Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, vasall, paavst, senjöör, talupoeg, haridus, rooma, lään, daam, vasallid, patriarh, ustavus, armu, teenistus, ilmaliku, feodaalid, maavaldus, hierarhia, paavstid, muhamed, koraan, araabia, suurfeodaal, pärisorjus, sõjakäik, turniir, muusika, augustinus, vaimuliku, kloostrid, palve, martelli, feodaalne, maksud, mõisahärrus, rüütlidFrangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid
kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist *Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse *reformatsiooni Saksamaal Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned.
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d
· Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks.
Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Islami põhitõed on pandud kirja pühasse raamtusse, Koraani. See kirjutati üles Muhamedi surma järel. Koraani täiendab püha pärimus sunna, õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Islami 5 tugisammast: * usutunnistus ( Ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik) * palve 5 korda päevas näoga Meka poole * paast ramadaani kuul´ * almuste jagamine paöverännak Mekasse
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise
pilves ilmaga päikese asukohta,merel orienteerumiseks.BÜTSANTS-ida-rooma aladel,valitseja JustinianusI,pealinn konstantinoopol(tolle aja suurlinn,praegune istanbul),kreeka keel,vaenlased-germaanlased,bulgaarlased,araablased,türklased,konstantinoopol453 türklaste võimualla,talupojad olid vabad,sõjaväe kohuslased,maksid makse,õigeusu kirik(pea patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
geograafiline asend ja majandus) Suur rahvasterändamine algus: 375-hunnide sissetund Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised
ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood-
Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5.Võrdle feodaali ja talupoja elu Feodaal Talupoeg Valitseb Värvilised valdusi riided Osaleb Maad ei oma sõjakäigul Saab vaid Rendib talu poeg Annab talu Relvaõigus puudub 6. Mis on tsunft, kirjelda tsunftikorda. Jutusta, kuidas õpipoisist sai meister. Tsunft on käsitööliste ühendus(ühe ala meistrid). Töö käis põhikirja järgi. Õpipoiss-sell-vandersell-meistritöö. Õpipoisiks sai vaid kristlikust perest poiss. 7
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal
Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub. · Keisrid tuginesid Rooma õigusele (keiser kõrgema võimu kandja ja ülim seadusandja), paavstid
Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). · Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist. c. Rahvasterändamine (375-568) · Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a. · Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. · Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
Seisuste arv varieerub autori suva järgi, kuid need alati koosnesid tegelikult kahest hierarhiast, milleks oli vaimulik ning ilmalik. See hierarhia oli siiski paindlikum, kui ordudeaegne hierarhia. Ei kujutatud enam ülestikku seisvaid ordusi vaid hanereas paiknevaid seisusi. Ühiskonnapilt desakraliseerus ning see tõi omakorda ühiskonnastruktuuride killustumise. Desakraliseerumine ei olnud meelt mööda kirikule, kuid nad olid sunnitud sellega siiski leppima. Siiski kleepis kirik igale klassile omase patu sildi ja sisendas neile ametimoraali. Ühiskonna kolmeosalise skeemi hävingu põhjustab linnade õitseng XI-XII sajandil. Keskaja kristlik maailm kujutas endast kahevõitluse maailma, sest pikka aega samastas keskaja kristliku maailma totalitaarne süsteem head ühtsusega ja kurja erisusega. Olulisim vastasseis keskaja vältel ühiskonnas oli vaimulik ja ilmalik. Kristliku maailma liidriteks olid vaieldamatult paavst ja keiser/kuningas. Keskaega
Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid)
1. Keskaeg 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17
vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel
Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse
) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu
Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid
rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke, kes olid head seadusetundjad ning
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid
annaabi.ee 
