Aatom (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Aatom

Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse tõttu.lMillised on stabiil

Füüsika

3

doc

Tuumafüüsika raamatu küsimuste vastused

1.Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Tuuma mõõtmed on umbes sada tuhat korda väiksemad kui aatomil. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10 (-10) m , tuumal aga 10 (-15) m . 2.Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv ehk A=Z+N. 3.Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuum on ehituselt liitosake ning koosneb kahesugustest osakestest. Ei tuuma ega ta koostisosakesi ei saa kujutleda kui kõvu kehi, sest neil mõlemal on sisemine struktuur, puudub aga kindel välispind. Tuumaosakesed paiknevad tuumas kihiti. Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nende vahel on vastastikmõju. 4.Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud on ülitugevad, ei levi kaugele ning tuumajõud mõjub kõikidele osakestele ühte moodi.. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5.Mis määrab aatomi laengua

Füüsika

3

doc

Tuumafüüsika küsimused

Tuumafüüsika (Ainsaar) 1. Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10, tuumal aga 10-15 2. Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv (A=Z+N) 3. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nede vahel in vastastikmõju. 4. Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud mõjuvad prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt, seda nimetetatkse ka tugevaks jõuks. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5. Mis määrab aatomi laenguarvu? Millega see veel seotud on? Laenguarvu määrab prootonite arv tuumas ehk tuuma laeng. See on ühtlasi ka elemendi järjekorranumber perioodilisuse süsteemis. 6. Mis on isotoobid, mis on neis ühesugust ja mis erinevat? Isotoobid on ühe elemendi

Füüsika

3

docx

Tuumafüüsika konspekt

Tuumade lõhustumine- esineb selliseid isotoope, mille tuum jaguneb nautroni toimel kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Sellist reaktsiooni nim tuuma lõhustumiseks. Lõhustumisega kaasneb alati mõne vaba neutrioni väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel, nim ahelreaktsiooniks. Keemiliste reaktsioonide puhul oleks ahelreaktsioon näiteks lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahvatamine, sest seda ei

Füüsika

144

doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

jälgides hiljem kahjustuse teket ning selle paranemist. Selline oli radiobioloogia algus. Radiobioloogia on teadus ioniseeriva kiirguse toimest elusaines. Kiirguse toime mõistmiseks on vaja eelteadmisi bioloogiast, kiirguse neeldumise füüsikalistest ja keemilistest protsessidest. Ioniseeriva kiirguse neeldumine. Füüsikast ja keemiast. Aatomi ehitus Sõna ‘aatom’ pärineb kreeka keelest ja tähendab ‘jagamatu’. Kaasajal me teame, et aatom ei ole jagamatu, kuid ta on aine väikseim osake, millel on veel selle aine omadused. Ühesuguse ehitusega aatomid moodustavad keemilise elemendi. Aatomid koosnevad kolme liiki osakestest - prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid on positiivselt laetud osakesed. Elektronid on negatiivse laenguga osakesed. Elektronide ja prootonite laeng on suuruselt võrdne. Neutron nagu ta nimigi ütleb on neutraalne, tal ei ole laengut.

Bioloogia

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1. Liikumise kirjeldamine Alustame liikumise kirjeldamist kehade liikumisega, jättes väljade liikumise kirjeldamise hilisemaks. Liikumine on keha asukoha või asendi muutus ruumis. Mis on aga keha? Füüsikas nimetatakse kõiki objekte kehadeks. Kehaks on näiteks inimene, kuid ka Maa või aatom. Kui on oluline keha kui terviku liikumise uurimine, siis kasutatakse punktmassi mõistet: keha, millel pole ruumala, kuid mille mass on võrdne keha massiga. Aga kui ikka täpselt tahta teada, missugusele keha punktile vastab punktmassi asukoht, siis tuleb öelda, et see koht on keha massikese (inertsikese, raskuskese). See on niisugune punkt kehas, kuhu toetatult jääb keha tasakaalu. Massikeskme asukohta saab leida riputusmeetodil.

Füüsikaline maailmapilt

Kommentaarid (0)