võib uurida samade meetoditega. Tegelik tõde on kusagil vahepeal. Kultuurikooslusi on palju erinevaid sümbioos, kus erinevad kultuurid eksisteerivad rahulikult koos; assimilatsioon, kus üks kultuur muutub teisega sarnaseks jne. Muidugi on ka globaalseid kultuurinähtusi, nagu jõulude puhul kingituste tegemine. Kultuuride suhtes saab tunda vaimustust, neid saab kritiseerida ning sünteesida. 14. Määratlege modernsus vastanduses modernismiga. Millised on modernismile tüüpilised kultuuripraktikad? Modernsus kui uue maailmanägemise paradigma. Modernsus toetub mõistuslikule maailmapildile, pürib universaalse tõe poole samal ajal kui modernism peab mõistuskeskset maailma küsitavaks, toetub isiklikule ilmakogemusele; apoliitiline. Modernsus aga esitab poliitilisi programme. Modernism on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-
sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. (Ent kõneletakse ka ,lüürilisest draamast` ja lüürilisest meeleolust, võib- olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?) Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis, kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma draamatriloogiat ,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `. Antiikajal ei kujunenud välja täpset lüürilise zanri mõistet. Nii ei leia me ka Aristotelese
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu.
Klassikaline periood on eri maades romantism. Mis on zanrid, milleks neid vaja on? Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mida mõistetakse luule all? Mille poolest erineb luule näidenditest ja eepikast? Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. Millised on lüürilise teksti tunnused? · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast.
pimedatele) jne. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurimisobjektiks on keelte häälikusüsteemid. Foneemid: häälikuklassi abstraktsioonid. Distinktiivtunnused: sõna tähendust eristavad tunnused vastanduses olevate häälikute vahel. Minimaalpaarid: sõnapaarid, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus. Täiendav jaotumine: kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded
täiendav jaotumine)? Foneetika uurib häälikuid ja häälikute käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteemide tõlgendamist. · Foneem keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus · Allofoon sama foneemi foneetiline variant, on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt: vabaallofoonid ja positsioonilised allofoonid (ekstrinssed ehk märgatavad ja intrinssed ehk märkamatud). · Distinktiivtunnused vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused, eristavad sõna tähendusi: kila vs küla. Foneetiliste ja fonoloogiliste tunnuste vahel pole distinktiivtunnuste puhul selget vahet erinevus on üldistustasandis. · Minimaalpaar sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on eri tähendus: väär vs vöör. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhimeetod.
paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures kasutati eri ajastute stiilielemente, enamasti lähtudes ehituslikust praktilisusest, mistõttu võib sel perioodil rääkida arhitektuuri demokratiseerumisest. Eri stiilide osakaal ei olnud võrdne ja peamine rõhk langes keskaja eeskujudele, neogootika kujunes olulisimaks suunaks, vastanduses klassitsismile. See väljendus näiteks individualiseeritumates ja eripärasemates fassaadides, mis sobisid kokku romantismiajastu vaimuga vabama ja lüürilisema suhtumisega ellu. Oluline rõhk oli ka rahvuslikul omapäral, mida arvati kõige paremini avalduvat just keskaja kultuuris. Klassitsismist eemaldumine toimus 1830-40. aastatel, mil mõisamajandust oli tabanud kriis ja neid ehitati vähem. Üleminek historitsismile avaldus
minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus, fonoloogia aga keelte häälikusüsteemide tõlgendamist. Foneem keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Allofoonid ühe ja sama foneemi foneetiline variant, on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt. Vabaallofonid ja positsioonilised allofonid (ekstrinssed ehk märgatavad ja intrinssed ehk märkamatud). Distinktiivtunnused vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused, eristavad sõna tähendusi, nt kila küla. Minimaalpaarid on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erineva tähendus (väär, vöör). Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhiline meetod. Täiendav jaotumine kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine
teooria kõrvale ja väitis, et keskmes on hoopis päike ja Maa tiirleb selle ümber. Pütaagorlast Aristarchost võib seega nimetada esimeseks heliotsentristliku maailmapildi juurutajaks. See revolutsiooniline idee jäi paraku järgmiseks kaheks tuhandeks aastaks kuni Kopernikuse revolutsioonini tuha alla hõõguma. Maailm koosneb vastuoludest. Nagu arvudeteoorias juba märgitud, seisneb põhikonflikt piiratud-piiramatu vastanduses. Sellest tuletasid pütaagorlased 10 põhivastuolu -- piiratud ja piiramatu, sirge ja kõver, üks ja palju, parem ja vasem, mehelikkus ja naiselikkus, paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik. Sidudes neid vastuolusid akustikast pärit avastustega, väitsid pütaagorlased, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles kogu vastuolulisus ja
oma tagajärgedes Konformsus: Asch, 2/3 inimestest ütleb vale pikkusega joone Loeng 14. Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital- seotud ja usaldus Kahnemann (psühholoog) 2002 Nobeli preemia psühholoogia viimise eest majandusse Bentler 2007,APA auhind Infoühiskonda üleminek tõi suure "vapustuse" inimkooslouste taasavastamise Moreno 1941 thenoloogia arenguga on olulisemad informaalsed sotsiaalsed võrgustikud Sots. Kapitali mõiste 80-90ndatel. Püüab luua tervikut vastanduses atomiseerumisele. Putnam inimesed ei võta sots. Elust osa, võõranudvad teineteisest. Omavalitsuste efektiivsus sõltub kohalikust rahvastikust (koostöövalmis, usaldav), väljendub ka majanduslikult. Sotsiaalse kapitali vähesus viib kuritegevuse tõusuni, valimisaktiivsuse langemiseni, perekondade ja sõpruskondade lagunemisele, usaldamise vähenemisele, narkomaania tõusule Fukuyama 90ndatest interneti tulek viis tõelisele infoajastule, sotsiaalne
2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt, stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed tugevalt näha ka hilisemas loomingus. 3. Eksperimentaalse modernismi katsed (futurism) Barbarus, Hiir, Visnapuu jpt 4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel üks parimaid odaviskajaid. Ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib hilisemas loomingus kaasa. Sütiste toob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi, läheb 1940ndatel Nõukogude võimuga kaasa. Looming: 1928 Rahutus selles luulekogus ja edasi tuleb Sütistel suurel määral retooriliselt kõlavat vabavärssi. Selles luules, mis selgelt proosast eristub, võib rääkida
indiviide tasalülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja sellest tulenevalt tema staatilisus – kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühiskonna areng pidurdatud. Avatud ühiskonnad hakkasid Popperi hinnangul tekkima Antiik-Kreekas seoses hõimuühiskondade kokkuvarisemise ja kriitilise mõtlemise arenemisega. Avatud ühiskonna esimeste teoreetikutena vaatleb ta sofiste. Nende nomos-physis vastanduses näeb ta kriitilise dualismi põhimõtte esmakordset teadvustamist euroopaliku mõtlemise ajaloos. Vastuseks sellele tekib ka esimene suletud ühiskonna teooria – Platoni holistlik ideaalse riigi õpetus. Kaasaegsed suletud ühiskonnad ei pärine Popperi arusaama kohaselt aga muidugi mitte otseselt hõimuühiskondadest, vaid kujutavad endast avatud ühiskondade “sünnišokki” tulemust. Ühiskonna avatuks saades teadvustub kriitilise debati kaudu ühiskonna kogu institutsiooniline
(merta > mõrta, polvi > põlvi). Õ tekkimine on toimunud mitmes järgus.Eesti keeles on õ vanem kui vene keeles.Läänemeresoome keeled jagunevad vastavalt õ esinemisele kahte rühma: lõunarühma keeled ja põhjarühma keeled. Lõunarühma kuuluvad eesti, vadja ja liivi keel, neis esineb õ. Põhjarühma keeltes õ-d pole. 5. Kuidas on tekkinud eesti keelde vältevaheldus? Mitme häälikulise teguri toimel eristus eesti ala murretes II ja III välde. Need olid fonoloogilises vastanduses, st eristasid tähendusi ja grammatilisi vorme. Selle eesti keelele nii iseloomuliku nähtuse kohta on kaks vastandlikku seletust. Esialgu valitses Mihkel Veske ideest lähtunud Björn Collinderi asepikendusteooria, mis pidas vältevahelduste põhjuseks eelnevaid kadusid ja lühenemisi. Paul Ariste esitas vastupidise seisukoha: vältevaheldus põhjustas kaod ja lühenemised ja see lähenemisviis on pooldajaid leidnud. Sel puhul on vältevahelduse põhjuseks peetud muutunud
5. Kuidas on tekkinud eesti keele vältevaheldus? Ainult eesti keeles, teistes läänemeresoome keeltes puudub. Puudub ka kirde- eesti rannikumurdes. Tõenäoliselt on see vaheldus välja kujunenud seoses sise- ja lõpukaoga alles eelneva aastatuhande esimesel poolel. Seepärast nimetatakse ka hiliseks vältevahelduseks. Mitme häälikulise teguri toimel eristus eesti ala murretes II ja III välde. Need olid fonoloogilises vastanduses, s.t. eristasid tähendusi ja grammatilisi vorme. Selle eesti keelele iseloomuliku nähtuse kohta on kaks vastandlikku seletust. Esialgu valitses Mihkel Veske ideedest (1872 ja 1879) lähtunud asepikendusteooria, mis pidas vältevahelduse põhjuseks eelnevaid kadusid ja lühenemisi. Paul Ariste esitas vastupidise seisukoha: vältevaheldus põhjustas kaod ja lühenemised, ja see lähenemisviis on viimasel ajal pooldajaid leidnud.
rahvakultuur“ ja „populaarkultuur vs. massikultuur“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 260] a) Massikultuur vs kõrgkultuur - esteetiline vastandus, elitaarse ja rahvaliku suhete võimustruktuurid koos moraalsete, sotsiaalsete ja poliitiliste aspektidega. Vastandumine nagu sügav vs pealiskaudne, lihtne vs keeruline, erakordne vs tavaline, individuaalne vs stereotüüpne. b) Massikultuur vs rahvakultuur - selles vastanduses toonitatakse peamiselt probleemi, et seniste autentsete rahvakultuuri vormide asemele on tulnud isikupäratu massikultuur ja eelviimane taandub ja hääbub. c) Massikultuur vs populaarkultuur - massiühiskonna mudel käsitles inimhulki totaalse ajupesu ohvritena, kes pole ise suuteslised vastu seisma maiste labastumisele ja tehnoloogiliselt korraldatud sotsiaalsele kontrollile. Poplulaarkultuuri mudel defineerib
Antonüümiasuhtele on iseloomulik graduaalne vastandus. Antonüümiasuhtes olevad sõnad on vastandatud ühe semantilise tunnuse alusel, muus osas langeb nende tähendus kokku, st antonüümidel on olemas teatav tähenduslik ühisosa. Üleminek ühelt antonüümirea liikmelt teisele on sujuv, täielikus vastandusseoses on vaid skaala algus- ja lõpp- punkt. Sageli saab antonüümiasuhe kindla kuju süntagmaatilises vastanduses, st konkreetses lausekontekstis (kontekst määratleb aluse, millel vastandus toimub), nt (madal kõrge [hoone, stiil] madal sügav [veekogu] madal üllas [hing, kirg]) Kolmas liik on konversioon, mis puudutab lekseeme, mille tähendused on üksteisega peegelpildis seotud, nt peremees sulane, ostma müüma. Siia alla kuuluvad ka direktsionaalsed vastandused, mille hulgas saab
2 Kolmas on eristus, milles keeleliste valikute mõjuriks või aluseks on keele kasutajate omadused (elukoht, sotsiaalne kiht, haridus, sugu jne; vt nt Chambers, Trudgill 1998). Siin vastandatakse kõigepealt kaks allkeelerühma. Osa allkeeli on kasutusel üle vastava keeleala ja kõigis inimrühmades, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades. Esimest rühma nimetame ühis(all)keelteks ja teist murreteks ehk dialektideks (dialects). Ühiskeele mõiste on oluline eeskätt vastanduses murretega. Murded jagatakse kohamurreteks (dialekt kitsamas mõttes) ning sotsiaalmurreteks (sotsiolektideks).3 Me tegeleme selles kursuses eesti suulise ühiskeelega ning murdeid puudutame vaid möödaminnes. Keskne liigendus, millest me lähtume, on seega register. Suuline ja kirjalik pearegister Keelt analüüsides tulevad välja need situatsioonijooned, mis mõjutavad keelelisi valikuid paljudes erinevates olukordades. Olen teinud siin kokkuvõtte erinevate uurijate leitud
aastate Inglismaal Rahvakultuuri ajaloo arengud • Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida “rahvalikku” kasutust. • Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. • Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni
Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus:vaar, veer, viir, voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises opositsioonis, st nad on eri foneemid. Vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused on distinktiivsed ehk (sõna) tähendusi eristavad. Distinktiivtunnus : [+/- ümarvokaal] kiir küür , kila küla Paralleelne jaotumine - kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis rahu lahu , varu valu , vaar vaal Täiendav jaotumine ehk komplementaarne distributsioon: kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine - eesti k: velaarne
Asesõna ,,sina" kasutatakse ka personaalseks pöördumiseks lugeja poole, nt reklaamides (,,Kas sina oled juba postkasti välja vahetanud?"). Asesõna ,,sina" on võimalik kasutada ka umbmäärase asesõnana, mis võib väljendada solidaarsust lugejatega. (Nt: Näiteks tavatses Margaret Thatcher oma kõnedes asesõna ,,sina" sel eesmärgil pruukida: ,,... teised maad peavad teada saama, et sa jääd oma sõnadele kindlaks" (Fairclough, 1989: 128).) Asesõna ,,nemad" kasutamine Meie-Nemad vastanduses või teise rahvuse nime vältimiseks annab tunnistust etnilise distantseerumise strateegiast (van Dijk, Ting-Toomey, Smitherman ja Troutman, 1997). 7. Millist väljenduslikku väärtust grammatilised vormid sisaldavad? Kas esineb olulisi väljendusliku modaalsuse vorme? Väljenduslik modaalsus näitab väidetu tõepärasuse, usaldusväärsuse määra (vt ka ,,modaalsus" kujutiste lugemise meetodi raames)
lähtekoht: rahvakultuur - eliitkultuur (vastand) põhjused: ☼ 1960. aastatel vastand eliitdikult - rahvakultuur ☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s ☼ ajalooliste ja antropoloogide vaheline suhe suurenes arengud: ☼ esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. ☼ hakati uurima seda, kuidas eliitkultuur mõjutab rahvakultuuri (ja ka rahvakultuur saab anda tagasilöögi eliidikultuurile) allikad: ☼ otsiti rahvalike objekte (pilte, tekste, lugusid) – kuid kõige tähtsam on see, kuidas rahvakultuuri esindajad kasutavad neid objekte
Protsesse gruppis saab liigendada fundamentaalseteks (interaktsioon), strukturaalseteks (grupi arenemine kui protsess, rollide ja staatuste kujunemine, alagruppide teke), operatsionaalseteks (grupi juhtimine, otsustamine) ja reguleerivateks (väärtuste ja noormide kujunemine). JUHTIMISPROTSESS. Grupi juhtimine tähendab niisuguseid tegevusi, mis aitavad grupil saavutada soovitud eesmärke. Iga indiviidi eesmärkide ja kollektiivsete eesmärkide vastanduses peitubki organisatsiooni dilemma, juhi ülesanne on püüda seda vastuolu ületada. DESSLER ütleb, et juhtimisprotsessi moodustavad juhi poolt täidetavad funktsiooni: planeerimine(eesmärkide seadmine, reeglite arendamine, tuleviku prognoosimine), organiseerimine(sobivate töötajate valik, ülesannete jaotamine, otsusõiguse andmine, alluvate töö koordineerimine), eestvedamine(inimeste mõjutamine,
Child Study liikumine, mis tegeles uurimisega, mida laps Ise pedagoogilise hariduse käigus soovib, milline on tema vajaduste sfäär. Hall võttis kasutusse mõiste, mis andis nime tema peateosele adolescence (1904). 1420ndate eluaastate esimese pooleni (poistel natuke kauem). 1516 eriti keeruline iga. Teos rääkis esimestena positiivselt Freudist. Arendas tema psühhoosi ja neuroosi ilmumise mõtet. Ühiskond esitab noortele liiga ränki nõudmisi, vastanduses darwinistidega (noortele peabki nõudmisi esitama). Kasvatuses ei peaks aluseks olema intelektuaalne jõud vaid hingeline. Väärtustas naiselikkust. Halli üks seisukohti, tuleks pikendada kooliiga (tollane 14aastaseni), ,,The student must have the freedom to be lazy", Halli loogika, et ei tohi avaldada survet. Ühiskonna kohustus leida see üleminekufaas (lapsest täiskasvanuks). ,,We are nation of adolescence" (me oleme noor rahvus/ühiskond)
tuleks lihtsalt omaks võtta religoon, sellest saab kaheks sajandis euroopa mood. Leiti, et lahenduseks on ristiusk. Kunst: Tekib tees, et kunstimaailm on märksa tõelisem, kui vastik talumatu reaalne maailm. Otsiti varju kõigest, mis aitas eralduda igapäevasest, tervemõistuslikkusest elust. Romantismis oluline: isiksuse suveräänsus, tegeleb eraldi inimisikuga, mitte inimestega üleüldiselt. Inimene on suveräänne, kordumatu ja tema tahe on vaba. Hingeelu ja materiaalne elu olid vastanduses. Romantism pidas õigeks anduda tunnetele. Romantikuid huvitavad hingesügavused, tugevad tunded.Inimhing on vastuoluline, ta pole ühetaoline, on keerukas ja mitmekesine. Inimest nähti mikrokosmosena. Huvitavad kired, salamotiivid. Inimese pahemad, hämaramad pooled. Romantismis hakatakse pahet vaatama kui inimese pärisosa, mis pole alla surutud. Terve rida tuntuid paharette kultuuriloos mõistetakse õigeks. Nt saatan (Goethe ,,Faustis").
aga sellist mõtlevat luulet on siiski näha + väga vastuoluline kultuuripersoon läbi 20. sajandi. Jõudis värvika kujuna mõjutada üsna paljusid ja esineda värvikates rollides. St seda, et ta jääb tihti hammasrataste vahele 30ndate keskpaigas üha rohkem uusromantika ja uusklassitsismi põimumisi selles vallas, mida hiljem on hakatud nimetama arbujateks Juhan Sütiste (Johannes Schütz) + ebatraditsiooniline autor ta tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel parimaid odaviskajaid. + ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib ta loomingus hiljem kaasa. See annab põhjust mõtiskleda üldisemalt olukorrale, mis erineb soome kirjanduse olukorrast, kus tekib prol kirjanduse laine, aga Eestis seda lainet pole. Eesti kirjandus jääb kuidagi rõhutatumalt intelligentsemaks. Haritlaskultuuri mõjukiht on tugevam, aga Sütiste loob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi
Kronosega seotud käsitlus e objektiivne aeg. Kohustuslik kõigile. Selle vaimus on üles seatud meie kellad subjektiivne aeg – õige aeg. Aja kulgemise loogika, mis on inimestele omane. Spetsiifiline ajataju inimestel. Kairos – Zeusi noorem poeg. Elame objektiivselt reglementeeritud maailmas. Kõik on organiseeritud tehn ovjektiivsuse printsiibil – ära määratud, mida teha saame. Aafrika muusika puhul kronost ei ole. Rütmiliseks aluseks ei ole taktimõõdud. Kronose ja kairose vastanduses on ka animistliku ja uue ajastu vahe näha. Kogu maailm oli üles ehitatud objektiivsele loogikale, süsteem toimis objektiivsuse kaudu. Sellega koos tuli teistsugune loogika, msi soovis leida üles maailma, mis ei oleks tehnoloogilise determinismiga seotud, ei alluks tehnoloogilise printsiibile. 60ndate teoreetik – psühhedeelilise kultuuri tähtsamaid ideolooge oli Laing. Ta oli antipsühhiaater. Oli olnud psühhiaater, tema positsioon oli see, et psühhiaatria on vägivalla
sündmus, visuaalne kogemus. Eva Hesse. Ebaregulaarsus, korrapäratus kindel vorm puudub! Itaalias levisid sarnased ideed: tõhutati teose väärtusetust finantsilises ja kaubalises mõttes demonstreeriti väärtuse puudumist. Mario Merz must iglu. Eelajalooline tuul oksarägastik vastanduses abstraktsete geomeetriliste vormidega. Viide tsivilisatsiooni kaugetele aegaele. Piero Manzoni väljaheitepurgid ja Jannis Kounellis hobused galeriis. Eesmärk teha midagi võimalikult vastanlikku senisele 'kõrgele' kunstile. MAAKUNST (LAND ART)
üldine tahe, nende endi ühendus. [20]Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust, sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Ent R. eristas "kõikide tahet" (üksiktahete summat, mis väljendab erahubisid) üldisest tahtest (mis väljendab üksnes üldisi huvisid). R. arvates tuleks ühiskondlikus kokkuleppes sündinud ühiskonda tema passiivses olekus nimetada "riigiks", aktiivses olekus "suverääniks" ja vastanduses teistele riikidele "võimuks". [21]Suverääni võim peab olema absoluutne, ainsaks piiranguks on nõue, et kõik seadused kehtiksid ühtviisi kõikide kohta. Üldine tahe ja suveräänsus ei ole jagatavad. Rahvas ei saa suveräänsusest loobuda ega suveräänsust loovutada, ka seadusandlikule esinduskogule mitte. Kuid R. läks suveräänsuse jagamatuse ideega liiga kaugele ning eitas sellel alusel ka võimude lahususe teesi; tõsi küll, ta
annaabi.ee 
