· Tunduvalt paremini suudetakse rakendada agonistide, sünergistide tööd liigutusse ei kaasata tarbetuid lihaseid e. lihastöö muutub oluliselt targemaks ratsionaalsemaks. Lihastest ja kõõlustest tuuakse ajusse tagasisidet. Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud
Seega põhjustab liikumisvaegus skeletilihases kiudude transformatsiooni aeglasest kiireks. Lihaskiudude ristlõike pindala langus ehk lihase atroofia esineb juba ühenädalase pausi puhul. See sõltub pausi iseloomust täieliku liikumatuse (näiteks kipsi) puhul võib langus olla isegi 12% päevas. Teiseks sõltub lihase ümbermõõdu langus lihase esialgsest suurusest. Arusaadavalt väheneb oluliselt kiiremini jõu- ja kiirusalade sportlaste suurem lihas võrreldes vastupidavusalade esindajatega. Treeningupausi jooksul üldist liikumist säilitades (st pole immobiliseeritud) võib vastupidavusalade puhul atroofia puududa. Jõu- ja kiirusalade esindajatel toimub atroofia suhteliselt rohkem valgete lihaskiudude arvel. Joonis 1. Aeglased lihaskiud atrofeeruvad liikumisvaeguse puhul. Suurendus 320 korda Esmapilgul on üllatav, et lihase kiuline kompositsioon reageerib selliselt liikumisvaegusele, samal ajal kui kiirus, jõu ja
rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. [3] Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiudusid. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes.[3]. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningut, siis osad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks
· Ökonoomsus- määrab koormuste funktsionaalse väärtuse · Stabiilsus-määrab ära võime säilitada energeetiliste ja funktsionaalsete süsteemide kõrgeid tasemeid. Nende sportlaste juures on iseloomustatud faktorite suured varieerumised ja kõikumised. Ökonoomsust ja võimsust võib kujutada kui funktsionaalse ettevalmistuse baaskvaliteete, mis on aluseks stabiilsusele . Stabiilsus omad suurt diagnostilist väärtust vastupidavusalade füüsilise vormi hindamisel. Vastupidavustreeningu energeetilised alused ja spetsiifika Vastupidavuse vahetul arendamisel on vaja minna veelgi konkreetsemaks ja lähtuda bioenergeetilistest kriteeriumitest,milleks on: 1) võimsus . energiatootmise suurim kiirus konkreetses protsessis, 2) mahutavus . energiavarude suurus või ainevahetuslike nihete ulatus organismis, 3) efektiivsus . aeroobsete ja anaeroobsete energiaprotsesside kasutamise aste spetsiifilise
Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal lisavad treeningkilomeetreid. Harjutused peaksid olema mitmekülgsed jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. Maratonijooksmiseks on vaja tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni, nii et igasugused harjutused on selle saavutamiseks suureks abiks. Maratonijooksjale on puhkus eriti tähtis. Öösiti tuleb piisavalt magada ning treeningute vahel peab puhkama. Oluline on ka söömise ja joomise jälgimine. Toiduvalikust põhiosa peaks moodustama süsivesikud (60-70%)
Hooaja lõpus algas taastumisperiood, kus treeningmaht langes märgatavalt, intensiivsed treeningud asendusid rahuliku suusamatkaga või sörkjooksuga. 6 KOKKUVÕTE Igal spordialal on omad eripärad üldkehalisel ettevalmistusel. Ühes peab rohkem rõhku panema vastupidavusharjutustele, teises jõuharjutustele, kolmas mõlemale võrdselt. Aga ÜKE eesmärk on kõigil üks: viia sportlane võimalikult heasse konditsiooni nii jõu, kiiruse kui ka vastupidavuse poolelt. Vastupidavusalade esindajatel, nagu näiteks kesk- ja pikamaajooksjatel on üldkehalises ettevalmistuses oluline tähtsus just sportlase vastupidavuslike omaduste parandamisel. Distantsi pikenedes muutub tähtsamaks või vähem tähtsamaks jõuvastupidavuse kui ka kiiruse osakaal. Jõutreeningutel pööratakse rohkem tähelepanu jala- ning kerelihaste arendamisele. On palju erinevaid treenimismeetodeid, nagu näiteks
Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Maratonikiirusega joostud treening peaks olema piisavalt lühike ja reibas. Väga tähtis on selliste treeningute ajal pulsi jälgimine. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse nt. 10 km alati u. 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti. 5.Harjuta mitmekülgselt Jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. viivad kõik eesmärgi täitumise poole. 42 km jooksu lõpuosas vajad ka tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni. Maratoni jaoks treenides lihaste treening, nõtkus ja teovõimelisus on vajalik juba vigastuste vältimiseks. Samuti on abi ka massaazist. 6.Puhka piisavalt Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Lihtne on harjutada iga päev, tõstes järjest koormust ja joosta pikemaid maid, aga tõsist oskust nõuab piisaval määral puhkamine ja seda enne kui
Vastupidavustreeningu efektiivseks läbiviimiseks on vaja tunda organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve, nende iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise kindlustamise eripära. Konkreetsete sportlaste juures on iseloomulikud nimetatud faktorite väga suured kõikumised ja varieerumised. Võimsust ja ökonoomsust võib vaadelda kui funktsionaalse ettevalmistuse baaskvaliteete, mis on aluseks stabiilsusele. Viimane omab kõrget diagnostilist väärtust vastupidavusalade sportlaste sportliku vormi hindamisel. 3 Kiirus Kiirus on liikumise või asendi muutmise määr väljendatuna läbitud distantsi ja selleks kulutatud aja suhtena (näiteks: m/s ehk meetrit sekundi kohta). Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi,
Kõige tugevamini on see väljendunud 7-9 ja 16-18 vanustel lastel. 2)tahhükardia-südame pekslemine, südamerütmi kiirenemine üle 80 löögi minutis. Üle 100 tugev tahhügardia. Füsioloogiline tahhügardia tekib nii füüsilise kui emotsionaalse pinge korral. Patoloogiline tahhügardia võib olla põhjustatud südamelihase puudulikkusest. On iseloomulik ka kilpnäärme ületalitlusele. 3)bradükardia-rütmi aeglustumine alla 60-e löögi minutis. Füsioloogiline bradükardia esineb vastupidavusalade sportlastel. Parasümpaatiline NS saavutab suure ülekaalu, sellest tulenevalt uitnärvi erutus on tavalisest suurem. Patoloogiline bradükardia võib olla põhjustatud erutuse juhtivuse häiretes erutuse tekke ja juhtesüsteemides. 4)ekstrasüstol-väljaspool normaalset kokkutõmmetesagedust tekkinud süstol(kokkutõmme). Sellele järgneb kompesatoorne paus. Ei ole patoloogiline. Tekib vegetatiivse NS-i toonuse äkilisest muutusest. Kui neid on aga palju ja pole seotud
7. Milline on vereplasma mahu suurenemise mõju liikumise ökonoomsusele? Põhjendage lühidalt oma vastust. - Vastupidavustreeninguga kaasneb vereplasma mahu suurenemine, mis vähendab vere viskoossust. Parema voolavusega veri vähendab südame koormust ja võimaldab seeläbi liikumise ökonoomsust tõsta. 8. Mille poolest erinevad ultravastupidavusalad n-ö tavalistest vastupidavusaladest? Milliseid ultravastupidavusalasid te oskate nimetada? - Taditsioonilistel vastupidavusalade võistlussoorituse kestus ületab märgatavalt aja, mis näiteks kulub maratonijooksjal. Nt. täispikk triatlon, pikk duatlon ja 100km maanteejooks. 9. Selgitage lühidalt, miks VO2max-i, anaeroobse läve ja liikumise ökonoomsuse seos saavutusvõimega on vastupidavusaladel tugev, ultravastupidavusaladel aga suhteliselt nõrk. - Ultravastupidavusaladel on tähtsamateks teguriteks sportlase võime säilitada organismis optimaalset energia-, vee-, elektrolüütide ja soojustasakaalu. 10
On oluline jälgida, et keha vedelikkubilanss oleks tasakaalus (1, lk 62). 4 2. Spordialad ja toitumine Kergel kehalisel tööl on energiavajadus 2000 kcal, intensiivse kehalise koormuse korral 3000-4000 kcal, seevastu jõuvastupidavusaladel aga üle 6000 kcal. Seda tuleb kindlasti toitumisel arvestada (1, lk 75). Vastupidavus on võime vastu seista väsimusele. Vastupidavusalade sportlastel on oluline glükogeenipoode täitumus ning energia efektiivsus (süsivesikutest või rasvadest). Sportmängudes näiteks jalgpallis ja korvpallis on tähtis vastupidavus, aga näiteks korvpallis on vaja ka täiendavat lihasjõudu. Vastupidavusaladel on vaja tarvitada süsivesikuid, rasvasid ja vähesel määral valku (1, lk 77). Jõualadel on oluline maksimaalse jõu arendamine, lisaks tõstespordile kuuluvad siia rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide
Köögivili sisaldab magneesiumi küllaldaselt, kuid peale toiduvalmistamist enam mitte. Seepärast ongi regulaarselt spordiga tegelejatel sageli oluline magneesiumi täiendav manustamine, olgu siis toidulisandi või ravimpreparaadi kujul. Naistel soovitatakse magneesiumi päevaseks annuseks 300 mg, meestel 350 mg. Sporditeadlased soovitavad regulaarselt spordiga tegelejatele ka suuremaid annuseid. Eriti tõhus abi töövõimele on magneesiumil vastupidavusalade puhul. 2.3 KAALIUM Kaaliumi mõju organismis on suhteliselt lai südame töö, närviimpulsside ülekanne, lihaskontraktsioon, neerude eritusfunktsioon jm. Kaaliumivaegus avaldub peamiselt närvi- lihasaparaadi ja südame-vereringe süsteemi talitluses koordinatsiooni häirumine, lihasvärinad, EKG muutused jm. Põhjusteks võivad olla suur vedelikukaotus, stress, mõnede ravimite kasutamine (diureetikumid, kortikosteroidid jm). Samas on kaaliumi vaegust
organismile täisväärtuslik. (portaal K&M Pharma) 3.2 Valkude omastamine Valkudega peaksid päevasest energiavajadusest moodustama 10–15%, sportlastel kuni 20%. Kauakestev ülemäärane valgusisaldus toidus on kahjulik, sest see koormab ja kahjustab neerusid ja maksa (Portaal Toitumine. Valgud). Täiskasvanud inimene vajab päevas ligikaudu 0,8 grammi valkusid kilogrammi kehakaalu kohta. Sportlaste treeningukoormuste kasvades suureneb valguvajadus. Vastupidavusalade sportlaste menüüs peaks valkusid olema 1,2–1,7 g/kg päevas. Suurte treeningukoormuste puhul, näiteks kiiruse ja jõualade puhul, võiks olla valgukogus sportlase päevases toidus 1,8- 2,0 g/kg. Jõutõstjad, kulturistid ja fitnessistid tarbivad valku päevas tavaliselt ligikaudu 2 g/kg kohta. Et kasvatada lihasmassi, võib valgu kogust tõsta ja see võib ulatuda isegi üle 3 g/kg kohta. Suur valgu kasutamine on õigustatud, sest see on tarvilik optimaalseks lihaste kasvatamiseks
kuumarabanduse risk suurem kui täiskasvanuil. Kui täiskasvanud jõid spordijooki 25% protsendi võrra rohkem kui vett, siis laste puhul oli samas uurimuses vastav protsent koguni 90. Koos vedelikuga kaotatakse sportimisel aga ka elektrolüüte, mis võib põhjustada krampide tekete ning samuti ka energiat. Vee joomisega kumbagi ei asenda. Spordijookides on nii elektrolüüte kui süsivesikud. Vale oleks arvata, nagu oleks spordijooke mõtet kasutada vaid vastupidavusalade ja pikkade harjutuskordade puhul. Tegelikult on neis leiduvad süsivesikud (sukroos, fruktoos, glükoos) organismile hästi omastatavad ja ning lähevad energiatootmisel kiiresti käiku. Seepärast on spordijookidest abi ka lühemaajaliste pingutuste korral ning pallimängudes. Spordijook on energiavarude taastajana parem kui lihtsalt magusasöömine või oma segatud suhkruvee joomine. Liigne süsivesikute tarbimine pingutuse ajal võib anda 4
· Vajadusel lisada keedusoola 0,9 1,2 g /l kohta VASTUPIDAVUSALAD JA VEDELIK · Sõltub esmajoones koormuse kestvusest · Kuni 60min treening- ja võistluskoormused täiendavat vedelikku üldjuhul ei vaja Vedelikukaotus 500-1000ml töövõimet ei langeta Vähese treenituse korral aga ligi 60min juba tugev higistamine ja soolakaotus Tervisesportlasel võistlusel üle 90min on joomine juba vajalik Higistamine spordis · Vastupidavusalade võistlustel Jalgrattasõit, triatlon, ketvusjooks, suusatamine, sõudmine, aerutamine · Norm 1 liitrit vedelikku tunnis Temperatuuri tõustes päeva jooksul üle 30 suureneb oluliselt vedeliku vajadus · Higi produktsioon koormusel Kuni 0,5 l/t higi pole nähtav, sportlane juskui kuiv Higi nähtav 1 l/tunnis Max koormusel higi kuivab ja takistab jahenemist Higistamine jooksmisel (ml/tunnis) (W.Feil, T.Wessinghage 2005)
amiinohappeid (ning on · Soja (48%) kergelt omastatavad) · Kartul (34%) · Piim (imendub 76%) · Kaer (25%) · Munad (88%) · Liha (liha sh. kana 68%, kala Madal kvaliteet (puudu >2 AH) 78%) Nisujahu (44%) Oad (39%) Kas tead miks on üleüldse valku vaja? · Kas see võiks olla erinev: jõualade ja vastupidavusalade puhul sugude vahel kõikide inimeste vahel rahuolukorras ja füüsilisel tööl kehale üldiselt ja lihastele eraldi · Kas üks arvuline indikatsioon (n.1.5g/kg/päev) on piisav? Tänaseni on olnud järelikult on nähtus "elastne", "andestav", "suure veaga" jne. Elu näitab, et lihasmassi on võimalik säilitada ja suurendada väga erineva valgukoguse baasilt · Söögiga tarbitud valgu omastamine sõltub paljudest teguritest:
Valke ühtaegu nii sünteesitakse kui ka lammutatakse, et tagada inimorganismi normaalne toimimine. Sünteesi- ja lammutuse vahekorrast sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad, säilitavad oma püsiseisundi või hoopis kõhetuvad ja nõrgenevad. Normaalse seisundi säilitamiseks ja arenguvõimaluse tagamiseks vajab inimene toiduvalkusid. Täiskasvanu vajab päevas ligikaudu 0,8-1,0 g valkusid kilogrammi kehakaalu kohta. Treeningkoormuse suurenedes kasvab ka valguvajadus. Vastupidavusalade sportlaste toidus peks valkusid olema 1,2-1,4 g/kg päevas, kiirus- ja jõuvõimete arendamisele suunatud sportlastel aga 1,2-1,7 g/kg. *Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitluseks. Niisugused ühendid on vitamiinid ja mineraalained. Vitamiinide ja minainete päevased kogused on küll väga väikesed (1-3 miljondikku g), on nad tähtsad meie tervise ja töövõime tagamiseks
Mickelson jt. (1982) 25 72 28 Secher jt. (1982) 7 70-86 14-30 Hagerman jt. (1978) 310 70 30 55 4.2.1 Skeletilihase struktuur Akadeemiline sõudmine on vastupidavusala, mis on seotud kestva lihastööga. Treenitud sõudjad kasutavad sõudmisel suuremat lihasjõudu kui teised vastupidavusalade sportlased. Sealjuures on lihaskontraktsioon sõudmise käigus võrdlemisi aeglane. Seega mängib suurt rolli aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord sõudmise ajal töötavates lihastes. Inimese skeletilihaskiud jagunevad omadustelt kolme põhikategooriasse: 1. Aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud: • väike kontraktsioonikiirus; • väike kontraktsioonijõud; • prevaleerub oksüdatiivne metabolism; • väike fosfaadisisaldus;
jõutreening olema sellise iseloomuga, mis nõuab lihastelt väga kiireid ja jõulisi lihaskokkutõmbeid. (9) Selleks, et sportlane saaks keskenduda harjutuse kiirusele ja sagedusele on vaja saavutada õige harjutuse tehnika. Kuna liigutuste kiirus on seoses lihasjõu rakendamisega, siis on ka lihasjõu osa harjutuste kiirel sooritusel väga oluline. Kiirust ei saa arendada ilma vajaliku vastupidavuseta. Seda tuleks õpilastel arendada läbi sportmängude ja teiste vastupidavusalade (ujumise, suusatamise, jalgrattasõidu jm) harrastamise. (5) 10 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine Kehalisi võimeid saab määrata erinevate harjutuste kaudu. Erinevate kehaliste võimete arendamine ja edasiviimine sõltub treeningkoormuse efektist ehk millise kiirusega, millise raskusega, kui kaua (ajaliselt) või millise sagedusega konkreetset harjutust sooritada
(Kergejõustiku Arenduskeskus, 2006). Jõutud on siiski tõdemuseni, et inimese valguvajadus tõuseb järk-järgult koos kehaliste koormuste suurenemisega. Vastupidavussportlastel soovitatakse tarbida 1,2-1,4 grammi valku iga kehakaalu kilogrammi kohta ning kiirus- ja 11 jõualade sportlastel 1,4-1,7 g/kg kohta (Jalak, Ööpik, 2005). Viimati ilmunud käsitluses on öeldud, et vastupidavusalade sportlastele ülempiiriks kuni 1,5 g valke kehakaalu kg kohta ja jõualadel kuni 1,7 g/kehakaalu kg kohta. Samuti samas mainitakse, et rohkem kui 2 g/kg kohta ei tohiks ka saavutussportlased tarbida, kusjuures noored ja harrastussportlased ei peaks üldse valgulisandeid sportlike tulemuste parandamiseks kasutama (Vaher, 2011). Valkude ületarbimine nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest aspektist võib põhjustada ka valkudest tingitud allergiajuhtude sagenemist
· Vähene rasvkoe hulk Spordi amenorröa teised põhjused · Ülemäärane treeningkoormus või järsk suurendamine · Keha rasvamassi madal tase, järsk vähendamine · Raskoe vähenemine "kriitilistes piirkondades" reied, tuharad · Ülemääraselt piiratud toitumine · Toitumishäired · Emotsionaalne stress · Menstruatsioonitsüklite häired · Treeningust sõltumatu amenorröa Treenerid ei pööra vajalikku tähelepanu · Vastupidavusalade sportlastel sageli menstruatsioonihäireid, pikamaajooksus leitud isegi 50%. · Treenerid peavad seda normaalseks, kuid tegemist on tervisehäirega · Treener, keda lapsed usaldavad, ei või sisendada kinnisideed pidevast kehakaalu alandamisest "Sportlase triaadi" kolmas liige - osteoporoos · Luukoe hõrenemine, luude pooristumine, nende massi vähenemine, mille tagajärjel muutuvad hapraks ja kergesti murduvateks
Praktilises meditsiinis mõistetakse normi all sageli nn. statistilist keskmist (statistilist normi), mis on arvutatud suurel hulgal inimestel läbi viidud mõõtmiste põhjal. Erinevus statistilisest normist ei tarvitse aga üksikisiku jaoks või teatud eritingimustes elava rahva või inimrühma suhtes olla veel haiguslik, vaid normaalne. Tegemist võib olla individuaalse iseärasusega. Nii on näiteks vastupidavusalade sportlastel puhkeolukorras keskmisest tunduvalt madalam südame löögisagedus. Mägirahvastel ja kõrgmägedes treeninud sportlastel või alpinistidel aga on veres tavalisest kõrgem punaliblede hulk ning hemoglobiini sisaldus. See on tingitud organismi kohanemisest eluks ja tööks madalama atmosfäärirõhu ja hapniku sisalduse suhtes. Normi ehk tervise all mõistetakse inimese või looma elutegevuse sellist vormi, mis kindlustab kõige täiuslikuma,
maksimaalse tahtelise forsseerimise korral. Tervel, kuid treenimata inimesel küü- nib see näitaja ligikaudu 56 liitrini sekundis, treenitud sportlastel aga võib see olla 1014 ls-1. Kopsude maksimaalne ventilatsioon jääb treenimata inimestel ena- masti vahemikku 70100 lmin-1, kõrge treenituse tasemega sportlastel (eelkõige vastupidavusalade esindajatel) võib aga küündida 200240 liitrini minutis. SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL Südame talitluse kõige hõlpsamini jälgitav ilming on löögisagedus, mis puhkesei- sundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis, kehalisel tööl aga võib suure- neda 200 ja veidi enamagi löögini minutis. Treenituse tase südame maksimaalset
vahelduvad “vormis” hoidmise perioodidega. Muutused südames Treenides suureneb südame lihas. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht e vere hulk, mida 1 südamelöök edasi pumpab. Kui treenimata inimese südame löögimaht on 90 cm³, treenitud inimesel võib suureneda 120 cm³-ni. Kui tavalisel treenimata inimesel on südame löögisagedus rahulolekus 70x minutis, siis treenitud inimesel vähem kui 50x minutis. Vastupidavusalade esindajatel võib südame löögisagedus olla 35x minutis. Treenimine tugevdab veresooni, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu. Muutused kopsudes Treenimise tulemusena tugevnevad hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda sealt rohkem välja suruda st kopsude ventilatsioonitase tõuseb. Kopsumaht suureneb, kopsualveoolide pindala suureneb – paraneb oluliselt gaasivahetus.
alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel. · Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutatavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjääkide hulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära. silma akommodatsioon Akommodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine. See toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest.
alveoole. Paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära rohkem hapnikku ja antakse ära rohkem CO2 · Südame minutimaht suureneb, vererõhk tõuseb, kopsude verevoolutus suureneb. Veredepoodest suunatakse enam erütrotsüüte vereringesse. · Arteriaalsest verest võetakse ära rohkem hapnikku. Organismi O 2 tarbimine võib ületada kuni 20x puhkeoleku tarbimise, ulatudes 6...7 l/min vastupidavusalade sportlastel. · Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutatavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjääkide hulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära. silma akommodatsioon Akommodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine. See toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest.
VO2 max taset määravad tegurid: 1) Treening 2) Keha mõõtmed 3) Pärilikkus 4. Südamelihase hüpertroofia, südame maht: 1) Südamelihase hüpertrofeerumise biokeemiline mehhanism – südamelihase valkude süntees ja degradatsiooni vahekorra muutus; 2) Südamelihase mass (südame mõõtmed) korreleerub hästi VO2 max taasemega; Treening Keha mõõtmed Pärilikkus 3) Suurimad südame mõõtmed on fikseeritud vastupidavusalade sportlastel. Pikamaajooksja – 20 ml · kgˉ¹ Treenimatu – 10 ml · kgˉ¹ 5. Mitokondriaalse valgu sisalduse ja mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse muutused eri tüüpi lihaskiududes: 1) Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine; Arv ~ 120% Mõõtmed ~ 15-40% 2) Mitokondriaalse valgu hulga suurenemine; 3) Mitokondriaalsete ensüümide aktiivsuse (hulga) suurenemine; Rasvhapete transportimises osalevad ensüümid;
o Füsioloogiline füüsilise koormuse emotsionaalse pinge kehatemp tõusu korral o Patoloogiline südame puudulikkuse korral, kui süda ei suuda piisavalt kudesid verega kindlustada Bradükardia – südametegevuse aeglustumine alla normi; Alla 60. o Füsioloogiliselt esineb vastupidavusalade sportlastel puhkeolukorras tugeva külmaärrituse korral (külma vette hüppamine) Ekstrasüstol – väljaspool normaalset kokkutõmmete sagedust tekkiv süstol. Selle põhjuseks on mingi lisaimpulsi teke erutustekke-juhtesüsteemis. See lisaimpulss võib pärineda ükskõik millisest süsteemi osast, sagedasem on selle tekke sinoatriaalsõlmes. Sellele järgneb kompensatoorne paus, kus süda
Tahhükardia e südame pekslemine o Füsioloogiline füüsilise koormuse emotsionaalse pinge kehatemp tõusu korral o Patoloogiline südame puudulikkuse korral, kui süda ei suuda piisavalt kudesid verega kindlustada Bradükardia – südametegevuse aeglustumine alla normi; Alla 60. o Füsioloogiliselt esineb vastupidavusalade sportlastel puhkeolukorras tugeva külmaärrituse korral (külma vette hüppamine) Ekstrasüstol – väljaspool normaalset kokkutõmmete sagedust tekkiv süstol. Selle põhjuseks on mingi lisaimpulsi teke erutustekke-juhtesüsteemis. See lisaimpulss võib pärineda ükskõik millisest süsteemi osast, sagedasem on selle tekke sinoatriaalsõlmes. Sellele järgneb kompensatoorne paus, kus süda jätab õige järgneva löögi vahele (seda
annaabi.ee 
