Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24. detsember 1524 Kochi, India) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Mereteedest, mida karmi Euroopa elanikud iganes on otsinud, oli meretee Indiasse alati kõige ihaldatavam. Edukas veneetslane, kaupmees ja maadeuurija Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplastes huvi.
Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed
...................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin.........................................................................12 14. Abel Janszoon Tasman.........................
moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje, mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust. Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid, mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine. Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne-Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja-Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid. Portugallased lootsid, et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne-Aafrikaga
pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu
11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco
ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Maadeavastusteks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell, mis oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas. Tema isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel
Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-
Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja – 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz – 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus – Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-
saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks. 1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra. 1147 Mauridelt vallutatakse Lissabon. 1251 Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse. 1808 Briti vägede saabumine, sõja algus. 1810 Prantsusmaa vägede lahkumine.
maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused, oskasid ära kasutada geograafilisi teadmisi, tähtis oli toetav, tugev ja stabiilne riigivõim. Selleks, et Indiasse meritsi jõuda, piisas teadmisest, et maakera on ümmargune
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13
ühendati esmakordselt kogu India. u 185 eKr Maurja dünastia lõpp, algas poliitilise killustatuse ajajärk. 4. – 6.saj Gupta dünastia ajajärk; nn India kuldajastu. u 6.saj Indias leiutati strateegiline lauamäng male. 12.saj lõpp Muhameedlaste sissetung Afganistanist Põhja- Indiasse. 13.- 16.saj Muhameedlaste Dehli sultanaat Põhja- ja Kesk- Indias. 1498 Portugallased Vasco da Gama juhtimisel jõudsid esimeste eurooplastest meresõitjatena Calikuti sadamasse. 16.saj India rannikualadele hakkasid kujunema Euroopa riikide koloniaalvaldused. 16. – 19
Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus SISSEJUHATUS Cristoph Kolumbus on üle terve maailma tuntud kui mees, kes avastas Ameerika. Uue kontinendi avastamist on ajalooliselt isegi nii tähtsaks peetud, et selle daatumiga 1492 on tähistatud keskaja lõppu Euroopas ja uusaja algust. Tegelikkuses ei olnud Kolumbus esimene eurooplane, kes jõudis Ameerikasse. Muistsete viikingite retked Põhja- Ameerika kirderannikule olid XV sajandi Euroopale tundmatud ning seetõttu ei teatud Ameerika kui kontinendi olemasolust midagi. Tegelikult oli Kolumbuse eesmärgiks leida uus laevatee Aasiasse India vürtside ja kullani. Teadmine uue mandri avastamisest tuli aastaid hiljem ning on võimalik, et Kolumbus suri eksiarvamusega uue tee leidmisest Aasiasse. Segadusi ja selgusetust jätkub ka Kolumbuse enda eluloos
Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg Aquino Thomas teoloog, dominiiklaste ordus Jan Hus Tsehhi vaimulik, õpetlane, katoliku kiriku teravamaid kriitikuid, usuallikas Piibel Lorenzo Valla humanistlik õpetlane, kes paljastas võltsdokumendi, Constantiniuse kinkeürik Leonardo da Vinci Itaalia renessansikunstnik, antiikkunst Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse Vasco da Gama portugali meresõitja, kes leidis tee Indiani minnes Aafrika lõunatipust edasi Niccolo Machiavelli pani aluse uusaegsele poliitfilosoofiale, tema jaoks ideaalne riik Itaalia Benedictus Nursiast munk, kes tegi Monte Cassino kloostri ja koostas kloostrireeglid
VII ristisõda 1248-1254 · Juhtis Louis IX Püha · Mingit edu ei saavutatud VIII ristisõda 1270 · Juhtis Louis IV Püha · Algas katkuepideemia. · Kuningas ise suri samuti katku Ristisõdade lõpp: · Üksteise järel langesid ka kristlaste tugipunktid · 1268 langes Antiookia, 1289 Tripolin, !291 Akka · Jäid ainult Vahemere saared Rhodod, mida valitsesid johaniidid ja Küpros, mille valitseja kandis alguses Jeruusalemma kuninga tiitlit ja mis 15 sajandil läks Veneetsia kätte Ristisõdade lõppemise põhjused: · Nad olid edutud · Olid välja kuulutatud ristisõdadega võrdsustatud retked Läänemere äärde. Oli ohutum ja kergem. · Hispaanias toimus relougista- Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. Rüütlid leidsid ligemal tegevust · Kuningavõim oli hakanud tugevnema. Rüütlid leidsid tegevust õukondadest. · Majandusliku tõusu aeg
hõimud põhjaaladel ja Tupi-Guarani hõimud idas ja Amazonase jõe orus, Ge ja Pano hõimud muude aladel. Need hõimud olid enamuses rändrahvad, kes elatusid jahipidamisest, korilusest ja lihtsast põllumajandusest. Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzóni avastusega mingeid territoriaalseid nõudmisi. Aprillis 1500
Mina valisin Chrisoph Kolumbuse kuna tema on üle maailma tuntud kui Ameerika avastaja ning temast ja tema reisidest on palju informatsiooni ja raamatuid. Kui mina olin alles väike, siis mina vaatasin juba sellist multikat mis rääkis ka tema reisist Ameerikasse. Kõik ka ju teavad, et näiteks osad maitseained on lausa saanud nime selle laeva järgi kus seilas Christoph Kolumbus. Minu tööeesmärk on teieni tuua teave Christoph Kolumbusest enesest ning mõnedest tema reisidest. Ta oli siis maadeavastaja ja kaupmees. Ta polnud küll ka esimene, kes avastas Ameerika, kuid pärast tema avastusretke tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga. Materjali selle töö kohta on küll palju, kuid näiteks internetis on seda rohkesti inglisekeeles. Nii, et kõige suurem osaga töömaht oli ilmselt tõlkimine. Christoph Kolumbuse elulugu Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20. mai
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek,
kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Laisser faire, laisser passer! Laske minna! KÕIK TULEB LASTA VABAKS Talurahvakaitse. Suurem tähelepanu talurahva vabaduele. Nt Joseph II kaotab Austrias pärisorjuse Religioon Euroopa majandusliku arengu mõjutajana. Silmaringi avardumine ja kommunikatsioon. Indiasse viiva meretee otsingud. Hispaania üritas eesotsas Christoph Kolumbusega jõudas Indiasse lääne poolt, avastas hoopis Ameerika (ise seda loomulikult ei teadnud). Portugallased üritasid ja ka saavutasid meretee Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Teoorias oli võimalik Indiasse jõuda ka ümber Põhja-Ameerika ja Põhja-Aasia, niisiis üritas inglane Richard Chancellor ebaõnnestunult purjetada ümber Venemaa. 1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina.
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal. Kultuuripärand. Islami kultuur ühendab kunagiste kõrgkultuuride levialasid. Tõlkisid antiikautorite teoseid, eriti Aristotelest. Panid aluse Euroopa rüütlikultuurile. Leiutasid kompassi, püssirohu ja numbrid. 10. saj tõlgiti "Tuhat ja üks ööd", ligi 300 lugu, mis on koondatud paljude sajandite jooksul, põhinevad legendidel ja linnafolklooril. al-Idris on marokolasest maadeavastaja, kes mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas. Rekonkista (§16) mis, millal, kus, miks, kuidas lahenes, mõjud. Rekonkista oli mauride väljaajamine Hispaaniast (Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest). Rekonkistat ja ristisõdu tuleb vaadelda ühe ja sama protsessi eri osadena. Mõlemad olid vallutused, millele anti tagasivallutuse õigustus. Lõppkokkuvõttes kulus kristlastel selle ala tagasivallutuseks 700 aastat
c)Kaardiülesanne *Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne,need olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal.Sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused.Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. 2)Pilet nr.2 a)Suured maadeavastused ja nende tagajärjed * Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt eksituste jada.Eurooplastele oli oluline leida alternatiive merete Indiasse ja Kagu-Aasiasse,kust toodi Euroopasse vürtse,siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud.Maadeavastuse esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega.Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu,mida hakati nim. Hea lootuse neemeks.Lõpuks taheti jõuda Indiasse
SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15 3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGILD…………………………………………..19 3.1. Jalgpalliväljak…………�
Abiellumise eelduseks hakati üha enam pidama vastastikuseid tundeid ja armastust. Kui selle ajani oli perekonna elu- ja töökoht enamasti ühe katuse all, siis nüüdsest hakkas üha enam mehi töötama kodust väljaspool, mis omakorda määras naistele koduhoidja rolli, jättes naised meestest senisest veelgi suuremasse majanduslikku sõltuvusse. Söök ja jook Varauusaja eurooplase põhitoiduseks jäi teraviljast valmistatu. Täiskasvanud eurooplane tarbis umbes 11½ kg mitmesuguseid leivatooteid (sh ka pudrud ja koogid) päevas. Sagedased ikaldused tõid kaasa näljahäda. Kolmest varauusaja suurimast nuhtlusest katk, nälg ja sõda, oli viimane kõige sagedasem külaline. Viljakasvatuseks vajalike kõlvikute suurendamine kahandas karja- ja heinamaade osa ning koos sellega ka kariloomade arvu. Kui keskaja lõpul tarbiti ühe elaniku kohta keskmiselt 100 kg liha
Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi
Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal
Mesopotaamia alades olevates riikides (Akadi, Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid
Kuulus oli ka Elduraado. Ristiusu levimine ja vajadus võidelda islami usuga andis maadeavastustele usulise mõõtme. Cristofer Columbus C.Columbus on kangru perekonnas sündinud. Hiljem hakkas ta tegelema merekaubandusega ja lõpuks sai temast admiral, kes avastas Ameerika kuigi tema õnnetuseks ta sellest oma eluajal teada ei saanud. 3. augustil 1492 väljusid kolm laeva: Pinta, Santa Marina ja Nina sadamatest lootuses leida uus meretee Indiasse. 12. oktoobril 1492 jõudsid nad Bahama saarte juurde. Veel avastas ta Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Jõudes tagasi Hispaaniasse sai ta suurte auvalduste omanikeks. Oma teisel reisil avastati Väikesed Antiilid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuelasse. Sellel reisil hakkas ta ka kahtlema, et äkki on ta avastanud uue mandri. Oma neljandal reisil ta midagi ei avastanud ja kuna ta suuri rikkusi tagasi ei toonud valmistasid need Hispaania
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
