Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati Venemaa Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 18. veebruaril streikisid Putilovi tehase töölised nõudes palgatõusu. 23. veebruaril (8. märtsil) 1917. alanud naistepäevademonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II.
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat toetasid Venemaa + liitlased
Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud
Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Majanduslikud eeldused kujunesid 19.saj. teisel poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseks ostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti aladest kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. Algas linnade eestistumine. Poliitilised eeldused kujunesid välja 20.saj alguses.1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiiv- liikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I maailmasõja käigus. Sõja algul kitsendati baltisaksa mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Mobilisatsiooni käigus rindele võetute tagasitulnutest sai hiljem sõjalise karastuse saanud kaader tulevasele Eesti rahvaväele. 1917
lihtsalt veidi harituma mehepoja, kellest paljud olid esimeses saksavastases vaimustushoos vabatahtlikena kroonuleivale läinud, said nüüd selga ohvitserisineli. Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse kõikidel rinnetel. Lätlastel läks teisiti. Kui rinne 1915. aastal Riiale ohtlikult lähedale jõudis, värskeid reserve sakslaste peatamiseks aga nappis, lubati moodustada läti vabatahtlikest eraldi pataljone, mis laienesid läti kütidiviisiks. See oli kogu vene armee paremaid väekoondiseid, mis paisati ikka kõige raskematesse rindelõikudesse ja kandis ränki kaotusi. Seetõttu muutusid sõjakoledused läti küttidele eriti ruttu tuttavaks ja hiljem langesid enamlaste propagandaseemned nende juures juba hästi ettevalmistatud pinnasele. Hilisemas Vene kodusõjas võitlesid läti kütid erakordse vaprusega punaste poolel. Eestlastel esialgu oma rahvaväeosi polnud, ehkki asja arutati, ja kaotused jäid tänu sellele suhteliselt väiksemaks
Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot -Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus föderatiivse Vene riigi kooseisus. Sõjasündmused Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, millele eitasid kaasa ka Enamlased. Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundides Venemaad sõlmima spertaalrahu. - Augustis vallutas Saksa Riia ja Vene üksusid valgusid Eestisse. - Septembri lõpus jõudis sõda Eesti pinnale. - Venemaa sõjalise ebaeduga kasavad Enamlaste populaarsus. Enamik sotsialiste läks lõpuks enamlaste poolele. - Oktoobriks oli Eestis 20000 enamlast. Nendest moodustati Eestimaa Nõukogude
oluliste reformide edasilükkamine. 27. veebruaril avaldatud Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1 likvideeris armees kehtinud subordinatsiooni ning kutsus ellu soldatite poolt valitava Soldatite Nõukogu (McCauley 2008). Algas topeltvalitsemine, mida Trotski hindas topeltvalitsematuseks. Selle tulemusena kahanes niigi demoraliseerunud sõjaväe kuulekus ,,pursuide" juhitud Ajutise Valitsuse suhtes, mis viimasele hiljem kurjalt kätte maksis. Nende sündmuste ajal viibis Lenin Esimese maailmasõja tõttu Sveitsis Zürichis. Bolsevike partei tegevus Veebruarirevolutsiooni ajal oli piirdunud apellatsioonide ja manifestide avaldamisega, parimal juhul mõne plakati andmisega möllavale rahvamassile. Pipesi (1991) hinnangul olid nad tol ajahetkel mensevike ja esseeride sabassörkijad, mitte omaette arvestatav jõud. Kuid juba siis valmis Lenini peas mõte bolsevistlikust riigipöördest. Kuna Lenini vastuseis Venemaa sõjas osalemisele oli teada,
· Ei lahenda maa küsimust. Ootavad, et Asutav Kogu tuleks kokku. · Poliitvangid vabastatakse, neil lastakse vabalt tegutseda. · Erinevad väiksed reformid nagu bürokraatia vähendamine jt. 1 Aprillis tulevad bolsevikud eesotsas Leniniga sakslaste abiga tagasi Venemaale(imperialistide raha). Trotski ei olnud ka veel revolutsiooni puhkemise ajal Venemaal. Kohe kui Lenin jõuab Venemaale algab kõva propaganda. ,,Rahu, leiba, maad!" Ning lubavad, et kui nemad tulevad võimule saab rahvas koheselt kõike seda. ,,Võim nõukogudele!" Kõige pealt tuleb bolsevikel nõukogud üle võtta. Loosungid on väga populaarsed kuna AV ei tee midagi. Juulis vene väed lähevad pealetungile, ning bolsevikud üritavad Petrogradis võimu haarata. Tuuakse oma võimud tänavale, ning nõuavad AV tagasiastumist. See mäss surutakse maha ning bolsevikud arreteeritakse
kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt Iseseisvuse väljakuulutamine · 18. veebruar algab Saksa armee üldpealetung. · 19. veebruar moodustatakse Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. · 21. veebruar koostati Iseseisvusmanifest. · 23. veebruar Pärnus loetakse manifest esmakordselt avalikult ette. Õhtul asuvad enamlased Tallinnast põgenema. Eestimaa Päästekomitee Konstantin Konik Konstantin Päts Jüri Vilms Iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918:
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunemist ja seeläbi nõrgenemist
Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises pooles, aga eelkõige selle viimasel kümnendil, kui aastatel 1891-92 oli Venemaal suur näljahäda. Tavapärane talupoja majandussüsteem ei suutnud enam täita aina kasvava linnaühiskonna nõudlust. Talupojad olid endiselt oma kohalikku kogukonda
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud
taotlusi Lääne-Euroopale ning loodi kontakte suurriikide saatkonnaga Petrogradis. Saksamaa asub pealetungile Peale riigipööret aktiviseerusid ka baltisakslased. Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks, neid arreteeriti ning saadeti välja. Samal ajal katkesid rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18.02 algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast. Iseseisvuse väljakuulutamine 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Võim võeti üle enne saksa vägede saabumist. 23. 02 loeti Pärnus ,,Endla" teatri rõdult esmakordselt Iseseivusmanifest avalikult ette. 24.02 sõitsid Päästearmee liikmed tulevase Eesti
masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks "Louisitania" uputamine koos 1198 reisiaga). · Sõja lõpp: 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja
Kokkuvõte I maailmasõjast, Vene revolutsioonist, Venemaa kodusõjast ja Eesti Vabariigi iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja
Tähtsus Eesti riikluse õiguslik teke Otsusejärgne tegevus 1) enamlased ajasid Maanõukogukonna laiali 2) Maanõukogukonna volitused läksid üle selle vanematekogule 3) Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, selgitamaks välja teiste riikide suhtumist Eesti iseseisvusesse 4) koostati manifest, milles deklareeriti Eesti suveräänsust Sobiva ajahetke ootamine eestlased tahtsid ära kasutada Nõukogude võimu nõrkust * Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolsevikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks "tühik", mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid oma võimu oma maal maksma. Iseseisvuse väljakuulutamiseks ning erakorralistes olukordades tegutsemiseks loodi Eesti
1918. Päästekomitee koostas iseseisvusmanifesti. Manifest kõigi Eestimaa rahvastele - riigi valitsuse pidulik kirjalik teadaanne rahvale, et Eestimaa kuulutatakse iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks Tartu Rahu - Eesti ja Nõukogude Venemaa rahu aastal 1920. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Isikud!! Willhelm II - Wilhelm II (27. jaanuar 1859 Berliin 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises.Pärast Franz Ferdinandi mahalaskmist (28. juunil 1914) toetas Wilhelm tugevalt keiser Franz Josephit, andes nii Austria-Ungarile võimaluse alustada sõda Serbia vastu. Franz Ferdinand - oli Austria-Ungarija troonipärija. Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otseseks ajendiks. Franz Ferdinandi järel sai Austria-Ungari troonipärijaks tema vennapoeg Karl.
Puhkes hoogne poliitiline tegevus asutati uusi erakondi, mis tutvustasid aktiivselt oma vaateid ja asusid võitlusse Maanõukogu kohtade eest. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima mõte taotleda Eestile osariigi staatust föderatiivses Vene riigis. Samas kasvas ka enamlaste populaarsus, kes rõhutasid tööliste klassiühtsust ja vastustasid rahvusliku autonoomia laiendamise taotlust. Enamlaste eestvedamisel asuti linnades ja Eestis paiknenud Vene armee väeosades moodustama tööliste nõukogusid. Aprillis algas Eestis rahvusväeosade formeerimine, mis koondati detsembriks ühte jalaväediviisi. Rahvusväeosade moodustamisega naasis 1917. aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud Vene armee erinevatesse väeosadesse. Vabadussõja puhkedes 1918 sai Eesti Vabariik nendele sõduritele ja
(kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele armeele Inglismaa – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu?
Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega väetisi, katkesid maaparandustööd, sordiaretus ning tõuparandus. Toodangu vähenemise ning sõjatarvete kasvuga kaasnesid varustusraskused, mis ähvardas suuremaid linnu näljaga. Siiski leidus ka midagi positiivset elavnes rahvuslik liikumine. Tõuke selleks andis erinevate sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine (olulisemad olid Linnadeliidu Komitee Tallinnas ning Põhja-Balti Komitee Tartus). Need tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ning tagala korrastamisega. Selle kõrvalt jätkati aga ka võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist ja omaalgatusliku tegutsemise õpetamist. Arutati päevakohaseid probleeme ning Eesti tuleviku küsimusi. Sõja-aastail kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust. Nende üks juhtidest oli Jüri Vilms, kes 1916. aastal esimest korda
19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandivahetusel ka Euroopa
Aasta 1917 Tunnikonspekt § 27 Eesti ajalugu II I Autonoomia saavutamine Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st. Eestil oleks olnud omavalitsus Vene riigi sees. Täielikku iseseisvust ei osatud sel hetkel veel nõuda, ka oli Venemaa veel piisavalt tugev ja Lääneriigid poleks toetanud sõdiva Venemaa lagunemist ja seeläbi nõrgenemist. Eesti rahvuslikud organisa
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond.
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema
peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa
ja majandusraskused ning sellel ajal poliitilisi liikumisi ei lubatudki. Võiks ütelda, et aastatel 1914 – 1916 oli Eesti poliitika sarnane. Nendel aastatel väga midagi ei muutunud. Küll hakkas asi muutuma 1917. Aastal, mil toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon. 1.2. Autonoomia Vene riigi koosseisus 1917. aastal puhkes kriis, mis oli tingitud toiduainete- ja kütusepuudusest. Töölised läksid Peterburgi barrikaadile, mis oli ka edukas, sest 2. märtsil loobus troonist keiser Nikolai II ja Venemaal moodustati uus valitsus, mida hakati nimetama Ajutiseks Valitsuseks . Kui uus olukord oli äratanud seni varjus püsinud eesti poliitilised jõud, algas aktiivne tegevus rahvusautonoomia saavutamiseks. Tartus tegutsev Jaan Tõnisson ruttas juba 8. märtsil Peterburgi uue peaministri visiidile, selgitama Ajutisele Valitsusele eestlaste autonoomiasoove. Mõne päeva pärast kogunesid maakondade ja linnade esindajad kavandama Eesti tulevast omavalitsust
Dets, 1918, saabus Tln Inglise sõjalaevastik Mobilisatsioon kukkus läbi, sest eesti talupojad ei näinud sel mõtet. Sinna läksid vabatahtlikud: · Kuperjanovi partisanide pataljon · Kalevi malev · Gümnasistid Murrang Vabadussõjas saavutati jaanuaris, 1919. Siis algasid murdelahingud. Murrang saavutati tänu: · Välisabi-Inglise laevastik · Vabatahtlikud (Soome Põhja pojad) · Antandi riikide toetus · Tekkis Eesti armee (J. Laidoner, 1918) · Oli loodud mõned uued väeüksused (soomusrongid-admiral Pitka) ja Eesti laevastik ka hiljem Tõnisson-kuulus Eesti kindral, Viru rinde juhataja 30.-31.jaanuar, 1919, kuulus lahing Paju mõisa juures (sai surmavalt haavata J. Kuperjanov), kõige kaotusterohkem lahing, vastasteks olid Läti sõdurid-kütid, lätlastest punaarmeelased. Sügisel, 1919, alustati rahuläbirääkimis Tartus, NSVL'ga.. ( Eestlaste delegatsioon-J. Poska ja
riigistati pangad ja suurettevõtted, maa kuulutati riigi omandiks ning mõisatest moodustati suurmajandid. Maanõukogu otsustas 1917. aasta novembris, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. 1918. aastal astuti selle saavutamiseks esimesed sammud, nimelt hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. 18. veebruaril alustas Saksa armee üldpealetungi, mille tulemusena moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms. Lisaks koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Enamlased põgenesid Eestist, ning korra pidamine pealinnas läks Omakaitse kätte, mis oli salaja loodud vabatahtlikest koosnev organisatsioon. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine valitsus. Samal ajal loeti esimest korda ette
ärritunud rahvast veelgi enam üles ja see lõpeb halvasti. Nikolai II ei kuulanud. Seetõttu otsustasid mõned aktiivsemad ja julgemad kõrgaadlikud, kelle sekka kuulus ka keisri onupoeg Dmitri Pavlovits (1891-1941), Rasputini tappa. Teoks sai see mõrv detsembri keskel 1916 ja oli keisrinnale ääretult sokeeriv. Veebruarirevolutsioon: Paar kuud peale Rasputini surma puhkesid streigid, Venemaa liikus kiiresti kaose poole. Keiser oli seotud vägede ülemjuhataja ametiga (millega ta hakkama ei saanud), korralikku valitsust ei olnud. Veebruari lõpus (Lääne-Euroopa kalendri järgi märtsis) 1917 haarasid streigid kogu pealinna, mis sõja ajal oli ümber nimetatud Petrogradiks. Rahvas tuli tänavatele, nendega ühinesid ka mässu maha suruma saadetud sõdurid. Petrogradi sõitis ka keiser, lootes olukorda kontrolli alla saada, ent armeejuhid, ministrid ja 1911. aastast
Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. 15. juulil alanud II Marnei lahingus läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). 15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus. Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober sõlmis Türgi Mudrose vaherahu. 24. oktoobrist 29. oktoobrini sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma. 24. oktoobril lõi Ungari ja 28. oktoobril Tsehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3 novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3.
vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
