Organismide paljunemisviisid
Kert Randla
9.Klass
IPK
2011
Vegetatiivne paljunemine
Vaid ühe vanemorganismi
vajav paljunemisviis, mille
korral uus organism moodustub
kas lähteraku pooldumisel või
hulkrakse organismi osast.
Järglased on geneetiliselt
identsed vanematega.
Vegetatiivselt paljuneb näiteks
maasikas, orashein, kartul.
Eoseline paljunemine
Vegetatiivsel Osaleb vaid üks paljunemisel tekkinud vanemorgan organisme iseloomus- Vegetatiivsest tab vähene pärilik paljunemi- sest ei võta muutlikkus (tekib vaid osa sugurakud, seega juhul, kui mutatsioon ei teki viljastumist toimub paljunemis- Järglased on omavahel üksuses nt. mugulas) geneetiliselt identsed, Kiire paljunemisviis ka vanematega lühikese ajaga luuakse geneetiliselt identsed suurearvuline sarnane järglaskond Hüdra pungumine Kalanhoe paljunemine Bakteri pooldumine lehtedega Eostega paljunemine On levinud Eoselisel paljunemisel algloomadel, seentel, on pärilik muutlikkus vetikatel ja osadel suurem, sest eoste taimedel valmimisel toimub
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus
on väiksem. Sugulise paljunemise puhul on vaja nii emas, kui ka isassugurakku. Suguline-uus organism saab alguse viljastunud munarakust(sügoodist) Organism pärineb kahest vanemast Mittesuguline-organism pärineb ühest vanemast. Jaguned eoseliseks ja vegetatiivseks. 2. Mittesugulise paljunemise eriviisid: eoseline ja vegetatiivne 3. Suguliselt paljunevad organismid: inimene, kass, põder, siga, Elari 4. Vegetatiivne paljunemine- kehaosadega paljunemine Eoseline paljunemine- eostega paljunemine 5. Eostega paljunevad organismid- seened, sammaltaimed, sönajalgtaimed, vetikad 6. Vegetatiivselt paljunevad organismid- bakterid, kartul, maasikas, vaarikas, tulp, sibul, piparmünt 7. Vegetatiivse paljunemise viisid- pungumine, pooldumine,
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel.
väga erinevad Geneetiliselt identsed, välimus sarnane Järglaste geneetiline varieeruvus: suurem Järglaste geneetiline varieeruvus: väiksem Puudused: vajatakse enamastoi kahte Puudused: Järglased on väga sarnased vanemat Eelised teise sigimisviisi ees: Järglased Eelised teise sigimisviisi ees: On vaja ainult väga erinevad-kohastuvad keskonna ühte vanemat, palju järglasi korraga. tingimustega. Näiteid organismide kohta: kass, koer Näiteid organismide kohta: Sõnajalad, kartulid(mugulatega), maasikas, käsnad
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e
Mutatsioonide kahjulikkus – keha nõrgendav, kahjustav toime nt vähi teke, haiguse teke jms 11. Ühemunakaksikute korral on üks sperm viljastanud ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Ühemunakaksikud on alati samasoolised, ühesuguse päriliku materjaliga ning välimusega. Erimunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki erineva spermiga. 12. Organismide paljunemine ja muutlikkus. Looduses 2 paljunemise viisi: Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Paljunemisel osaleb 1 Paljunemisel osaleb 2 vanemorganismi vanemorganism Ei toimu viljastumist ega Toimub emas- ja isassugurakkude valmimine sugurakkude teket ja nende viljastumine Järglased erinevad vanematest Järglaste muutlikkus kõige suurem
Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab geneetilist muutlikkust. Võilill Hermatofrodiilsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Mida tähendab partenogenees. Nt ehk neitsistsigimine on mitmetel taime ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta / uue organismi areng viljatumata munarakust. Mesilased, vesikirp. Milles seisneb paljunemise tähtsus (sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel)? Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.
Kõik kommentaarid