välja. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. 1201 aastaks oli ristisõdijate vägi Veneetsiasse kogunenud, kuigi vägesid oli palju vähem kui eeldatud (10 000). Veneetslased, kelle juht oli eakas ja võibolla pime doodz Enrico Dandolo, ei tahtnud ristisõdijaid ära lasta, kui nad kokkulepitud summat täies mahus ära ei maksa, kuid ristisõdijad maksid ainult poole, ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad Lido saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi
Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Kunstikeskus Veneetsia Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja Rooma kõrval renessansiaja kolmas tähtsaim kunstikeskus. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile ja maalilisusele. Veneetslased ei lähtunud antiigist ega otsinud vormilist ilu, perspektiivi ega kogu seda kõrget teadust, millega tegeldi Roomas ja Firenzes, vaid pigem meelelist värvimuljet. Veneetsia maalikunstnikud mõtlesid värvide kaudu. Nende kunsti eripäraks on punaste ja siniste toonidega helendav koloriit, täiesti uudse tundlikkusega kujutatud looduslik valgus ja inimkeha käsitlemine.
katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.
oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Parthenonis säilitati ka mereliidu kassat. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaasategev Pheidiase. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohuna. Suure osa neist reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Olümpeion e. Zeusi tempel Zeusi tempel (Olympieion) oli suurim antiikkreeka tempel Ateenas. Kunagise maailma suurima ja märkimisväärseima templi ehitasid kartaago orjad. Tempel ehitati 468-456 a. eKr. Ehitis on dooria
meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Ehitised väljaspool Kreekat Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat,
sõdade alguses ja lõpus. Tagasi ajajoonele 8 Struma lahing bulgaarlaste hukk Toimus aastal 1014 Bulgaarlased said hävitavalt lüüa Bütsantsi väejuht: Basileos II Bulgaarlastetapja Pärast seda lahingut saadi minna kaugemale Bulgaariasse, et see vallutada. Basileos II Tagasi ajajoonele 9 4. ristisõda Aastal 1204 vallutasid veneetslased Konstantinoopoli, tekkis Ladina keisririik Bütsants jagunes kolmeks: Epierose despootkond, Nikaia keisririik ja Trebizondi (Trapezundi) keisririik. Nikaia keisririik taastas võimu Konstantinoopolis aastal 1261 Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse Bütsants 1263. aastal Tagasi ajajoonele 10 Konstantinoopoli hukk: Bütsantsi lõpp
kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202. aasta kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Minu arvates tegid prantslased ja sakslased kaupmeestega hea tehingu. Neil tõenäoliselt puudusid muud võimalused hästi üle meretee saada ning samas selle kokkuleppega kindlustasid nad endale seljataguse. Lõhuti rohkem, kui suudeti kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele.
Khaan andis abiellumiseks loa ning hakati ette valmisama 14 laevast koosnevat laevastikku, mis pulmaseltskonna Pärsiasse viiks. Printsess Cocachin ja Marco olid suured sõbrad ning printsess nõudis oma isalt, et Marco saaks nende seltskonnaga liituda.Khaan nõudstus peale pikka järelemõtlemist ning ka tema isa ja onu võisid liituda. Pulmaseltskonnaga asuti pikale ja ohtlikule reisile Pärsiasse, kus peeti nädalaid pulmapidu. Viimaks jätsid veneetslased oma sõpradega hüvasti ning läksid Musta mere äärde, kust edasi suunduti Veneetsiasse. 2 Sellal, kui Polod koduteel olid, sõdis Veneetsia Genuaga. Ka Marco oli lahingus ning sattus koos paljude oma maakonnakaaslastega Genua vanglasse. Üks tema vangikaaslastest oli osav sulemees ja Marco dikteeris talle oma kogemusi Hiina, Jaapani ja teiste idamaade reisidest.Need pandi hoolikalt kirja
. Algselt maalis tihedate paksult lõuendile kantud värvikihtidega. Hiljem muutus maalimisviis õhulisemaks. (,,Poiss sinises") Ka itaalia kunstnikele jäi rokokoo selle prantsuspärasel kujul üsna võõraks. Omapäraseima ala 18. sajandi itaalia kunstis moodustasid nn. veduudid. Neid täpseid maastiku- ja linnavaateid võiks võrrelda tänapäeva postkaartidega, sest need olid samuti määratud turistidele mälestuseks nähtud paikadest. Edukaimad veduutide loojad olid veneetslased Canaletto (1697-1768) ja tema õepoeg, samuti Canaletto (1721-1780). Mõlemad kasutasid rokokoolikult heledaid värve ning oskasid suurepäraselt edasi anda hõbekaid peegeldusi kanalite vees. Canaletto vanem töötas põhiliselt Veneetsias, kus maalis üle 20 aasta linnavaateid, mis olid eriti nõutud inglise turistide seas. Canaletto läks Londonisse, kus jätkas veduutide maalimist. Kuna talt telliti palju, siis muutus maalimine mehhaaniliseks ja lõpuks
426. aastal lasi Rooma keiser Athena kuju Konstantinoopolisse viia, kus see hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. 6. sajandil muudeti Parthenon Neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis moseeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud. 26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. Erinevalt arhailise ajastu sammastest on Parthenoni sambad kõrgemad ja saledamad
· IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268- Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida
vallutada seda ei suudetud. Egiptuse sultani Saladiniga lepiti kokku, et Jeruusalemma võidakse edaspidi külastada. Seega lõppes kolmas ristisõda moraalse kaotusega, sest lepiti valeusulistega kokku. IV ristisõda (1202-1204) ja Konsantinoopoli vallutamise põhjused Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Innocentius III korraldas retke. Selleks, et Pühale Maale minna, lepiti kokku Veneetsia kaupmeestega, kes lubasid sõdijad meritsi kohale viia. Veneetslased esitasd aga tingmuse: kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida peeti mereröövlite punktiks (kusjuures ka seal oli katoliiklasi). Seejärel suutsid venteeslased veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. Neljanda ristisõja käigus vallutati Konstantinoopol (1204. aastal). Miks nii läks, on põhjendatud erinevalt
Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi.
ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil eKr levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski
seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada.Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusega. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius III. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn, kus valitsevaks usuks oli katoliikius. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm ja Bütsantsile hukatuslik
Et moodustada puhvertsoon türklaste vastu, kutsusid 16. sajandil austerlased ka piiriäärsed serblased Voina Kraisse sõja piirile. Piirialade serblased said omale autonoomse territooriumi Austria ülemvõimu all. Horvaatiaga liitu pandi, paluti serblased aastal 1881. Aadria rannikut ähvardas 16. sajandil samuti türklaste pealetung, aga türklased ei saanud sellega hakkama. Pärast Lepanto merelahingut 1571. aastal nad enam ei üritanud ka hispaanlased ja veneetslased tegid neile tuule alla. Pärast seda, kui Napoleoni väed 1797. aastal Veneetsiat raputamas käisid, läks Lõuna- Horvaatia ja ka Ragusa prantslaste võimu alla. Napoleon ühendas Dalmaatsia, Istria ja Sloveenia Illüüria provintsideks. Sealt tegelikult tekkis Jugo Lõuna Slaavia kontsept, pealinn Ljubljana. Kui Napoleon 1815. aastal Austria-Ungari keisririigi käest Waterloo all lüüa sai, siirdusid ungarlased järelejäänud tükke kokku korjama.
imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid üssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Skulptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine
IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees- Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus
ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Halikarnassose Pergamoni altar Amfiteater mausoleum Epidauroses 7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a
Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Neljas ristisõda(1202-1204) 4 Neljanda ristisõja eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel, kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Veneetslased aga suutsid ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida pühal maal või hoopis Konstantinoopolis. Ristisõdijad vallutasidki 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Ristisõdijad ei saavutanud pühal maal kavandatud eesmärke, kuid mingi kasu sellest ikkagi oli. Tihenes kaubavahetus Idamaadega ja ka käsitöö sai hoogu juurde. Ristiusu kirik paavstivõimu hiigelajal Keskaegsed inimesed olid sügavalt usklikud
Szczecini. Liitlased vallutasid 1713 kõik Rootsi valdused Saksamaal. 2.6Sõjategevus Soomes Peeter I kindlustas oma territoriaalseid võite Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-Soome. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, Vene laevastikust kaugelt üle. Peetri ainuke sanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.7. augustil (25.27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi Hankoniemi lahingus. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, aga hea manööverdamisvõimega Vene laevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning abordeerisid liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.[5] 3.Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus
Veneetsia Ristisõdijate riikide rajamine 11. saj viimasel kümnendil ja 12. sajandi esimesel veerandil pakkus itaalia ülemerekaupmeestele veel uusi võimalusi, sest tekkinud riigid sõltusid suuresti mere kaudu varustamisest ja neil endal ei olnud laevastikke. Tihti kasutasid teised riigid itaallaste laevastikku oma eesmärkide saavutamiseks, saades selle eest rikkalikke vastuteeneid ja maavaldusi. Näide 1: 1123. Pactum Warmundi' iga aitasid veneetslased Jeruusalemma kuningriigi Egiptuse vastu võidule ja said selle eest igas kuningriigi linnas kaubanduskvartali, õigusmõistmise autonoomia, piirangud tollidele ja maksudele. Näide 2: ristisõdade käigus soovisid frangi ristisõdijad vallutada Konstantinoopoli. Seda tehti jällegi Veneetsia laevadega. Saadi palju territooriume ja rikkusi juurde. Sellised tehingud suurendasid veneetslaste ülemvõimu Vahemeres veelgi. Genova Veneetsia peamiseks rivaaliks oli Genova. Näiteks 1170
Rootsi-vastasesse liitu ning hõivas Szczecini. Liitlased vallutasid 1713 kõik Rootsi valdused Saksamaal. Peeter I kindlustas oma territoriaalseid võite Läänemere piirkonnas. Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-Soome. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, Vene laevastikust kaugelt üle. Peetri ainuke sanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.7. augustil (25.27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi Hankoniemi lahingus. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, aga hea manööverdamisvõimega Vene laevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning abordeerisid liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates
Ettevõtmist vedas Perikles, sünnilt aristrokraat, kes oskas võita vaesemate klasside poolehoiu, arendas välja Ateena demokraatia ja juhtis riiki 460 aastast kuni surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest. Peaehitiseks Atheenale pühendatud Partheon, arhitektideks Itkinos ja Kallikrates. Skulptorite töid juhatas Pheidias, kes ise tegi kullast ja elevandiluust Atheena hiigelkuju. 17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil
aladel lähedasest Istria poolsaarest kuni Küprose saareni. Veneetsia, ammune merelinn, kus eksootiline idamaa segunes läänega, kisti üha enam sõdadesse, mida peeti Itaalia valdamise pärast. Ta jäi uhkeks ja puutumatuks, kuna suurel määral tulenes ta tugevus vabariikliku konstitutsiooni ainulaadsest stabiilsusest. Õukonna puududes võtsid kunstnikud tellimusi vastu riigilt. Keegi ei uskunud Veneetsia üleolekusse rohkem kui veneetslased ise, nad ehtisid oma maju ja paleesid mitte üksnes isikliku prestiizi, vaid riigi hiilguse pärast. Seal toimus hoogne ehitustegevus. Veneetsias töötas silmapaistev arhitekt Andrea Palladio, kes kõige järjekindlamalt võttis eeskujuks antiikarhitektuuri, sealhulgas kuldlõike proportsioonid. Tema poolt ehitatud palatsosid ja kirikuid kaunistavad dekoratiivsed sambad ning pilastrid, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Palladio looming sai tuntuks nn. Palladio stiilina ehk
Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda ( 1202. 1204. ) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius 3. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on
See, kes ei hoolitse selle eest, kaotab omandatu kiiresti. Roomlased pidasid neid asju hoolikalt silmas. Nad lõid kolooniaid ja toetasid nõrgemaid võimumehi, ohjeldasid tugevamaid ega lasknud au sisse tõusta võõramaalastel. Nii nad suutsid Kreeka provintsi hoida enda all.Samuti oskasid nad ette aimata ka tulevasi probleeme ning nendega ennetavalt tegeleda. Seega pidasid ka roomlased sõdu Kreeka pinnal, et mitte viia seda Itaaliasse. Kuningas Louis kutsuti Itaaliasse, kuna veneetslased olid muutunud liiga ahneks ja lootsid prantslaste tulekuga saada omale Lombardia provints. Louis omandas Lombardia ning taastas sellega oma reputatsiooni. Genova alistus ning kuningas sai poolehoidjaid. Ja siis mõistsid veneetsalsed oma viga, kahe maatükki omandamis eest Lombardias olid nad teinud kuninga ühe kolmandiku Itaalia isandaks. Prantsusmaa Kuningas oleks saanud nüüd hõlpsasti oma reputatsiooni
ei suudetud seda siiski vallutada. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljanda ristisõja eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel, kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Veneetslased aga suutsid ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida pühal maal või hoopis Konstantinoopolis. Ristisõdijad vallutasidki 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Ristisõdijad ei saavutanud pühal maal kavandatud eesmärke, kuid mingi kasu sellest ikkagi oli. Tihenes kaubavahetus Idamaadega ja ka käsitöö sai hoogu juurde. Püha Rooma keisririik Peale Karl Suure valitsemist kaotas keiser oma võimu, kuid keskaegsete inimeste meelest ei tähendanud see
Suure looduslähedusega ühineb ideaalne, äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus langeb sirgetes voltides alla, vaba jalg tuleb natuke riide alt esile
Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa Rooma keiser Fiedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe Teine Auguste. Kolmas ristisõda lõppes kristlaste moraalse kaotusega. Neljas ristisõda (1202 1204). Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased nõudsid, et need aitaksid vabaneda mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn. 12.aprillil aastal 1204 vallutati Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm. Aastal 1212 toimus laste ristisõda. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis Jumal on nende vastu armulisem. Nad asusid teele Pühale Maale, et hauda tagasi võita. Paraku lõppes nende ettevõtmine kurvalt. Suur osa lastest hukkusid, osa müüdi
nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks
äraseletatud rahu, lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Sügav usklikkus on selle kunst kandepind. Tähtsaim kunstikeskus Ateena. Pheidias viib plastika täiuseni. Tema ulatuslikeimad tööd on Parthenoni skulpturaalsed kaunistused, tähtsaim Athena kolossaalne kuju. Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis – 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus
eriti pükste valik. Põlvpükste sääred lõppesid põlvest veidi kõrgemal, püksid olid puusast liibuvad ning mõnikord kergelt polsterdatud. Põlvpükse oli mitme eri tegumoega, 16.sajandi keskpaiku oli polsterdus peamiselt vöökoha ligiduses. Olid olemas erilised torukujulised püksisäärepikendused, mis lühikeste pükste all kantuna ulatusid põlvedeni. Veneetslased kandsid puusast liibuvaid, allapoole põlvi ulatuvaid pükse, mille sääred võisid olla kas päris kitsad või siis avarad. PõhjaEuroopa voodriga moepüksid olid tehtud tärgeldatud riidepaanidest, Inglismaal aga olid populaarsed väga laiad põlvpüksid. 36 · Sukad. Sukakudumismasina leiutamine muutis senised riidest õmmeldud
eriti pükste valik. Põlvpükste sääred lõppesid põlvest veidi kõrgemal, püksid olid puusast liibuvad ning mõnikord kergelt polsterdatud. Põlvpükse oli mitme eri tegumoega, 16.sajandi keskpaiku oli polsterdus peamiselt vöökoha ligiduses. Olid olemas erilised torukujulised püksisäärepikendused, mis lühikeste pükste all kantuna ulatusid põlvedeni. Veneetslased kandsid puusast liibuvaid, allapoole põlvi ulatuvaid pükse, mille sääred võisid olla kas päris kitsad või siis avarad. PõhjaEuroopa voodriga moepüksid olid tehtud tärgeldatud riidepaanidest, Inglismaal aga olid populaarsed väga laiad põlvpüksid. 36 · Sukad. Sukakudumismasina leiutamine muutis senised riidest õmmeldud
1189-1192 Inglismaa Richard Lõvisüda, Prantsuse Philippe II Auguste, S-R Friedrich I Barbossa, Saladini vallutus, Arsufi lahing 91--Lõvisüda võitis, vaherahu IV ristisõda (1202-1204) Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Ristisõdijad leppisid Veneetsiaga kokku, et Veneetsia viib nad laevadega Pühale maale. Neil ei olnud piisavalt raha, seetõttu pidid nad Veneetsiale aastal 1202 Ungarilt Zara linna vallutama. Ristisõdijad andsid Zara Veneetsiale Veneetslased õhutasid ristisõdijaid Bütsantsi ründama 1204 ristisõdijad võidavad Bütsantsi väed Kreekas, Messeenias 12.aprill ristisõdijad vallutavad Konstantinoopoli ja rüüstavad selle Bütsantsi keisriks sai Alexios V Angelos, kes ei suutnud bütsantslaste vastupanu eurooplastele peatada. Seetõttu ta kukutati. 16.mail kuulutati välja Ladina keisririik, keisriks sai Flandria krahv Balduin. 1202-04; Pr ja Flaami aadlik-Zaravallutus-Bütsantsigasõda-Konstantinoopol-Ladina keisririik
(Addio Roma). 2. p. Poppea kroonimine. Konsulid ja tribuunid ülistavad Poppeat. Saabub ka Armastus koos oma ema Veenusega (videol Veenust ei ole). Poppea ja Nero magus ja meeleline lõpuduett.I avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Veneetsia koolkond Sai alguse ooperiteatriga 1637. Kui Mantua koolkonnas olid ooperi taga akadeemilised jõud -> esteetilised ideed ja kultuur, siis 17. saj. Veneetsias domineeris ainult vaatemäng: keerulised lavaseadmed, kujundus. Muusika osas olid veneetslased harjunud kogumikes avaldatud aariate ja canzonettidega. Camerata ringist välja kasvanud retsitatiivne stiil oli neile võõras. Monteverdi kirjutas Veneetsias 5 ooperit, säilinud 2. 6. Cavalli "Iasone", Veneetsia koolkonna levik, Cesti 1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud
vastava seaduse heakskiitmisega · Parlament: eitas kuninga vetoõiguse legitiimsust, kuulutas oma korralduse salus populi (julgeoleku) nimel rahvale siduvaks · Kuningas: ilma vetoõiguseta poleks ta enam `Inglismaa kuningas', vaid ainult `Veneetsia doodz' · Parlamendi eestkõnelejad: kui vetoõigus on olemuslik osa inglise segavalitsusest, siis see muudab inglased kuningast sõltuvaks, ehk tema orjadeks. "Tõepoolest, vaadakem siis, miks veneetslased niiväga muretsevad oma doodzide võimu ulatuse pärast eks ikka sellepärast, et nad kardavad orjust." · Salus populi nimel parlamendi relvastatud vastupanu kuningale õigustatud kodusõja algus 1642 augustis. 1649 Charles I hukkamine parlamentaarne türannia, loodi Inglise vabariik Inglise vabariik (Commonwealth) 16491660 Uus-Rooma mõtteviis vabadusest saavutas oma haripunkti · John Miltoni (16081674) kaitsekõned vabariigile:
Kõige rohkem on bütsantsi eeskujudest mõjustatud aga Veneetsia romaani-aegne sakraalarhitektuur, mille silmapaistvamaks mälestiseks on bütsantsi meistrite poolt 11.sajandil ehitatud Püha Markuse katedraal. Põhiplaanilt meenutab see Apostlite ristkuppelkirikut Konstantinoopolis (kreeka rist, 5 kuplit), mille läänepoolse ristiharu külgedele ehitatud kabelid-eeskojad moodustavad viie suurejoonelise portaaliga esikülje. Kuna jõukad veneetslased pidasid oma aukohuseks varustada ehitist igasuguste sammaste, kapiteelide ja reljeefidega, siis on ehitise lääneseinal arvukalt antiikseid sambaid. Neljanda ristisõja (1204) aegseid edukaid röövretki meenutavad aga peaportaali pronksuksed ning hellenistlik pronkskvadriiga peaportaali kohal. 14.sajandi alguses lisati katedraalile gooti karniis õhuliste kullatud tornikestest taimornamendi, pühakute ja inglitega. Katedraali interjöör on
annaabi.ee 
