Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Veekriis ja vee reostamine - sarnased materjalid

stus, veekogudesse, veereostus, tagaj, kommunaal, inimkond, suurenev, udmine, hjustada, steemis, kvaliteedis, siks, reostumine, inimkeha, miljoneid, veehulk, helepanuv
thumbnail
11
pptx

Veekriis ja veereostus

põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained Lahendused Veetarbimise vähendamine Reovee puhastus Jäätmete vähendamine Õigeaegne väetamine Vältida olme ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine Vee transportimine Mis on vee kaitseks tehtud? Helsingi kokkulepe Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni privileegide ja immuniteetide kokkulepe. Kuuluvad: Taani Kuningriik, Eesti Vabariik, Soome Vabariik, Saksa Liitvabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Poola Vabariik, Vene Föderatsioon ja Rootsi Kuningriik Mis on vee kaitseks tehtud? Euroopa Liidu Globaalse Veeinitsiatiivi raames sõlmis Euroopa Liit 12 Ida

Keskkonnageograafia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veekriis ja veekogude reostumine

on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks.Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Veekriis ja veekogude reostumine

Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Veekriis ja veereostus

Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda

Keskkond
22 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õhu ja vee reostumine

Selle tulemusena satuvad vette orgaanilised ühendid, mis võivad põhjustada vees hapnikupuudust. 2)Õlireostus Õlireostus on põhjustatud nii tööstuse kui ka transpordi poolt. Õli takistab õhuhapniku lahustumist vees. Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde, kuna lagunevad lindude sulgede märgumist tõkestavad rasvad. Aleksander Andrejev AT112 3) Ka mulda saastavad ained (väetised, taimekaitsevahendid jne) satuvad varem või hiljem veekogudesse. Väetiste toimel hakkavad veekogudes vohama vetikad, mille tulemusena võib tekkida hapnikupuudus. Seda nähtust nim. eutrofeerumiseks. 4)Soojusreosstus Üks eriline saastuse liik on soojus-reostus. See on keskkonna reostumine soojuseks muundunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heidete vahendusel. Aleksander Andrejev AT112 2 ÕHU REOSTUMINE

Ökoloogia
10 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vee reostumine

· Erinevad heitveed. · Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. · Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. · Tööstusest pärit jahutusvesi./2/ Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Tahkete jäätmete kõrval tekib üha enam vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonnareostus. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Üha rangemad nõudmised ja suurenevad trahvid sunnivad arenenud maades puhastama suurem osa jääk- ja olmeveest. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Toiduahelate kaudu mõjuvad reoveed paljudele organismidele. Võib hävida suur osa

Bioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Veekogude reostumine

KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Tööst

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus  Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas  kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Globaalsed probleemid

teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Näiteks ka väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida-Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. Puhas joogivesi on probleemiks paarikümnes Eesti asulas, kuhu tuleb see tsisternidega kohale vedada. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik neist heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud.

Geograafia
247 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Veepuudus

vaid tühine osa sellest mage vesi. · Kogu maailma veevarust on ainult alla 1% joogikõlbulik Veepuudust esineb... · PõhjaAafrika riikides · LähisIda riikides · Mehhikos · Pakistanis · LõunaAafrikas · Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia) · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keskkonnakaitse

pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama? Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid

Bioloogia
123 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Globaliseerumine maailma mastaabis

e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html) 3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida ühiskond olemasoluks vajab ja tootmiseks kasutab. Loodusvaradeks on näiteks vesi, õhk, muld, kivimid. Loodusvarasid jaotatakse kaheks: taastuvad loodusvarad ja taastumatud loodusvarad. Taastuvad loodusvarad on näiteks muld, mets, veevarud. Need on loodusvarad, mis otsa ei või saada ning kestavad arvatavasti kauem kui inimkond. 7 Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Need on loodusvarad, mis võivad mingi aja lõppedes otsa saada, kuna neid kasutatakse nii intensiivselt. „Kuna ühe või teise loodusvara kasutamise intensiivsus võib aegade jooksul kiirelt muutuda, ei ole loodusvarade liigitus taastuvateks ja taastumatuteks alati kõige otstarbekam

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

 ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused:  Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;  Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;  Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.  Naftareostus;  Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;  Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:  Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;  Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia);  Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta:  Veetarbimise vähendamine;

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast. Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest - seda kasutatakse

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keskkonnaprobleemid

Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett 5 peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele: toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Kuni 1980. aastate keskpaigani lasksid riigid osa radioaktiivsetest jäätmetest merre. 1967. aastal oli nendr koguhulk 20 000 tonni, 1983. aastal juba 100 000 tonni

Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Inimene ja keskkond

Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. 1.2 AUTOSTUMINE Üheks tänapäeva probleemiks on pidevalt suurenev autostumine. Kuigi järjest enam liigub Eesti teedel uusi autosid, mis tarbivad vähem kütust ja on sellevõrra säästlikumad, oleks ikkagi rohkem vajalik kasutada liikumisvahendeid, mis ei tarbi fossiilseid kütuseid või mis transpordiks korraga rohkem inimesi (ühistarnsport) ja kulutaksid kütust sellevõrra efektiivsemalt. Probleem on tõsine, sest transpordisektorist, eriti autodest, tingitud energiatarbimine võib põhjustada aastaks 2010 maailmas energiavajaduse kasvu umbes 45% võrra

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat Vesi

MIS ON VESI? Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustelvedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAMINE? Vee reostumine on suure h

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ülevaade globaalprobleemidest

Eralduvad gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemis seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades.

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides

Kodanikuõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Globaliseerumine.

(E-õpe, 2012) Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. (E-õpe, 2012) Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida.

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ökoloogia

). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria.

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine;

Keskkonnaökoloogia
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ÖKOLOOGIA

kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

(metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline,

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogia kontrolltöö – Ökoloogia

Põhjused: kütuste põletamine; põlevkivi põletamine; tööstuse saaste; transpordist pärinev saaste Tagajärjed: Kahjustab metsi (eriti okasmetsad), mulda, taimejuuri (tekib toitainete puudus), veekogude elustikku; orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused:vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; puhastusseadmed Veekriis ja veekogude reostumine: Põhjused: magevett on vähe; kulub palju (töösuse, kodusesmajapidamise jne); antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades; naftareostus; maa üleväetamine,keemilistetõrjevahendite kasutamine; mageveed on saasteohtlikud; veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed: põhjustab nakkushaiguste levikut; magevee puudus; naftareostus põhjustab loomade hukkumist; veekogude eutrofeerumine; mürkainete kogunemine organismi. Lahendused:veetarbimise vähendamine; heitvete puhastamine; õigeaegne väetamine ja

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Vesi ja veega seotud probleemid

Kuigi tehnoloogia võimaldab vee puhastamist ja taaskasutust, on suured kaod seoses aurumisega http://www.unep.org/dewa/vitalwater/article43.html Vee kasutamise struktuur maailmas Aasi Põhja- Euroop Ladina- a Ameerika a Ameerika Aafrik Okeaani Kariibia a a Põllumajand us Tööstus Kommunaal Analüüsi vee kasutamise struktuuri maailma erinevates piirkondades http://mindsorbet.blogspot.com/2009/03/water-works-in-turkey.html Veekasutus inimese kohta on USA-s 3X Kesk-Aafrika suurem kui elanik kasutab Indias ja Hiinas vaid 2%

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ökoloogia kordamine

ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

Tagajärjed: õhu saastamine; looma- ja linnuliikde hävimine (uute tehaste ehitamisel kasutatakse palju metsa ja hävitatakse loomade kodusid); inimestel haiguste tekkimine (nt astma) 4. Rahvastikuprobleemid a. Jäätmeprobleemid: Põhjused: rahvastiku arvu suurenemine, kasutusel olevad materjalid (kilekotid), tootlikuse ja tarbimise suurenemine Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed, osa prügist jõuab veekogudesse, pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud ühenditega b. Veekriis ja -reostus: Põhjused: magevett on maailma veevarudest kõigest 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud nind veereostus arengumaades, naftareostus Tagajärjed: vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut, magevee puudus paljudes arengumaades (Aasia, Aafrika), naftareostus põhjustab loomade hukkumist c. Hapestumine:

Keskkond
8 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Veekogude reostumine ja kaitse

Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Keskkonnaprobleemid

energia). 2. Taastumatud: maagid, kaevandatavad (fossiilsed) kütused, maapõuesoojus (geotermiline energia) ja tuumaenergia. · Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Rahvastikuprobleemid · Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. · Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50- 60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. · Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Veekriis ja vee reostamine · Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui

Keskkonnaõpetus
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun