Vee omadused (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Loodus õpetuse 7. kl kokkuvõte

Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist

Loodusõpetus

11

pptx

Vesi kui aine. Vee omadused

Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadusteks võivad ainetel olla näiteks: värvus, lõhn, maitse jne Puhas vesi on näiteks on maitsetu, värvusetu, lõhnatu, läbipaistev Looduses olev vesi ei ole aga kunagi päris puhas. Looduses leidub vees peale vee molekulide veel paljude teiste ainete osakesi. Vesi kui lahusti Vees lahustuvad paljud ained, nt sool, suhkur Sool oleks sellisel juhul lahustuv aine, vesi lahustiks ning tulemuseks oleks lahus. Sool (lahustuv aine) +vesi (lahusti) =soolvesi (lahus)

Füüsika

10

doc

Keemia põhimõisted

läinud kõrgemale energiatasemele. FENOOLFTALEIIN- indikaatorina kasutatav värvaine, mis leeliselises keskkonnas on punakaslilla, happelises või neutraalses keskkonnas värvusetu. FILTRIMINE- vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali ( näiteks filterpaberi) abil. FOTOSÜNTEES- org. ainete moodustumise protsess taimede kloroplastis valguse mõjul, mispuhul eraldub vaba hapnik. FÜÜSIKALINE NÄHTUS- protsess, milles muutub aine olek jt. aine füüsikalised omadused, kuid ei muutu koostis. GAASI MOLAARRUUMALA- ühe mooli gaasi ruumala normaaltingimustel 22,4 l (22,4 dm3). GALVAANIELEMENT- kehest elektrolüüdist või elektrolüüdi lahuses olevast elektroodist koosnev seade, milles redoksreaktsiooni toimumise tõttu saadakse elektrienergiat. HAPE- aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. HAPNIKHAPE- hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku molekul. HAPPEANIOON- happe või soola koostisesse kuuluv negatiivne ioon.

Keemia

3

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n

Keemia

12

doc

Keemia - Referaat

ühendades. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. 1.2 Puhas aine ja segu Nii mulle kui ka teistele inimestele on puhas vesi selline mis on kõlblik juua ja mis ei sisalda kahjulikke pisikuid ega aineid. Keemikute ja meditsiini töötajate jaoks tähendab puhast vett aine, mis ei sisalda mingeid kõrvalaineid. Teiste ainete tõttu muutuvad aine omadused. Puhta vee tihedus on 1g/ cm³, vesi keeb 100ºC juures, jäätub 0º juures. Vesi mis on looduses, pole puhas kuna sisaldab palju lahustunud aineid. See tõttu on merevee tihedus suurem kui veel, tema külmumine ei toimu 0º juures vaid vajab rohkem külmust. Tänu lisaainetele on vesi soolane. Puhas aine ei sisalda teisi aineid. Kui keedusool on puhas aine, siis tema vesilahus on juba segu, sest segus säilivad puhta aine omadused, kuid nõrgemal

Keemia

12

doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasiline- puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. 6. Aine omadused. Füüsikaline- omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemiline- omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 7. Materjal- on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. 8. Segud- koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt

Keemia

3

doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

täiendav keemiline side. Nõrgem kovalentsest sidemest. 20) Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest 21) Liitaine ­ aine, mis koosneb mitme keemilise elemendi aatomitest 22) Kristall ­ korrapärase ehituse ja kindla kujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest 23) Metall ­ lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu metallilised omadused 24) Mittemetall ­ lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. 25) aine valem ­ aine koostis väljakirjutatuna kokkulepitud tähistega (?)* 26) indeks ­ arv, mis kirjutatakse elemendi sümboli alla paremale poole ja ta näitab selle elemendi või aatomite või molekulide arvu 27) keemilise reaktsiooni võrrand ­ keemilise reaktsiooni üleskirjutis, mi snäitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu.

Keemia

11

doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

põhitunnus.: 46. Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel 47. Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine 48. Vase ja vase sulamite korr.: 49. Tina ja tina sulamite korr. seadusp.: 50. Terase tsinkimise meetodid. 51. Tsingi korros. seadusp.: 52. Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel. 1. Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrge-nevad metallilised ja tugevnevad mittemetalli-lised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalala-rühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi

Keemia ja materjaliõpetus

Kommentaarid (0)