Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veebipõhised kontoritarkvarapaketid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saata, mõõdud, joonlaud, teeninduskool, 011k, salvestamine, arvutisse, salvestada, error, ainud, fontide, zoho, imelikult, panen, alapealkirjad, samasse, osanud, adobe, fonte, taandrida, tahad, tekstile, vahekordSISUKORD 17 SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20
.............................................................................18 Päis ja jalus (Lisa, Insert) .............................................................................................................................19 Lehekülgede nummerdamine (Lisa, Insert) .................................................................................................20 Lehekülje vormindamine (KüljendusLehe häälestus, Page LayoutPage Setup) .................................21 Dokumendi salvestamine ja printimine........................................................................................................22 Laadid (Avaleht (Home) Laadid (Styles) grupp) ......................................................................................24 Sisukord (Viited, References) .......................................................................................................................26 Tabelid......................................................................................
...............................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine......................................................................................................5 Oma dokumendi vormindamine...........................................................................................................6 Dokumendi salvestamine......................................................................................................................7 Programm WordPad aken....................................................................................................................8 Pilt dokumendist, kus on rakendatud erinevaid fonte ja värve............................................................9 NotePad................................................................................................................
kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2 Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada.
lõppformaadina. Kuna faililaiendid on reeglina kolmetähelised, siis tuntakse seda ka kui JPG formaati. JPEG kasutatakse enim fotode salvestamiseks. GIF - selle formaadi puhul kasutatakse kadudeta kokkupakkimist, kuid on piiratud 256 värviga. Väiksem värvide hulk hoiab pildi mahtu väiksena ning sellepärast võib seda enim kohata veebis. Kindlasti ei saa selle formaadi puhul mainimata jätta võimalust salvestada läbipaistvana ning animatsioonina. PNG - väga sarnane formaat GIF'ile. Kuigi see ei võimalda salvestada animatsioone, lubab see salvestada rohkem värve ja mängida läbipaistvusastmetega. BMP - tegemist juba päris vana formaadiga, mille puhul ei pakita kokku mitte midagi ja see hoiab pildi mahtu väga suurena. TIFF - pildiformaat, mis lisaks tuntusele võimaldab suurt eraldusvõimet ja värvisügavust
visuaalsete efektide (nt sära, peegelduse ja varjude) abil on võimalik luua dünaamilisi tiitellehti ja pealkirju. Sobib hästi õpilastööde vormistamiseks. PowerPointiga saab luua esitlusi millele lisatud pilte ja videosid on võimalik redigeerida otse esitluses. Videoklippidele saab lisada mitmesuguseid huvitavaid effekte. OneNote2010 programm on mõeldud märkmete tegemiseks. Ühe hiireklõpsuga saab lingitud märkmete funktsiooni abil veebilehed jms märkmikku salvestada. Excel 2010 programmi abil saab tabelitele ja andmetele lisada värvilisi diegramme ja graafikuid. Seda programmi on tavakasutajal lihtne kasutada. Windows Live SkyDrive'i abil saab vastloodud dokumendid mugavalt internetti üles laadida ning edaspidi pääseb neile juurde enamike veebibrauserite kaudu 1.2 MS Office Kodu ja äri 2010 Sellel paketil on rohkem rakendusi ja tööriistu kui eelpool kirjeldatud ,,Kodu ja kool" paketil, (Word, Excel, PowerPoint, OneNote ja Outlook)
Kui soovid infot siirdada või kustutada, vali korraldus Cut (või Ctrl+X). Info siirdamiseks vii kursor kohale, kuhu tahad info paigutada (klõpsa seal hiirega) ja vali menüüst Edit korraldus Paste (või Ctrl+V). Klahvikombinatsioone on mugavam kasutada kui hiirt (eriti märgatav on see sülearvutil). Analoogselt võid infot kopeerida ka ühest dokumendist teise, näiteks Exceli diagrammi Wordi tekstidokumenti või PowerPointi slaidile. Töö salvestamine Olemasolevasse dokumenti tehtud muudatused salvesta menüü File korraldusega Save. Uue dokumendi või muudetud dokumendi uue nimega salvestamiseks kasuta failimenüü korraldust Save As, mis avab samanimelise dialoogiakna. Vali kaust, kuhu fail salvestada, tipi väljale File name faili nimi ja klõpsa nupul Save. Dokumendi printimine Dokumendi printimiseks veendu, et arvuti on ühendatud kohaliku või võrguprinteriga. Seejärel vali menüüst File korraldus Print
5. klõpsutada nupul OK. Excel-File-Save Valides käsu Save on kaks võimalust: 1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused olemasolevasse faili juurde. Excel-File-Save As Avanenud aknas on järgmised osad: · File Name: - siia tuleb trükkida nimi tabelileile, mida Te salvestada tahate. Nimi peaks erinema failide nimekirjas olevatest failinimedest (kui Te sisestate juba olemasoleva nime, siis varem selles failis olnud info hävineb). · Failide nimekiri - see asub rea File Name: all ja siia ilmub aktiivses kataloogis olevate failide nimekiri · Directories: - saab valida kataloogi, kuhu Te soovite faili salvestada. Mingi kataloogi aktiviseerimiseks tuleb teha topeltklõps selle kataloogi nime peal
ärikasutajad ja arendajad. SharePoint Workplace aitab siis kaasa koostööle näiteks ühe firma töötajate vahel. Kui sünkroniseerida SharePoint Workplace SharePoint Serveriga pääseb oma arvutis olevatele failidele igal pool ja igal ajal. Serveriga ühenduses olles saab ühiselt luua Wordi ja PowerPointi üksusi. SharePointil on väga palju erinevaid võimalusi, aga et neid kõiki mõista ja seletada peaks seda programmi hästi haldama. Lync on suhtlusklient, selle abil saab saata kiirsõnumeid. Lynci sissetulevad kõned saab suunata ka mobiiltelefonile või kodutelefonile. Saab pidada ka videokõnesid. Lynci saab ühendada ka Microsoft Messengeriga, et seal olevate kontaktide näiteks videokõnesid pidada. 1.5 Standard paketis on Word, Excel, PowerPoint, OneNote, Publisher ja Outlook koos Ärikontaktide halduriga. Siinkohal kirjutan siis ainult Outlook'ist koos Ärikontaktide halduriga, mis on tegelikult kaasas ka Professional Plus paketis. See on võimas kliendi ja
Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu. Näiteks oleks vaja lisada jooksvalt uudiseid, lubada kommentaare, hallata kasutajaid, saata emaile jne. Selle jaoks tuleb serverisse paigaldada lisatarkvara, mis selle eest vastutab, näiteks: php python Perl ASP.NET jms Näiteks sisestades veebiaadressi, kus nõuame serverilt test.php faili, siis veebiserver tuvastab faililõpu järgi php faili ning suunab selle php-mootorile. See teeb omad järeldused koodist ja suhtleb vajadusel andmebaasiga. Lõpptulemusena luuakse serveri ja veebilehitseja jaoks juba tuttav HTML kood. Hetkest, mil HTML
Google App Engine ei toeta MySQL, MSSQL ega muid relatsioonilist andmebaase, vaid kasutusel on Google poolt välja töötatud mitte-relatsiooniline BigTable andmebaas. BigTable suurimaks piiranguks on kuni 1 MB suurused andmebaasi kirjed. Üldiselt ei tohiks selline piirang probleemiks olla, aga kuna GAE ei võimalda aplikatsioonidele failisüsteemi kirjutamise õigust ning kõik programmi töö jooksul lisatud failid tuleb salvestada failisüsteemi asemel andmebaasis, võib 1 MB piirang suht probleemseks osutuda. Õnneks on alternatiivina võimalik kasutada suuremate failide salvestamiseks BlobStore failihoidlat, kuid selle kasutamine on mõnevõrra keerukam ning nendele failidele ei pääse programmiliselt ligi (ei saa lugeda faili sisu jms.). Kolmandaks suureks piiranguks on eelpoolnimetatud 1 MB piirang. Andmebaasi iga kirje ning
lihtsalt leidnud võimalusi, kuidas võimalikult mugavalt lehtedel olevad andmeid määrata vastavalt kasutaja soovidele. Lihtsaim HTMLi reeglitele vastav veebileht näeb aga välja järgmine:
16 Kopeerimine.................................................................................................... 69 17 Lõikumine ....................................................................................................... 75 18 Kujundi loomine mööda rada .......................................................................... 80 19 Mõõdulint, mall ja abijooned ........................................................................... 85 20 Tekstid, mõõdud ja kommentaarid .................................................................. 93 21 Tekstuurid ....................................................................................................... 99 22 Presentatsioon .............................................................................................. 107 23 ÜLESANDED ................................................................................................ 114
......................................................................... 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine..............................................................................9
teha. Enamasti selgub süstemaatilise läbiproovimise käigus siiski, et soovitud lahendus on tehtav - kuigi mõnikord küllaltki pikka teed pidi. Paratamatult aga leidub kohti, kus ka programmeerimiskeele enese käsklus käitub vähemasti mõningates olukordades kõhutunde pakutust erinevalt. Vahel aitab sellistel puhkudel manuaali lugemine. Välistatud pole aga ka olukord, kus on võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati tänuväärsed ning samas tõstavad saatja enesetunnet ja enesekindlust. Microsoft .NET platvorm Microsoft .NET raamistik (Framework) on platvorm programmide loomiseks. Enne .NETi oli
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle
kasutajad sealt alati abi, kui vaid oskavad küsida. Kõikidel joonisel: – objektide valikkuruuduke „punkt joonel“; ↵ – vajutus sõrmisele [ Enter ] NB! Sõrmiste nimetused on juhendis kõikjal paigutatud [ ]-sulgudesse, välja arvatud tähised ↵ ┐ ja ┌ ja nad on toodud poolpaksus kirjas. Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel
millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir
operatiiv- mälu Üldjoontes töötab siis arvuti järgmiselt: 1. Mingi sisend-väljundseadme abil viiakse arvuti põhimällu programm, milline koosneb käskudest. Peale seda loeb arvuti juhtseade mälu pesast (pesadest) programmi esimese käsu ja organiseerib selle täitmise. Käsu funktsioonid võivad olla erinevad (aritmeetika- või loogikaoperatsioonid, andmete lugemine või salvestamine, andmete lugemine mäluseadmelt jms.) 2. Edasi loeb arvuti juhtseade programmi järgmise käsu. See programmi käsk võib aga olla nn. suunamiskäsk, mis määrab järgmise täidetava käsu algusaadres- si. Selline "hüpe" võib toimuda tinglikult, st. peale mingi tingimuse täitmist. 3. Seega arvuti juhtseade täidab programmi käske automaatselt, ilma inimese sekkumiseta. Programm võib vahetada infot välismäluseadmetega. Kuna
Näiteks saab paketi AutoCAD abil tehtud jooniseid "tõmmata" sisse tekstiredaktoriga Word koostatavatesse dokumentidesse. Omavahel on ühilduvad ka paketi AutoCAD erinevad ver- sioonid, kuid ainult "alt üles": varasema versiooni abil valmistatud joonis on uuema versiooni abil samuti töödeldav, kuid vastupidi mitte (joonise keerukusest sõltumata). Siin on aga üks erand: kasutades rippmenüü File alammenüüst salvestamise võimalust Save As..., saab 15. versiooni joonise muu hulgas salvestada soovi korral kas 14. või 13. versiooni joonisena. Sealjuures tuleb arvestada, et kui madalamas versioonis mingit liiki objekt puudub, siis võidakse ta asendada muud liiki objektiga, või läheb ta salvestamisel hoopis kaotsi. Täppisjoonis on ühtlasi kvaliteetjoonis, kus tuleb jälgida mitmeid nõudeid: · joonis on nõutavas formaadis ja varustatud nõuetekohase kirjanurgaga; 3
3.Seoste loomine ja haldamine..............................................................................19 6.PÄRINGUD.............................................................................................................. 22 6.1.Päringu mõiste....................................................................................................22 6.2.Päringu loomine................................................................................................. 23 6.3.Päringu salvestamine ja muutmine.....................................................................25 7.PÄRINGU LIIGID....................................................................................................26 7.1.Selekteerimispäring............................................................................................26 7.2.Toimingpäring....................................................................................................29 7.3.Koondtabelpäring..............................
mis asuvad põhimälus. Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist- kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s puudub, otsitakse põhihoidlast. Koopia salvestamine vahemällu lähtub oletusest, et üks kord kasutatud infot läheb suure tõenäosusega veelgi vaja. Cache on alati kiirem ja seega kallim kui põhihoidla. Tema maht on põhihoidla mahust tunduvalt väiksem. Kuna vahemälu maht on piiratud, peab tema käsitlemine olema hoolikalt projekteeritud. Vahemälu suurus ning asendusmeetodid võivad olulisel määral mõjutada süsteemi töö efektiivsust. Muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab
Ketta see pool, kuhu on salvestatud muusika, kaetakse kõigepealt õhukese valgustpeegeldava alumiiniumikihiga, millele kantakse õhuke lakikiht ja lõpuks trükitakse lakikihile siidi- või ofsett-trüki abil silt. Kui nüüd asetada ketas vastavasse ajamisse, kus seda altpoolt pooljuhtlaseriga valgustatakse, siis tungib laserikiir läbi ketta ning peegeldub alumiiniumikihilt tagasi vastavalt soone reljeefile, mis võimaldab kettale salvestatud informatsiooni lugeda ja arvutisse saata. DVD (Digital Video Disc, Digital Versatile Disc) digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD- ketas. Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne
Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö pastab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid
WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid
Source addR aadress kust pakett välja saadeti Destination addR aadress kuhu pakett jõudma peab Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
Turvaloogikaga mälukaart - pool mälu on loetab-kirjutatav, pool on ainult loetav Protsessorkaart - telefonikaartidel blokeeriti klemm, mille kaudu anti kirjutamispinget, mistõttu kaardilt raha maha ei läinud; ID-kaart või SIM-kaart annavad andmeid välja ainult PIN-koodi vastu (PIN-padiga varustatud kiipkaardilugeja kaitseb arvutis oleva pahavara eest) Võib olla kontaktivaba - raadiosignaalide abil võib poes jalutava isiku kõrval oleva inimese kontaktivaba kaardi signaal saata teise inimeseni, kes on kassa juures; autovõtmed · Pultkaart · Raadiosageduslikud tõendid (RFID - radio-frequency identification, NFC - near field communication) - NFC võimaldab ka krüptosuhtlust arvutiga, saab teha turvalisemaid lahendusi Biomeetrilised tõendid · Anatoomilised Sõrmejälg Sõrme kuju Nahapoorid Käelaba Käe veenid Silma võrkkest Silma vikerkest Nägu - piisab fotost · Käitumuslikud Allkiri - surve, kiirus, lõpptulemus
Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. Asünkroonsel järj
"native" API , see võimaldas hilise vastuvõtmisega Windows API (arvesse Win32 alamsüsteem). Windows NT oli üks esimesi operatsioonisüsteeme kus kasutati Unicode. 1.6.Windows 2000 1.6.1.Üldinfo Microsoft väitis, et see Windowsi versioon on varasematest turvalisem. Windows 2000 tarkvara oli põhiliselt uuendatud, näiteks olid uuendatud Internet Explorer, Windows Desktop, ning muid asju. Värskendussüsteem "Windows Update" otsis Internetist uuendusi ja seadistas need automaatselt arvutisse. Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada. Muudetud oli ka dokumentide ja kataloogide (kaustade) jagamine Interneti kaudu. Tarkvarale lisati ka funktsioon, mis käivitub automaatselt muusika- või videodokumendi valimisel (kuid mitte käivitamisel). Funktsiooni põhimõte oli mängida heli- või videofail automaatselt ette, et arvutikasutaja ei peaks ootama aeglaste arvutite taga olles, millal Windows Media Player käivitub
kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog-digitaalmuundur. 3 Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud, aga mõõdetakse igal hetkel. Diskreetne – nt iga sekund mõõdetakse üks väärtus, kusjuures ümardatakse täisarvuni. Näiteks mitmemõõtmelised signaalid, 2d pilt salvestatakse arvutisse nagu maatriks. Hea kvaliteet on 1920x1080 (24 bitti igas pikslis – 8 bitti punane, 8 roheline, 8 sinine). Pikslite arv(mitu rida ja veergu kokku on). Video on 3D signaal – järjestikuste 2D piltide jada (tav. 30 kaadrit sekundis). Värviline video: laius, pikkus, värv, aeg. Multimeedia: video + heli, võivad olla ka subtiitrid. 4. Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge),
mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. o operatsioonautomaat (Data Path) Operatsioonautomaat (OA) on vahetu andmete teisendaja. OA koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu on väga kiire (SRAM tehnoloogia) ja väikesemahuline mälu vahetult teisendatavate operandide ja resultaatide salvestamiseks. Kuidas leida operandid ja kuhu salvestada resultaadid, määratakse käsukoodiga , mis käivitab juhtautomaadis vastava algoritmi. Mõne käsu täitmisel võivad operandid läbida korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.). · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode-execute cycle)
oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama.
annaabi.ee 
