Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Varude arvestusmeetodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubavarud, soetusmaksumus, 20x9, kaubad, soetushindSeda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01
Kokku 113900 Aastalõpu inventuuri kohaselt oli kaubavaru 1500 tk Arvutada lõppvaru maksumus järgmiste meetodite kohaselt (NB Tegu on perioodilise arvestussüsteemiga!) a) FIFO meetodil Vastus: 900 (30.11) x 13= 11700 600 (04.05) x 11,6= 6960 Lõppvaru maksumus: 11700+ 6960= 18 660 kr b) Kaalutud keskmisel meetodil. Vastus: Ressurss: 10 000 tk ning 113 900 kr Ühiku kaalutud keskmine soetushind 113900kr : 10000tk = 11,39 kr/tk Varud perioodi lõpul hinnas 1500 x 11, 39=17 085 kr 4. Muusikariistade kaupluses toimusid jaanuarikuu jooksul järgmised tehingud: Kuupäev Tehing Ühikud Soetusmaksumus Müügihind Kokku (tk) (kr/tk) 01.01 Varu 15 400 600 6 000 algjääk 10
näiteks laserplaadid jne), mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete või teenuste tootmisel või administratiivsetel eesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. osaleb tulu tekkimisel on identifitseeritav mida raamatupidamiskohustuslane kontrollib ja mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivülesannete täitmisel objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis järgmistel kirjetel: Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest NB! Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis tavaliselt jääkmaksumuses. Firmaväärtus äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Sisemiselt genereeritud firmaväärtus (s o vahe ettevõtte
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve................................................................
Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700
50, 60 ja 70%, kui on teada järgmised andmed: Aastas 365 päeva Muud tulud:Interneti ja telefoni kasutamine 10770 kioskikaubad 5000 Muud tulud on võrdelises seoses täituvusega ja on arvestatud hotelli 50% täituvusele Püsikulud (rent, kindlustus, töötasud jm) moodustavad 303950 aastas Muutuvad kulud (majapidamistarbed, side, transport, kaubad, elekter jm) moodustavad 50% täituvuse juures 47559 ja muutuvad võrdeliselt täituvuse tasemega. Milline on hotelli kasumilävepunkt (täituvuse %-na)? Võimalikud tulud aastas tubadest: 1-toalised: 284700 2-toalised: 379600 Kokku 664300 50% 60% 70% 100% Tulud, : Tubadest Internet ja telefon
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.- Laenuvõlg - Masin 40 000.- 16. Tuginedes tabeli andmetele on õige, et juhul kui vara oleks 132 500.-, siis Maa maksumus oleks: a) 90 000.-; b) 50 000.-; c) 0.-; d) Mitte ükski eelpool toodust. 17. Tuginedes tabeli andmeteleon õige, et juhul kui omakapital oleks 82 500.- ja Maa maksumus oleks 90 000.-, siis laenuvõlg oleks: a) 90 000.-; b) 70 000.-;
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Olulist valemite sisestamisel Suht- ja absoluutaadressid: valemite ko Valemi sisestamist alusta = märgiga (võib ka + või -). Valemites saab kasutada liitmist (+), lahutamist (-), korrutamist (*), jagamist (/), astendamist Ruumide hinnad (^, sisestada nt Alt+94 lauaarvuti klaviatuuri numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimis
4620 4950 5280 5610 5940 6270 4760 5100 5440 5780 6120 6460 4900 5250 5600 5950 6300 6650 Müügihind `=Hulgihind*1,2 (20% kõrgem) Tulu`=(Müügihind-Hulgihind)*Kogus Arvutage keskmine hulgihind ja keskmine müügihind Leidke kogu müüdud kauba kogus ja kogu tulu. Leidke kaubad mille hulgihind on suurem kui keskmine hulgihind Harjutus 12 JRK Kaup Saabumise kuupäev Hulgihind Müügihind 1 Intel Pentium II 350 MHz 15.03.1999 2 850,00 kr 2 Arvutikomplekt P233MMX/32MB/4.0GB/Video 4MB 06.04.1999 7 000,00 kr 3 Intel Pentium III 600 MHz 15.03.1999 12 600,00 kr 4 Monitor 17" 04.04.1999 4 830,00 kr
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
Kaubandus- ja tootmisettevõtete kapitaliseeritavaid kulusid saab liigendada järgmiselt: - inventeeritavad kulud ehk tootekulud (toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ning toodangu valmistamiskulud, mis kajastuvad bilansis varudena); - mitteinventeeritavad kulud (kõik muud kapitaliseeritavad kulud, näiteks ettemakstud kulud). Kulud, mis kajastuvad kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte, on perioodikulud. Perioodikuludeks on mittekapitaliseeritavad kulud ja kapitaliseeritavate, kuid mitteinventeeritavate kulude see osa, mis on kajastatud kasumiaruandes. Perioodikuludeks on näiteks kõik turundus- ja halduskulud. --- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu.
· vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959 7 Malle 15000 3466,849 100 200 27.02.1985 Kokku 76000 18806,79 2800 1400 Täna 18.12.2012 Töö alustamine Staaz TM 21% Neto palk Pension 01.06.2004 8,55 0,00 1671,07 NO TM% 21% 01.06.2000 12,56 2280,86 10630,37 NO TMVM 2250 01.06.1998 14,56 2615,12 11887,84 YES 01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06.1995
Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63. Millistel tingimustel hakkavad firmad kasutama uusi ressursse? 64. Milliseid kulusid peetakse nn. sotsiaalseteks kuludeks? Seminar 3 (5-6 õppenädal) Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese 12 kuu kohta.
mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt
5.5 Varud Ettevõtte varu moodustavad kõik temale kuuluvad ja müügiks ning kasutamiseks määratud varad (materjalid, pooltooted, kütus, valmistoodang jne.). Teel olev vara arvestatakse varu hulka siis, kui selle omandiõigus on ettevõttele üle läinud. Varuna käsitletakse bilansis materiaalse vara jääke ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Varud kajastatakse bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad · Ettemaksed tarnijatele Kaup, toore, materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks. Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas.
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü
Situatsioon - ettevõte ,,E" ostis 30.04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid bilansilises väärtuses ja maksis kokku 60 000 eurot. ,,T" muutub ,,E" tütarettevõtteks. Ostumomendil koostatud ,,T" bilansist selgub, et tema netovara bilansiline väärtus on 60 000 eurot, eksperthinnangu kohaselt ongi see ettevõtte ,,T" netovara õiglane väärtus. Seega tütarettevõtte ,,T": netovara õiglane väärtus = netovara bilansiline väärtus = soetusmaksumus Sellest tulenevalt ongi ettevõtte õiglaseks väärtuseks tema soetusmaksumus ning ostuanalüüsi ei ole vaja koostada kuna ümberhindlusi ei toimu. ,,E" ettevõte koostab järgmise lausendi: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................
võõrkapitaliga. Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. Valmistoote arvestust peetakse arvutis süsteemis SAF -ladu koguseliselt ja summaliselt. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema kauba saamist aktsepteeriv kinnitus ja allkiri. Sõiduauto kütus kantakse kuludesse(vastavalt käibemaksuseaduses kehtivale korrale) ostu-dokumentide alusel: 15 Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas,
Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital............................................................................................19 Lisa 17 Müügitulu................................................................................................ 20 Lisa 18 Muud äritulud.......................................................................................... 20 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused.........................................................20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud......................................................................................... 21 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud..............................................................................21 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega...........................
jne.). 2 2. Nõuete arvestus. Nõuete arvestuse ül. - hinnata arvete laekumise tõenäosust ja määrata kindlaks kulud, mis on seo- tud ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Ebatõenäolise laekumise hindamisse tuleks suhtuda suure hoolega, kuna hinnangu täpsusest sõltub finantsaruannete usaldusväärsus. Nõuded ostjate vastu koosnevad: 1. ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügihin- nas + käibemaks. 2. ostjate vekslid - arveldusraha erivariant. On kindlavormiline eraõiguslik võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale vaieldamatu õiguse nõuda vekslil märgitud summa tasum. (äramaksmist) veksli kehtivuse tähtaja möödumisel, 3. ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega). Realiseerimise printsiip tulud arvest. realiseerimismeetodil või lepingus fiks
Vähendamise tulemusel vabaks jäänud ressursid võib kasutada saaste vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol. Kehtestades kõrgendatud normid piirete sooja- pidavusele tõstetakse nõudlust soojaisolatsiooni materjalidele - nõudluskõver nihkub paremale ja alatootmine oleks likvideeritud. Välistulu põhjustab alatootmise. Tootjal puudub huvi seda tootmist laiendada. 7.5. Ühiskondlikud kaubad Erakaupa toodetakse ainult siis kui see on rentaabel. Kui kaupa ei saa rentaablilt toota aga ta on ühiskondlikult vajalik - peab sekkuma riik. Ühiskondlik kaubal on omadused: · mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. · mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Erakaubal on omadused:
2. inkasso - raha sisse nõue mille puhul kauba müüja esitab kauba ostjale koos makse nõudega ka kauba saatedokumendid mida ostja ei saa kätte enne kui on kauba eest tasunud. Valuuta hoius - analoogne sisevaluuta hoiusega, hoiuse jäägid arvestatakse ümber bilansipäeva seisuga kehtiva eesti panga kursi alusel. Äritehingud, kauba varu, kauba sisseost ja kauba müük. Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani asuvad kaubad käibe sfääris ja moodustavad kauba varu. Kaubavarud ei ole liikumatud vaid on pidevas ringluses ja uuenevad kuid teatud hulk kaupu peab ettevõttel reservis olema, varude suurus sõltub müügi suurusele. Kaubavarude suurenemine - kauba varude suurenemist võib tinglikult jaotada kahte gruppi. 1. kauba sisseost 2. varem müüdud kaupade tagastamine Sisseost. D: Kaubavaru K: Võlg tarnijatele, raha Tagastamine. D: Kaubavaru K: nõuded ostjate vastu, raha
soetusmaksumuses. Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse) või netorealiseerimismaksumus (toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks). Inventuuri läbiviimiseks tuleb üle lugeda kaubad laos, kaupluses, vm, leida nende kogumaksumus ja kontrollida tulemusi raamatupidamise andmetega. Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse perioodilist arvestust (kuu lõpus- kui pole suudetud pikka aega müüa ega kasutada) ja pidevat arvestus (kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse RP-s koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri). Laoprogrammi on oluline omada, kui ettevõttes tehakse pidevat varude arvestust. VAATA VIHIKUST ÜLESANNET !!
Rapla vesiroosi Gümnaasium Äriplaan Raili Tiits 11b Juhendaja: õp Sulev vahtre Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust
annaabi.ee 
