· Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
Ca + 2H2O Ca(OH)2 + H2 Sr + 2H2O Sr(OH)2 + H2 Ba + 2H2O Ba(OH)2 + H2 · Õpime mai kuus. · Õpime põhjalikult 9.klassi 1.veerandil. Ei lagune kuumutamisel vastavaks Laguneb iseenesest kergesti ja Lagunevad kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja oksiidiks ja veeks, va üks erand: kuumutamisel kiiremini tagasi veeks (veeauruks): Ca(OH)2 ºt CaO + H2O lähteaineteks - ammoniaagiks ja 2Al(OH)3 ºt Al2O3 + 3H2O Kustutatud lubi kustutamata lubi + veeaur veeauruks: Zn(OH)2 ºt ZnO + H2O NH3*H2O ehk NH4OH NH3+ H2O Cu(OH)2 ºt CuO + H2O jne. SÄILITATAKSE SULETULT!
soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks. Vedeliku pinnal olevat gaasi nim. veeauruks. · Aine on gaas, kui tema temp. on kriitilisest temp. kõrgem · Aine on aur, kui tema temp. on kriitilisest temp. madalam Õhuniiskus iseloomustab vee auru sisalduvust. · Õhus on alati veeauru. Kaks liiki: · absoluutne õhuniiskus - otseselt mõõta ei saa t - õhuniiskus antud temperatuuril 1g/m3 · suhteline e. relatiivne õhuniiskus - mõõtmiseks kasutatakse psühromeetrit tk - antud temp. oleva küllastunud veeauru sisalduvus 1m3
siis ei juhi nad hästi soojust ja põranda soojenemiseks läheb aega. Üldjuhul neelab põranda ülessoojendamine palju energiat, kui põrand on soe siis jahtub ta pika aja jooksul ja seega põranda ühel -samal temperatuuril hoidmine nõuab vähem energiat. Pesemiseks kasutatakse sooja vett ja vesi hakkab aurama, sest ümbritsev õhutemperatuur on madalam kui vee temperatuur. Mida soojem on vee temperatuur seda rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas olevad aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma, liituvad väikesed vee aineosakesed õhus ning tekitavad jahedamatele pindadele piisakesed ehk kondentseerunud vee. Õhus on alati veeauru. Mida rohkem on õhus veeauru seda niiskem on õhk. Pesemise käigus inimese naha temperatuur soojeneb, sest veelt kandub soojus nii inimesele, ruumis olevale õhule kui ka vannile, mis on valmistatud malmist. Malm on
· Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti Tuumareaktori ehitus Tuumaenergia 235U lõhustamisel Tuumareaktoris tekkiv soojus muudetakse veeauruks Õnnetused · Õnnetus ei juhtu, kui midagi läheb valesti, õnnetus juhtub siis, kui mitu asja läheb valesti http://www.ida.liu.se/~her/npp/demo Õnnetused Three Mile Island - 28. märts Tsernobõl 26. aprill 1986 1979 kell 01.23 Suurim tuumaenergiaõnnetus sarkofaag Kadunud linn Tee tuumapommini
20. Äikesetorm- thunderstorm 21. Ilm on lühiajaline aga kliima pikaajaline- weather is short term and climate is long term 22. Mereline kliima- maritine climate 23. Vahemereline kliima- merreterreian climate 24. Kaugus merest- distance from the sea 25. Võimutsevad tuuled merelt- prevailing winds 26. Õhu tihedus sõltub kõrgusest- air density depends on altidude 27. Ookeanihoovused- ocean currents 28. Õhurõhk- air preassure 29. Sademed- precipitation 30. Vesi aurustub ja muutub veeauruks- water vapowizes and turnis into vapour 31. Küllastunud veeaur- saturated vapour 32. Udune ja pilvine ilm- foggy and cloudy weather 33. Libe ja tuuline ilm- slippery and windy weather 34. Pikselöök ja kõuemürin- lightning and thunder 35. Linn on täis sudu ja õhk on väga niiske- city is full of smog and air is very humid 36. Tuul puhub Vaikselt Ookeanilt- wind blows from Pacific ocean
Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber. Kristallides moodustavad need asendid perioodilisekristallivõre; esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Üksikmolekulid ja
tundides. Omal ajal oli väga levinud soojushulga ühikuks kalor (cal), mis defineeriti kui soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra temperatuurivahemikus 19,5 20,5 0C. Kuna kalorit kasutatakse veel tänapäevalgi (eriti toiduainete toiteväärtuse andmisel), siis anname seose kalori ja dzauli vahel 1 cal = 4,187 J . Näidisülesanne 5. Kui palju soojust kulub 1 kg jää, mille algtemperatuur on - 5 0C, muutmiseks veeauruks temperatuuriga 110 0C ? Lahendus. Antud: t1 = - 5 0C Kõigepealt analüüsime, mis toimub jää muutmisel auruks, sest jää ja aur on kaks erinevat agregaatolekut, soojendamise käigus tekib t2 = 110 0C vahepeal veel kolmas agregaat olek vesi. Seetõttu toimub antud m = 1 kg soojendamise käigus kõigele lisaks kaks faasisiiret jää muutub veeks j = 3,34 105 J/kg ja vesi muutub auruks
Värvuseta, osel. Lõhn , kõrvetava maitsega, keemis temp 78, Kaubanudses 5% vett ja 95% etanooli. Kui ei sisalda üldse vett on absoluutne etanool. Lahustab hästi: rasvu, piima, vaike, bensiini. Reag. Väga häsit vesinikhalogoniididega. Eraldab H2O seda nim. dehüdraatimiseks. ETANOOLI FÜSOLOOGILINE TOIME. Org on sellised molekulid mida nim. ensüümideks e. bioloogiline katalüsaator. Ensüümide toimel etanool oks. org mitmesugusteks ühenditeks. Peale mitmeid reaks. Laguneb CO2 ja veeauruks. Kõige pealt muutub etanool etanaaliks(mürgine).1 lagunemine toimub maksas, siis äädikhappeks mis jõuab makku ( 4-5 min pärast). Kõige rohkem on veres peale 1h . Kõik alks ei lagune org. ja väljub uriinis ja välja hingatava õhuga. 1promill on 0.1% Rasva tekitaja. Lahustub hästi uriinis, süljes, lootevees, sest vee sisaldus suur. Etanooli oks. org. tekib aldehüüd- mis on aktiivne keemiliselt, toksiline, kanserogeenne see põhjustab pohmelli. Pohmell on alko mürgitus.
PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks.
Vesinikku saab looduslikust gaasist... 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Füüsikalised omadused: 1. värvuseta 2. lõhnata 3. maitseta 4. kõige kergem 5. vees vähelahustuv, hästi lahustub pallaadiumis Keemilised omadused: 1. põleb õhus ja hapnikus veeauruks 2. vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel 3. tavatingimustes passiivne 4. reageerib metallioksiidides 5. kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks 6. kergelt süttiv 4 VESINIKU AVASTUS On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav...
Aineringed: VEERINGE Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid
Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Elektrooniline sigaret. Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on nüüdisaegne elektrooniline seade, mille kasutamine initeerib suitsetamist. Seade koosneb akust, padrunist ja atomiseerijast ning võib välimuselt meenutada tavalist sigaretti. Elektrooniline sigaret on leiutatud Hiinas. Akuga töötav seade purustab (nikotiini) padrunis oleva vedeliku ülipeeneks veeauruks. Aromatiseeritud veeaur sarnaneb piisavalt tavalise sigareti põletamisel eralduva suitsuga, et tekitada tavalise sigareti suitsetamisega sarnanev tunne. E-sigaret ei põle, seega ei teki ei suitsuhaisu ega tuhka ega pea muretsema passiivse suitsetamise pärast. Kasutaja ei hinga sisse vingukaasi (CO), tubakasuitsu tahkeid kantserogeenseid mikroosakesi ega sigaretitubaka töötlemisel kasutatavaidkemikaale. E-sigaretti võib kasutada enamikus mitte-suitsetajaile mõeldud kohtades ilma tuleohuta
mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass.Tuumakütust on vaja,oluline on aeglusti-ta aeglustab neutroneid,et nad tuumast liiga kiiresti läbi ei lendaks,et tuumad jõuaksid lõhustuda ja teformeeruda.Juhtvardaid on vaja nad neeldavad hästi neutroneid ja nende vähenemine pidurdab ahelreaktsiooni.Soojuskanda-selle abil käivituvad turbiinid,eeb eralduva energia veeauruks. Milliseid reaktsioone nim sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? . Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist
14)Mis on absoluutne niiskus? Absoluutne niiskus näitab kui palju on veeauru ühes m3 õhus. 15)Mis on relatiivne niiskus + valem? Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab antud temperatuuril õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru suhet protsentides. p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit? Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Tal on kaks termomeetrit. Üks kui, teine märg. Kuiv termomeeter näitab toatemperatuuri. Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem õhk, seda kiirem aurustumine märjalt termomeeetrilt ja seda madal näit. 18)Millist auru nimetatakse küllastunud auruks?
mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb ümbrust,peegeldi-peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass.Tuumakütust on vaja,oluline on aeglusti-ta aeglustab neutroneid,et nad tuumast liiga kiiresti läbi ei lendaks,et tuumad jõuaksid lõhustuda ja teformeeruda.Juhtvardaid on vaja nad neeldavad hästi neutroneid ja nende vähenemine pidurdab ahelreaktsiooni.Soojuskanda-selle abil käivituvad turbiinid,eeb eralduva energia veeauruks. Milliseid reaktsioone nim sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? . Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist
Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga. Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel Väävlit leidub looduses ehedana peamiselt orgaanilistes piirkondades
Tr · Kütte torustik ja keha kuumutab õhku millega kuivatada pesu · Väljalaske torustik koht kus väljub niiske õhk · Juhtimis süsteem nupud ja monitorid millega saab seadistada kuivatus protsessi Millised on parimad võimalused riiete kuivatamiseks Riiete kuivatamisel tuleb meeles pidada kolme tähtsat asja: · Kõrge temperatuur suurendada molekulide arvu, mis muutuksid veeauruks. · Õhu liikumine on tähtis, et niiske õhk kantaks kuivatist välja ja vältida riiete liikset niiskumist. · Madal niiskuse tase et aurumine toimuks püsivalt ja veemolekulid ei naasneks riitele õhust. Kokkuvõte Tänu kuivatusmasinate leiutamisele on inimestel palju lihtsam elu. Paljude jaoks on väga tüütu talvel pesukuivatamine väljas. See oligi üheks põhjuseks, miks leiutati kuivati.
– jää = kondenseerumine. Vett aurustub õhku praktiliselt kõikjalt, kõige rohkem maailmameredel. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Nimeta vettpidavad setted? Vettpidavad setted on savid ja liivad. Vettpidavate setete leviku alal (savid, liivad) on vee infiltratsioon väike.
oksendamine, peapööritus, südame kloppimine, krambid, kooma. Ca(H2PO4)2- monokaltsiumfosfaat; sool; Ca(H2PO4)2 on monokaltsiumfosfaadi veevabavorm. Esineb teralise pulbri, valgete õhu käes vedelduvad kristallide või graanulitena. Monokaltsiumfosfaati kasutatakse mineraaltoitainete toomisel. NaHCO3- naatriumvesinikkarbonaat; sool; See on ka vees lahustuv värvuseta kristalne aine, mille kuumutamisel (100-150°C) laguneb naatriumkarbonaadiks, süsinikdioksiidiks ja veeauruks. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks eivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis. CaSO4x2H2O- dehüdreeritud kaltsiumsulfaat; sool; Kasutatakse laialdaselt ehituses, selle saamiseks kuumutatakse kipsikivi 160°C temperatuuri juures. Kuumutamisel
öösel vastupidi. 12. mis on aluspinna kiirgusbilanss ja milline on selle struktuur? Kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. seos B = Q ( 1 - Ak) = Ea - Eb, kus Q on summaarne kiirgus, Ak aluspinna albeedo, Ea ja Eb vastavalt atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus. Atmosfääri veerežiim 1. selgita auramise füüsikalist olemust Aurumise all mõistetakse vee või jää ülemineku gaasilisse olekusse, s.o. muutumist veeauruks. Et vee molekulid on alati liikumises, siis võib vee pindmises kihis liikuvate molekulide kineetiline energia ületada väljumiseks vajaliku energia, mille tagajärjel väljuvad veest ümbritsevasse keskkonda – õhku. Ka tahke vee s.o. jää molekulid on teataval määral liikuvad. Kiiremad neist ületavad kohesioonijõu ja lahkuvad jää pindmisest kihist ümbritsevasse õhku. 2. kuidas tekib veeauruga küllastunud olek?
transpiratsioon aeglustub. Veel on kergem auruda kuiva kui niiskesse õhku. · Tuul ja õhu liikumine: Mida kiiremini õhk taime ümber liigub, seda intensiivsem on transpiratsioon. · Taimeliik: Eri taimed transpireerivad vett erineval hulgal. Mõned kuivas kliimavööndis kasvavad taimed, nt kaktused, säilitavad väärtuslikku vett sel moel, et transpireerivad seda muudest taimedest vähem. Sublimatsioon: lume või jää vahetu üleminek veeauruks Veeringes nimetatakse sublimatsiooniks lume või jää vahetut üleminekut veeauruks ilma vahepeal veeldumata. Mõnes kliimavööndis lumi kaob just nõndamoodi. Looduses sublimatsioon nähtav ei ole. Et see tõepoolest toimub, tõestab külmunud pesu kuivamine pakaselise ilmaga. Nähtavaks saab sublimatsiooni teha aga süsinikdioksiidi (süsihappegaasi) abil. Tahke (külmunud) süsinikdioksiid e kuiv jää (süsihappelumi) sublimeerub, s
hoia teda kinni isegi mitte metallseinad. Tahke vesinik on helesinine, heksagonaalse molekulvõrega (väga kõrgetel rõhkudeläheb üle metallvõreks).Vesinikul on kõrge sidemeenergia, molekul on vähepolariseeritav dissotsiatsioonaatomiteks algab t°-üle 2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O 3. Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: · H2O + S = H2S (divesiniksulfiid) · H2 + Cl2= 2HCl (vesinikkloriid)
tükki). Lämmastik (N2), hapnik (O2), argoon (Ar), süsihappegaas (CO2). 5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu
Taimed annavad iga aasta 3*10 10km hapnikku, mis on 0,015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. Kaasaegses atmosfääris on hapnikusisaldus suhteliselt stabiilne Suhtelisus on seotud sellega, et hapnikku kuub põlemisprotsessides, viimaste hulk on aga tänapäeval tohutult kasvanud. Kogu inimese eksisteerimisajast kuni 1979. aastani on vaba hapniku hulk vähenenud 0,0182% kusjuures 0,0164% viimase 50 aasta jooksul. Kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas siis süsihappegaasiks või veeauruks. See on lisanud atmosfääri 288*1012kg veeauru ja kasvatanud veeauru sisaldust 12% võrra. Tegelikult ei ole siiski suuremat atmosfääri keemilise koostise muutumist oodata. Maa atmosfäär praktiliselt ei hoia soojust planeedi pinnal. Aga tühine hulk selliseid aineid nagu veeaur, süsihappegaas ja osoon soodustavad tema temperatuuri kasvu. Veeaur Veeaur: satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes
kilekottidesse, märgistatakse ja transporditakse külmhoonesse. Mida kiiremini ja madalamale (vähemalt alla 20 ºC) temperatuuri alandatakse, seda väiksemad jääkristallid tekivad ning seda vähemas ulatuses materjale kahjustatakse. Arhivaale võib sügavkülmas hoida kuid. Kuivatamine sügavkülmas on aeglane protseduur, mille käigus liigne niiskus osaliselt dehüdratiseerub ja sublimeerub (vesi muutub jäätunud olekust otse veeauruks) säilikutest välja. Kuivatamine sügavkülmas ei ole selline meetod, mille abil on võimalik täiesti märgunud arhivaale alati piisavalt kuivaks saada. Seetõttu tuleb vajadusel arhivaalid 48 tunni jooksul lisaks kuivatada õhu käes. Külmutamist ei kasutata heli- ja videokassettide, klaasplaat-fotomaterjalide, _elatiinemulsiooniga fotode, dagerrotüüpide, ambrotüüpide, ferrotüüpide, kino- ja mikrofilmide puhul.
teda ümbritsev nõu. Aine olek sõltub tingimustest. Väljast tuppa toodud lumi või külmikust võetud jää sulavad. Tahke olek muutub vedelaks: sulab, veeldub ja soojeneb. Külmikus toimub vastupidine protsess: vedel vesi muutub jääks: tahkub, jäätub ja jahtub. Vee seismisel tekib õhku veeauru. Seda silmaga ei ole näha. Kui vett keeta tekivad näiteks potikaanele veepiisad, palju inimesed peavad neid veepiisku veeauruks. See ei tähenda, et ainult veel on need kolm olekut. Samuti on ka elavhõbedal. Tavalisel toatemperatuuril on elavhõbe vedel metall. Väga suure külmaga umbes -35ºC kuni -40ºC, muutub ka elavhõbe tahkeks. Mõlemates olekutes 5 elavhõbedad auravad, ning õhku satub mürgist elavhõbedaauru. Sellepärast, räägitaksegi et kui elavhõbetermomeeter puruneb tuleks väga hoolikalt kõik
langevad oktoobri algusest kuni maini. Külma Benguela hoovuse tõttu esineb väga vähe sademeid. Sademeid langeb ebakorrapäraselt - kohati ei saja aastaid järjest, kuid sademete kogus võib olla ka mitmekordne. Aastane sademete hulk on ranniku lähedal umbes 15 mm, kuid idapoolse järsaku aladel 100 mm. Vahel sajab nn. kuiva vihma. See tähendab, et pilvedest langev vesi ei jõuagi maapinnale, sest muutub kõrge temperatuuri ja suure aurumise tõttu õhus uuesti veeauruks. Kuigi vihm on kõrbes haruldane, sajab see tavaliselt paduvihmana, millega kaasnevad tugev äike ja tulvavesi. Veevool, mis kannab endaga kaasas kivimiosakesi, uuristab kõrbepinnasesse laiu ja sügavaid jõeorge, mida nimetatakse kanjoniteks. Pärast vihma kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks. Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud
ja pehmest veest. MIS ON VEERINGE? Veeringe ehk vee ringkäik on Maa Vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskejõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid
kasutatakse tuumapommides. Plutoonium-239 võib saada mittelõhestuvast uraan-238-st neutronitega pommitamise tagajärjel, kui tekitatakse joonisel toodud lagunemisahel. Seda protsessi kasutatakse tuumapommidesse sobiva tuumakütuse saamiseks ka mõnda tüüpi tuumaelektrijaamades. Tuumareaktorid Tuumaelektrijaamas toodetakse elektrienergiat 235U ahelreaktsioonis tekkivast energiast. Tuumareaktoris tekkiv soojus muudetakse veeauruks, mis paneb pöörlema elektrigeneraatorid. Sõltuvalt neutronite aeglustamise tehnoloogiast võib eristada kahte tüüpi tuumareaktoreid,: "Kerge vee" reaktorid (USA, jt.) "raske vee" e. CANDU tüüpi reaktorid (Kanada jt.) . Neutronite aeglustamine reaktoris Tuumade lõhustumisel tekkinud neutronid lendavad laiali suure energiaga, mis on ca 1 MeV. Samal ajal on neutroni haaramiseks 235U tuumade poolt sobivaimad energiad 1 eV piirkonnas,
erinevates geograafilistes piirkondades. · Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. · Vesi ringleb pidevalt maapinna ning atmosfääri vahel tsüklis. Seda nimetatakse hüdroloogiliseks ringeks. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi ookeanidest, jõgedest, järvedest, mullast ning taimestikust õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad vôi jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jôudnud veega võib juhtuda kaks asja. Osa vett imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlasse. Ülejäänud vesi voolab
Arhivaalid pakitakse õhku läbilaskvatesse kilekottidesse, märgistatakse ja transporditakse külmhoonesse. Mida kiiremini ja madalamale (vähemalt alla 20 ºC) temperatuuri alandatakse, seda väiksemad jääkristallid tekivad ning seda vähemas ulatuses materjale kahjustatakse. Arhivaale võib sügavkülmas hoida kuid. Kuivatamine sügavkülmas on aeglane protseduur, mille käigus liigne niiskus osaliselt dehüdratiseerub ja sublimeerub (vesi muutub jäätunud olekust otse veeauruks) säilikutest välja. Kuivatamine sügavkülmas ei ole selline meetod, mille abil on võimalik täiesti märgunud arhivaale alati piisavalt kuivaks saada. Seetõttu tuleb vajadusel arhivaalid 48 tunni jooksul lisaks kuivatada õhu käes. Külmutamist ei kasutata heli- ja videokassettide, klaasplaat- fotomaterjalide, _elatiinemulsiooniga fotode, dagerrotüüpide, ambrotüüpide, ferrotüüpide, kino- ja mikrofilmide puhul.
Käivitub ahelreaktsioon. Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda ahelreaktsiooni kontrollida. Kui tuumaelektrijaama on tarvis peatada, lükatakse juhtvardad tuumareaktorisse ning uraanist eraldunud neutronid neelduvad juhtvarrastes. Nii on võimalik ahelreaktsioon peatada. Kui juhtvardad on aga tuumareaktorist väljas, siis neeldub neis vähem neutroneid ning algab ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabanenud energia soojendab vee veeauruks. Veeaur liigutab suurt auruturbiini ning turbiini mehhaaniline energia muundatakse generaatoris elektrienergiaks. Betoonist varje takistab tuumareaktsiooni käigus tekkinud radioaktiivsete ainete ja kiirguse välja levimist. Tuumaelektrijaama radioaktiivsed jäägid viiakse enamasti maa- või veealustasse hoidlatesse. Ehitusest annab ülevaate joonis 2. [7] Joonis 2. Lihtsustatud tuumareaktori ehitus. 8 6. Levinuimad reaktoritüübid
Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel või ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees, lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2-propanool) ja tertsiaarseteks(2-metüül- 2-propanool).
Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel või ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees, lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2- propanool) ja tertsiaarseteks(2-metüül- 2-propanool).
lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Vesi ringleb pidevalt maapinna ning atmosfääri vahel tsüklis. Seda nimetatakse hüdroloogiliseks ringeks. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi ookeanidest, jõgedest, järvedest, mullast ning taimestikust õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad vôi jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jôudnud veega võib juhtuda kaks asja. Osa vett imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlasse. Ülejäänud vesi voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab lõpuks ookeanidesse. Pindmine vesi aurustub ja alustab tsüklit uuesti.
Teise poole % kuivaines moodustab kuivaine, milles sisaldub C 48 50 51 66 keskmiselt 85% lendainet, 14,5% koksi H 6,0 6,5 5,9 8,4 (süsinikku) ja 0,5% tuhka. O 38 42 24,3 40,2 Kui puu põleb, muutuvad ta koostisosad N 0,5 2,3 0,3 0,8 veeauruks (H2O), süsinikdioksiidiks S 0,05 0,05 (CO2), lämmastikoksiidideks (NOx), Cl < 0,01 0,01 0,03 vääveldioksiidiks (SO2) ja tuhaks. Puidu väävlisisaldus on väga väike ega ületa 0,05%, mis annab talle aga selge eelise fossiilkütuste (v. a maagaas) ees. Metsa ja puidu tähtsus inimkonna ajaloos on väga suur, koguni põhjapanev.
elusloodusele kasulikuks, peab toimuma hulga protsesse. Enamus looduslikest tsüklitest hõlmavad nii elus kui eluta ainet. Biogeokeemiliste tsüklite hulka kuuluvad hapniku, süsiniku, lämmastiku, fosfori ja paljude teiste elementide tsüklid, nende hulgas ka inimtegevusest tekitatud toksilised ja saastained. · Hüdroloogiline ehk veetsükkel on looduses üks põhilisemaid protsesse. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad või jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jõudnud vesi imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlatesse. Vesi osaleb paljudes tähtsates keemilistes reaktsioonides ning enamus aineid lahustuvad vees. Tänu suurele lahustamisvõimele esineb päris puhas vesi looduses harva.
langenud hajukiirgust. Selle intensiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks Päikese kõrgus, õhu sumedus, aluspinna albeedo jt, kõige suuremal määral siiski pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa. Aurumine selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise
3) Turbulentne õhusegamine – turbulentsiks pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 – 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 – 25%. Summaarne kiirgus – otse ja nimetatakse õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas. Õhu turbulents on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, hajukiirguse summa. Aurumine – selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis, 4)Maa pikalaine kiirgus – seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda CO2. 5)Vee auramine maapin nalt– koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades
iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Põhiolekud ja erinevused: · Tahke Aatomid,molekulid Vaikesed vonkumised, osakesed lahestikku, korraparane struktuur · Kindel ruumala ja kuju · Vedel Molekulid Kaootiline liikumine, kaugus ~ tahkisega Sailitab ruumala, aga mitte kuju · Gaasiline Aatomid,molekulid Vastastikmojud vaikesed,vaba liikumine Puudub kindel kujub, · taidab kogu ruumala · Plasma Ioonid, aatomid, vabad elektronid Olek sõltub:
Kiirguseks e insolatsiooniks nim otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühku (min) jooksul. Tavaliselt mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsese pinnaühikule (cm 2) langeva otsekiirguse voogu 1 minutis. Max intensiivsus nii kiirtega risti asuvale kui ka horisontaalpinnale on juunis ja min detsembris. Aurumise all mõeldatakse vee või jää üleminekut gaasilise olekusse so muutumist veeauruks. Looduses aurub vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt ja taimkattelt. Mida kõrgem on temp seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon). Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon
5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Veeldunud veeaur suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja paneb turbiini labad pöörlema mis oma korda paneb generaatori tööle, mis hakkab elektrit jne. tootma. Edasi liigub veeldunud veeaur kondensaatorisse kus ta kondenseeritakse rõhule ja saavutatakse kuivusaste. seepeale suunatakse siis veeauruks tagasi ja hakkab uuesti otsast peale. 21. Tagastatav Rankine’i ringprotsess. Tagastatav (ideaalne) Rankine’i ringprotsess koosneb neljast osaprotsessist: auru isoentroopne paisumine aurujõumasinas, auru isobaarneisotermne kondenseerumine kondensaatoris, vee rõhu isoentroopne tõus pumbas, auru genereerimine ja ülekuumendamine aurugeneraatoris.Rankine ringprotsessis veeaur kondenseerub kondensaatoris täielikult. Seal ei pea vähetihedat niiset auru ühelt rõhult teisele komprimeerima
Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. 5 Gaaside seadused. Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda.
süsteemis. Üldiselt mõõdetakse temperatuuri oC (Celsius). Temperatuur 0K või -273.15oC nimetatakse absoluutseks nullpunktiks ja sellel temperatuuril lõpetavad osakesed vibreerimise. Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad:
d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril redutseeruvad metallid nende oksiididest vesiniku toimel vabaks metalliks: CuO+H2=Cu+H2O c) Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: H2+S=H2S (divesiniksulfiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) 5. Monovesinik (atomaarne vesinik)--H
Vesinik Vesinik on kergeim ja kõige tavalisem element universumis: 90% kõikidest aatomitest, ca 75% universumi kogumassist. Umbes 17 km sügavusel maakoores aga 1,4% massist ja 17% aatomitest. Tal on head elektrokeemilised omadused, kõrge kütteväärtus ja puuduvad kahjulikud põlemisjäägid. Tööstuslikult toodetakse vesinikku vee elektrolüüsil, loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel, koksigaasist sügavjahutamisel, veegaasist jne. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks, mis ei saasta keskkonda. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. Kasutusalad: · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, · raketikütusena, · metanooli ja mootorikütuste tootmisel, · metallide keevitamisel (kõrgtemperatuurne leek üle 2600 °C), · keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne.
Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Jaguneb: Väike e. ookeaniline veeringe meri-atmosfäär-meri. Aastas 400 000 km³ vett. Suur e. globaalne veeringe meri-atmosfäär-maismaa-meri. Aastas 100 000 km³ vett. 90% maailmamerest aurunud veest sajab sinna tagasi väike veeringe.
Maailma veevarud on maade vahel jaotatud ebavõrdselt. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid
annaabi.ee 
