Vaikse ookesni rannikul. Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed. Seal asuvad aastaringselt jäised, tooainerikad (nafta, jm maavarad) rannikumaastikud. Karmi kliima tõttu on neid seal raske kaevandada. Kõige sooje m ja viljakam ala jääb Euroopasse, eriti lõuna poolmik, kus asub suur lasukmaa. Aasias laiub siber, mis jaguneb: Lääne-Siberi lauskmaaks, Kesk-Siberi lavamaaks ja mägineks idaosaks. Aasiasse jääb veel ka pajude saasrte ja poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik. Venemaal on maailma riikidest pikim rannajoon, kuid laevatatavele veel juurdepääs on kehv. Suurem osa rannajoonest asub külmadel aladel ja on aasta läbi jäätunud. Venemaa hiiglaslikku territooriumi läbivad suured veerikkad laevatatavad jõed: Jennisei, Ob, Leena, Don, Volga (Euroopa suurim jõgi)
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Venemaa Autor: Rivo Peegel PM1A 2013 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud
aga veebruaris võib vahest langeda kuni -68° С.Juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° ● Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С Taimestik ja loomastik ● Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved
10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20)
läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia
olenevalt hotellist ja toast.Ühistranspordi piletid: metroo 4 RUB, teised 23 RUB. Venemaale on iseloomulikud suveniirid matrjoskad, puust nikerdatud karbikesed ja samovarid. Pikim jõgi Venemaal on Leena. See on 4400 kilomeetrit pikk. Pikad on ka Jenissei ja Volga. Neist esimene 4102 ja teine 3530 kilomeetrit pikk. Pindalalt suurima järve suurus on 31 500 km², selle nimi on Baikal. Suurim sügavus sellel järvel on 1620 m. Venemaa pealinn, Moskva on rahvaarvult Venemaa suurim linn. Selle elanikkond aina kasvab. Praeguseks on seal üle kümne tuhande elaniku. Linna asustamis aastaks loetakse 1147 aastat. Venemaa ülikoolideist vareim asutatud on Moskva Ülikool, see asutati aastal 1755. Veel ülikoole: Kaasani Ülikool(1804), Moskva Tehnikaülikool(1830), Tomski Ülikool(1880). 1899 aastal asutati kaks ülikooli, nendeks on Peterburi Tehnika ülikool ja KaugIda Ülikool. Kõige vanem raamatukogu on asutatud 1714 aaastal
referaat Venemaa ja slaavi riigid Slaavi riigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed. Keeled ja rahvused: Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust ja seega räägitakse valdavalt ikka vene keelt ja palju kohalikke keeli
Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast
Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal. Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda. Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega.
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab sil
taid uues elukohas elanud. Seega kajastavad Novgorod, Peterburi, Moskva, Saraatov, Her- ümberarvestuslehed rännet vaid osaliselt ja son, Tobolsk, Jekaterinoslav. Juba 1840. aastal hilinemisega. Sajandi keskel moodustas üle on esimesed eesti talupojaseisusest mehed poole sellest kihelkonnasisene lähiränne. kirjutatud Harkovi kubermangu, Mogiljovi ja Väljapoole maakonda asujatel oli tihti olemas Petseri bürgeriks. Rännati ka Soome ja varasem lähirände-kogemus. Rände üheks Kuramaale.
Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% võrra ja
Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik. Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alksne kõrgustikud. Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht. Meresaari pole
Kubani 880 48 4 4 Mustamere 791 71 4 Kutaisi 621 47 4 3 Karsi ja Erivani 546 195 1 1 3. Kesk-Aasia 440 85 5 4 4. Siber ja Kaug-Ida 4 202 273 6 106 s.h. Tobolski 2 031 56 3 35 Tomski 377 59 40 Jenissei 1 406 51 3 22 Amuuri ja Primorje 73 52 - 9
(Ibid.) Poola madalikud paiknevad kolmes eri piirkonnas. Põhjas asuvad need Läänemere rannikul. Rannajoone pikkus on 500 km, kus on laia liivaribaga mererandu. Paljudes kohtades on tuul vorminud ka liivast luiteid. Samuti on lained liiva rannalt merre lükanud ning ehitanud sellest pikki tammitaolisi sildu ehk leetseljakuid. Üksikutes kohtades on meri kallast uuristades tekitanud rannajärsakuid. Ranniku idapoolses osas aga laiub lauskmaa, mille on kujundanud Wisla lisajõed ja kanalid. (Ibid.) Poola suurimad jõed on Odra ja Wisla, mis mõlemad suubuvad Läänemerre. Wisla, mis on Poola pikim jõgi 1047 km, voolab sundimatult paljude tammide kaudu läbi maa keskosa ning tema kaldaid on kindlustatud vaid linnades. Jõgi on kesk- ja alamjooksul laevatav. Odra vool seevastu on peaaegu kogu oma pikkuses inimese poolt juhitud ning seda kasutatakse kaupade transportimiseks linnast linna. Ehkki veetase Poola jõgedes
Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. REISIPAKETT Kultuurireis läbi baltikumi Ukrainasse (7+3 päeva) PROGRAMM: 1. Päev/ Väljasõit Tallinnast, sõit läbi baltikumi ja poola. 07.00 Koguneme Tallinna bussijaama, kust väljub buss(kellaaeg veel täpsustamisel). Sõidame läbi Eesti ja Läti. Lõunapeatus Leedus. Õhtuks jõuame Poola. Majutus ja toitlustus Poolas. Lublini linnas, Grand Hotell Lubliniankas****. Läbisõit: 870 km 2. Päev/ Lublin- Lviv Hommikusöök hotellis. Kellaaeg teatatakse saabumisel. Jätkame sõitu Lublinist(Poolas). Jõuame Ukrainasse, sihtkohaks on Lviv, sinna jõuame pealelõunat. Lviv on üks ilusamaid linnu Ukrainas, tõeline Euroopa arhitektuuripärl. Imetleme kaunist vaadet Vysoki Zamoki kindlusemäelt (409 m üle merepinna). Majutus hotellis DNESTR. Läbisõit: 430 km 3
3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island,Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa pinnamood on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestikAlpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik)
Omaette osa moodustab turismist eriline Gruusia köök. Kõige enam külastatakse Gruusias ilmselt UNESCO maailmapärandite nimistusse kuuluvaid Bagrato katedraali ja Gelati mungakloostrit. Peale nende on tuntud veel ka Promotheusi koobas ja Vardzia koopakloostrid. Kindlasti külastatakse ka Kharthli piirkonda, mis on ajalooline regiooni Ida-Gruusias. Kakheti regioon on tuntud oma viinamarjaistanduste, kloostrite ja kirikute poolest. Reise Gruusiasse pakuvad nt Germalo Reisid peamiselt Batumi piirkonda, ja Baltic ToursThbilisisse. Gruusias tasuks külastada Vardzia koopakloostrit Gruusia lõunaosas, sest tegu on ainulaadse kloostriga Gruusias. Ajaloos on klooster tähtis, sest oli kunagi Gruusia kultuurikeskus. Kloostrist avanev vaade ja ümberkaudne piirkond on kindlasti vaatamist väärt. Thbilisisse sattudes tuleks külastada linna õhuraduteed, kuna see annab vaate kogu linnale
SISUKORD: Üldandmed....................................................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.......................................................................................9 Kokkuvõte......
Soome tegeleb aktiivselt äriturismiga. Soomes on mitmeid majutusvõimalusi üle kogu maa. Turismimarsruudid on hästi välja arendatud. 25. Millistes piirkondades Kesk- ja Ida-Euroopas on turismi arendamiseks sobiv kliima? Musta mere idaservas Venemaal ja Gruusias ning Krimmi poolsaarel lõunarannikul. Bulgaaria ja Rumeenia rannaregioonides. 26. Millised Kesk- ja Ida-Euroopa linnad on olulised turismisihtkohad? Moskva, Peterburg, Riia, Vilnius, Tallinn, Kiiev, Varssavi, Thibilis, Bakuu, Taskent. 27. Millistel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on kasutamata turismipotentsiaali? Poola (puutumata maastiku vähene eksponeerimine) Ungari (Doonau lääneosa ja ida stepivöönd) Venemaa (riigi idaosa) Moldova (maa- ja veiniturism arendamise võimalus) 28. Millised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on sihtkohtadena väheolulised?
Venemaa. Ka Nikolai Trubetskoi märkis et Kiievi Rus pole Russia, meid seob ainult üks nimetus. Seda väitsid ka saksa geoiokuurujud II m.s.- ajal. Moskva ja Venemaa õigeusu kirik eraldus peale Moskvasse ülekolimist ja mongolite-tatarlaste ajal eraldus lõplikult Konstantinopoli kirikust. Seega ei saa venelased mingit eesõigust eesti alade Tarbastule, mida Kiievi sõdalased nimtasid Jurjeviks, kuhu rajati õigeusu kirik. Sest teemist oli Konstatinopolile alluva kirkuga ja tegemist ei olnusd Moskva, vaid Kiievi sõdalastega.Venemaa on soome hõinude ja tatarlaste - monglite süntees, ehk tõepoolest Euroaasia. Ajaloolist geopoliitikat on mõjutanud ka vana - Hiina, Tšingisiidide impeerium jne. Geopoliitiline teater. Globaalne- ja regionaalne suurvõim. Suurriikide geopoliitika ja geostrateegia ning selle kujunemine Rooma impeeriumist tänaseni. Liitude ja ühenduste geopoliitika. Suurriikide geopoliika ja geostrateegia.
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass LOODUS Rumeenia pi
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljar
rünnakule vastu. Ühel äreval ööl põgenes Peeter streletside hirmus Troisse. Peetri lähimaks õpetajaks olev Franz Lefort soovitas Peetril käituda nii, nagu olid käitunud tsaarid varasematel aegadel - rahulikult ja väärikalt. Nii võitis ta enda poole streletsid ja bojaarid. Sofia püüdis küll oma võimu säilitada ja tahtis Troitses Peetriga kokku saada, kuid Peeter keelas tal kloostrisse tuleku. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva kroonuteenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsisse. PEETER I, PÕHJASÕDA JA EESTI XVII sajandi II poolest oli Läänemere ääres asuvast Rootsist saanud suur ja võimas riik, mis valitses suuremat osa Läänemere-äärsetest aladest. See ei meeldinud Rootsi vanadele vaenlastele: Poolale. Taanile ja Venemaale. Eriti
MUST MERI Must meri Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
