Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao abil varrele 9. Mis on lihtõisik? Õisik kus õied kinnituvad üksikult otse varrele või õierao abil 10. Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud? Sigimikus 11. Millise paiknemisega sigimikud on joonisel? Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud 12
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi).
Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel. Õisikute bioloogilised ülesanded: pikeneb õitsemisaeg, teevad õied nähtavaks. Õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele on tolmlemine. Isetolmlemine või võõrtolmlemine...
·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks
Elu on nagu lill. Kõik saab alguse ühest pisikesest seemnest, mis hakkab idanema, kuni ajab mullast välja väetikese võrse, mis sümboliseerib sündi. Nii nagu imik või väikelaps, vajab see kidurake võrseke palju hellust, soojust ja hoolitsust. Väetades ja kastes me justkui toidaks seda nagu oma last. Kasvutulemused on esialgu väga kiired. Peagi saab võrsest kindlalt seisev vars, mis muudkui sirgub ja sirgub. Oskuste omandamist võime võrrelda lehtede kasvamisega varrele. Lehed võrsuvad erinevatel aegadel, erineva kiirusega ning kujunevad kõik omanäoliseks: mõned neist suured ja tugevad, teised jälle väikesed ja nõrgad. Varsti saabuvad esimesed öökülmad ja tormituuled, milles avalduvad elu raskused ja muutlikkus. Et nende raskustega paremini toime tulla, algab varre puitumine. Elu võimekuse tipp algab siis, kui lill puhkeb õitsema. Mõni jõuab selleni varem, mõni hiljem. Sellel perioodil saavutatakse oma eesmärgid.
poolest ületab maailma maisitoodang või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 maisist, siis maisi kasvatatake laialdaselt cm pikkune. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Tolmlemisele aitab kaasa tuul. ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Prantsusmaal, In Maisi peamisteks kasvumaadeks on Ameerika doneesias, Indias ja Argentiinas. Ühendriigid, Hiina ja India.
TOOTMINE SELLEST LIIGIST. GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE, KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID. TA KASVAB NAGU VÄIKE KOHEV PUUD, HARVAESINEVALT PIKK, SIIDINE KIUD. VAJAB KASVAMISEKS PALJU PÄIKEST JA KÕRGET ÕHUNIISKUS JA SADEMEID. GOSSYPIUM ARBOREUM PUUVILL, MIS SAADAKSE PÕÕSAST, MIS TAVALISELT SAAVUTAB KÕRGUSEKS ÜKS KUNI KAKS MEETRIT. SELLE OKSAD ON KAETUD UDEKARVADEGA JA ON LILLAT VÄRVI. LEHED KINNITUVAD VARRELE 1,5 KUNI 10 CM PIKKUSE ROOTSUGA. TUPPLEHED ON VÄIKESED, MÕÕDULT AINULT UMBES 5 MM PIKKUSED. GOSSYPIUM HERBACEUM NIMETATAKSE KA LEVANT PUUVILLAKS, LEIDUB POOLKUIVADES PIIRKONDADES SAHARATAGUSES, AAFRIKAS JA ARAABIAS, KUS TA KASVAB VABAS LOODUSES. ESIMESENA OLI SEE KASVATATUD LÄÄNE SUDAANIS, KUST SEE LEVIS INDIASSE, EGIPTUS. 700 A. PKR KASVATATI HIINAS JA OLI SELLE PERIOODI ESIMENE PUUVILL. MILLEKS PUUVILLA KASUTATAKSE? Puuvilla kasutatakse mitmete tekstiiltoodete
Päästeteenistuses kasutatakse spetsiaalset tuletõrjekirvest, mis erineb tavapärasest. See tähendab, et kirve üks ots on valmistatud kirve-, teine ots kirkasarnasena. Selline kirves võimaldab tulekajudel erinevate tööde sooritamist. Kirve näide: Kululuud Kululuudasid kasutatakse põhiliselt maastikupõlengute likviderimisel tule lämmatamiseks. Kululuud koosneb metell- lehtedest valmistatud tasapinakisest luuast, mis on kinnitatud puidust varrele. Elektrijuhtmete lõikamise komplekt Elektrijuhtmete lõikamise komplekt on ette nähtud kuni 220V pingega elektrivõrgu lõilude vabastamiseks pinge alt. Komplekti kuuluvad käärid, isoleerkummikud-, kingad- ja maitid, maandur, kruvik, lapiktangid ja kaitseprillid. Elektrivõrgu lõike võivad sellise komplektiga pinge alt vabastada ainult vastava ettevalmistuse saanud isikud. Äitah teie tähelepanu eest ja ei saatke ebaõnnestusele!
endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.
Harilik luuderohi Hedera helix Luuderohi on Euroopast pärit kuni 30- meetriseks kasvav pikaealine igihaljas liaan. Tema puitunud vars tõuseb maapinnalt ronijuurte abil mööda puid või muid tugesid. Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine
hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ
Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad, tingimused ja paljunemine
1936. aastal. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele, aeg-ajalt oma kaunitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sagedasti, imeb nektarit ja lehvitab oma uhkeid tiibu. Isaseid võib näha kindlal marsuudil edasi-tagasi patrullimas. Emane asetab munad mõne sarikalise, tavaliselt soo-piimaputke, värsketele lehtedele. Röövikud on mürgised- ere hoiatusvärvus peabki linde eemale peletama. Suve lõpul kinnitub röövik oma toidutaime varrele, nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.
Lehetipp: · Terav: ühtlaselt ahenev. · Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp. · Ümar: kumera piirjoonega lehetipp · Tömp: peaaegu lame lehetipp. · Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus: · Ümardunud alusega lehed. · Südaja alusega lehed. · Kiilja alusega lehed. · Lakuva alusega leht jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Väljalõigetega lehed: · Hõlmine leht: väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest. (sulghõlmine, sõrmhõlmine ) · Lõhine leht- väljalõiked ulatuvad kuni 2/3 poole lehelaba laiusest. · Jagune leht: väljalõiked ulatuvad üle 2/3 poole lehelaba laiusest, mõnikord peaaegu keskrooni. · Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht. Liitlehed:
kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.) Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned- kollased, eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased sinakad, mustjad jne. Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim
Halli lepa lehed on hallikasrohelist tooni, teravatipulised ja matid. Isasõied on urvakujulised ja punakaspruuni värvi, paiknevad 3-6 kaupa rippudes võrsete tipus. Emasõied on käbi kujulised, õitsedes punakat tooni, kuid valmides muutuvad tumepruuniks ning paiknevad külgvõrsete tippudes. Valminud käbid on keskmiselt 2cm pikkused. Halli lepa vili on välimuselt üsna sarnane emasõiele- punakaspruunid käbid, kuid neil on ka lai tiib ning kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Halli lepa koor on helehall ning sile, võrsed punakaspruuni tooni ning võrsed kui ka pungad on karvased. Hall lepp on külmakindel ning mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem teeb ta oma langevate lämmastiku rikaste lehtedega mullastiku veelgi paremaks. Halli lepa puit on kerge ja hästi töödeldav, seda
12. Kujutle, et oled masinist Tartust Tallinnasse sõitvas reisirongis. Rongi koosseisus on 13 vagunit. Rongi teenindab brigaad, milles on 7 inimest. Rongi ülem on 46-aastane. Kütja on masinistist 8 aastat vanem. Kui vana on rongi masinist? 13. On 9 väliskujult ühesugust münti. Teada on, et üks münt neist on valeraha, see on teistest kergem. Kuidas kahe kaalumisega kangkaaludel (vihtideta) eraldada valeraha? 14. Röövik roomab maapinnalt 1 m pikkuse taime varrele. Päeval ta ronib ülespoole 3 dm, öösel aga libiseb allapoole 2 dm. Mitme ööpäeva pärast jõuab röövik taime latva? 15. Räpinast väljus Võrru liinibuss kiirusega 50 km/h. Samal ajal väljus Võrust liinibussile vastu sõiduauto, mille kiirus oli 80 km/h. Kumb sõidukitest on nende kohtumise momendil Võrust kaugemal? 16. Lennuk lendab linnast A linna B 1 tunni ja 20 minutiga. Tagasitee võtab aega kõigest 80 minutit. Kuidas asja seletada? 17
Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi. Triibuline viljanaksur valmik kahjustab lehti ja õisi. Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid. Tume-viljanaksur muneb mulda või taime juurekaenlasse. Öösiti aktiivne. Nukkuvad mullas nukuhällis. Noormardikad kooruvad suve jooksul, aga jäävad kevadeni mulda. Selts: liblikalised Sugukond: öölased hallikad või pruunikad, lendlevad hämaruses. Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised. Liblikad toituvad õienektarist. Röövikud kahjustavad lehti, varsi ja juuri ning mugulaid. Harilik varreöölane kahjustab varsi ja juuri, muneb kõrrelistele, talvitub muna. Kolmas kasvujärk lihakad varred. Varred murduvad, lehed närtsivad. Nukkuvad mullas, talvituvad röövikuna mullas, vahel munana. Närivad end varre sisse. 1 pk. Põlluöölane kahjustab mugulaid ja vilju. Röövik toitub taime lehest, viljast, varrest,
talitleb teatud aja vältel) ning mis harilikult ei kanna endal teisi taime organeid. Lehe ülesanded: *peamiseks fotosünteesi(süsiniku assimilatsoon) ja transpiratsiooni(ehk taimauramine on vee aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel
Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks?Talvikt võib leida kuivadest männi- ja segametsadest Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik. Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk kodarikuna. Nad on üsna heledalt rohelised ja pealmiselt pinnalt läikivad nagu lakitud. Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti. Nende pärislehtede vahel võib leida soomusetaolisi alalehti ja õisikuvarval samuti soomusjaid kõrglehti. Õisikuid ei näe me aga sugugi alati
Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri)
vähemärgatavad. Värvuselt valge või roosa, roodude kohal tumedam. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm. Sigimiku alusel on oranzikaskollane nektaarium. Õied asuvad pikkadel raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2¼3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud). Õieraol 2 kitsast kandelehte. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja. Välimus Taim kasvab 0,5–1,5 meetri kõrguseks. Ta on väänduva roomava või roniva varrega taim. Lehed kinnituvad varrele vaheldumisi. 2–6 cm pikkused lihtlehed on terveservalised. Taime juured ulatuvad väga sügavale ja moodustavad harunenud võrgustiku. Juba esimese paari elukuuga suudab juurestik tungida kuni meetri sügavuseni, soodsatel tingimustel võib kasvada see kolme ja isegi viie meetri sügavusele. Kassitapp õitseb juunist septembrini. Õis on lehterja kujuga, valge kuni õrnroosa, kuni 3,5 cm läbimõõduga. Taim on putuktolmleja. Vili on umbes 6 mm pikkune kupar.
Putuka pea on musta värvi, nägu oranžikaskollane. Keha on tumepruun või sametjalt must, kitsaste kollaste triipudega. Neljas tagakeha lüli on peaaegu alati kollakasoranž. Jalad on pruunid kollaste otstega. Kirjeldatud tunnused aitavad teda hõlpsasti eristada teistest herilastest. Aasia herilane varitseb meemesilasi 30–40 cm kaugusel taru sissepääsust ja ründab neid, kui nad naasevad korjelennult. Kui mesilane on püütud, siis harilikult lendab herilane kas taime varrele, põõsa või puu oksale ja eraldab talt pea, tiivad, jalad ja kõhu. Järele jäänud rindmik viiakse pesasse vastsetele toiduks. Herilaste tihedad rünnakud mesilasperele nõrgestavad pere ja viib lõpuks selle hukkumiseni. VESPA VELUTINA VESPA VELUTINA OHTLIKKUS • Ainult viljastatud emased (kuningannad) suudavad talve üle elada ja leida pärast talvitumist uue pesa. Iga koloonia saab alguse ühest isendist. Viimane suudab anda mitu tuhat töölist ja sadu isaseid ning
liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees.
Kõikidel mängijatel peavad olema sisespordijalanõud. Kui mängija kaotab mängu ajal ühe või mõlemad jalanõud, saab ta jätkata mängimist kuni järgmise mängu katkestuseni. Kaigas Kaika kaal on max. 380g. Kaal on arvestatud ilma teibita. Kaigas on valmistatud sünteetilisest materjalist. Kaika vars on ümmargune ja selle otsas on nupp. Varre pikkus võib olla max. 950mm. Varrel on 240mm kõrgusel varre alaosast 10mm laiune tähistatud koht, millest allpool ei või teipi olla. Varrele tootja poolt paigutatud teksti ja jm. ei või katta. Varre muu töötlemine ja lühendamine on keelatud. Laba ei või olla teravate äärtega ja selle kõverus võib olla max. 30mm. Laba muu töötlemine, v.a painutamine on keelatud. Laba kõverus mõõdetakse Kaika asetsemisel maapinnal laba alaääre kõrgemast kohast põrandapinnani. Laba vahetamine on lubatud. Laba ja varre ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid max. 10mm laba nähtavast osast võib olla kaetud6. 5 http://www
Raammopid (metallist raam, mille küljes varre lukusti ja aasataolised või lahtilõigatud liigendid). nt. Unimopi raam Ilma narmasteta Pesumopid (pikkade narmastega ja kasutatakse koos press- seadeldisega) Mopp kinnitatakse raami külge kas trukkide, paelte, Pressmopid (press-seadeldis kinnitatud mopi varrele kõrvade, taskute või takjaspaeltega Moppi puhastatakse kareda harjaga, vajadusel pestakse ja kuivatatakse õhurikkas kohas Näited: Rasantmopp, mikrofiiberhaakuvmopp, märgpesumopp
metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.
Maisi (tava- ja maheviljelus) kasvatuse ja koristuse masintehnoloogia Morfoloogia Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane teravili Kasvab 2-3 m kõrguseks, kõrre läbimõõt 2-7cm, kõrre südamik täitunud pehme säsiga, hästi arenenud juurestik toetab taime Emas- ja isasõisikud asuvad samal taimel, isasõisikud on taime ladvas Viljapea kasvab varrele lehekaenlaasse, tõlvikuid maisitaimel 1-4 Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad jne Pilt 1. Zea mays Maisi kasvatamine Eestis Teadaolevalt maisi kasvatatud juba 19.sajandil (1835 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, 1885 Sangaste, 1895 Rooma mõis) Taasalustati Nõukogude perioodil Saak sageli ikaldus ilmastiku ja umbrohtumise tõttu, puudus sobiv tehnoloogia
-ühendab juuri, lehti ja õisi (või vilju) -juhib aineid edasi -võivad piiramatult kasvada ja huruneda leht -areneb pungas olevast lehealgmest -sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas kujunevad taimevarrel kas vahelduvalt vastakult või männaseliseltpaiknevad lehed -peamised osad on -lehelaba(suurus oleneb taimeliigist) -leheroots(kinnitub varrele) -leherood(orgaaniliste ainete ja vee liikumine) pung -lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ.
piimatoodete paksendamiseks. Mõningaid vetikaliike, peamiselt väikseid rohevetikaid, kasutatakse puhastusseadmetes, kus nad toitudes ja fotosünteesides vähenevad vee toitainesisaldus ning suurendavad selles hapniku hulka. 8. Sammalde tunnused. Mille poolest on sammaltaimed vähem arenenud kui teised taimed? Sammaldel puuduvad juured-neil on risoidid . Kuna risoidid ei suuda taime veega piisavalt varustaa, langeb selle omastamise kohustus peamiselt lehtedele ja varrele. Läbi õhukeste lehtede pääseb vesi kergesti taime. Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada. Miks samblad kasvavad tihedalt koos ega kasva kõrgeks? Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada. Tihedasti lähestikku hoides lahendava taimed vee- ja tugiprobleemi korraga :
tolmukad, kus arenevad emas-ja isagameedid. * Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale .Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole *Õie steriilne osa, õiekate koosneb harilikult rohelistest tupplehtedest, mis moodustavad tupe ning sisemistest eredavärvilistest kroonlehtedest, mis moodustavad krooni. *kui õiekate koosneb tupp-ja kroonlehtedest siis on ta
mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on keelatud. Teipi (plaastrit) heitekäel on lubatud kasutada ainult lahtise haava katmiseks. Vasaraheitjatel on lubatud teipida üksikuid sõrmi. Teibitud sõrmi tuleb näidata enne võistluste algust vanemkohtunikule. Odavise Oda koosneb kolmest osast: teravikust, varrest ja käepidemest. Vars valmistatakse metallist või muust sobivast homogeensest materjalist tervikuna. Varrele on kinnitatud terav metallist otsik. Odas ei tohi olla mingeid liikuvaid osi ega abinõusid, mis võiksid muuta oda raskuskeset ja lennuomadusi katse sooritamise ja lennu ajal. Oda hoitakse käepidemest. Vise tuleb sooritada üle õla või heitekäe käsivarre. Oda keerutamine või muud tavapärasest erinevad viskemoodused on keelatud. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal puudutab mingi kehaosaga äraviskeala märgistavaid jooni või maapinda väljaspool neid
Rahvas kogunes agoraale ja pidi otsustama, kumb, kas Ateena või Poseidon on parim oma linna kaitsma. Jumalad leppisid omavahel kokku, et kumbki näitab rahvale oma oskusi, et nad saaksid valida, kumb on nende jaoks kasulikum, kas Poseidon või Ateena. Esimesena tremostreeris oma oskust Poseidon. Ta äigas kolmhargiga vastu kaljut, kust hakkas nirisema külm allikavesi. Järgmisena astus rahva ette Athena ja lõi oma oda püsti maasse, oda varrele ilmusid oksad ja sellest kasvas oliivipuu. Rahvas valis Athena ja tänu sellele kutsutakse tänapäeval seda linna Athenaks. Egeuse sadamasse sisenevad laevad vajasid ohutuseks leppemärke. Ja selline ülesanne oligi templi kõrvale püstitatud Athena kujul, mille käes oli pikk oda kullatud otsaga. Aristrokaat on pikka aega võimul olnud suurmaa omanikust vaba mees. Luuletaja Solon, kes leidis, et ka teised Ateena kodanikud peaksid saama osa võtta rahvakoosolekutest. hääleõigusega
13) mail koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. 14) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 15) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 16) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 17) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 18) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. 19) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. · [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Triivõngejada Põhjaõngejada
kasutatakse aastatuhandeid samasugustena püsinud riistu Viiakse läbi ilma igasuguse tuimestuseta Selline tehnik on säilinud ainult :Vaikse ookeani saarestike saartel- Melaneesia,Polüneesia,Samoa Polüneesias kasutati luukammi Moko tegemiseks kasutati peitlit meenutavat instrumenti Masinad ja tehnikad Vana tehnika: pika varre otsas asetsev nn tätoveerimiskamm või teravaotsaline pulk kasteti tindi sisse ning siis sellele varrele toksides ning sedamoodi nahka vigastades kanti muster naha sisse Masinad ja tehnikad Tänapäeval: tint viiakse teravaotsalise instrumendiga naha pealispinda vigastades pärisnahka ning sinna see jääb Esimese elektrilise tätoveerimisaparaadi võttis kasutusele Samuel O´Reilly Tätoveerimist teostab alati väljaõppinud kogenud prof. Sageli liigub see väga l.p. Amet perekonnas isalt pojale Värvid Tint Põhitoonid : must, tumehall, sinine
metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.
· okkad lamedad, alt heledamad, tipust tömbid · okkad kinnituvad oksale suhteliselt hõredalt · okas murdub ilma säsita · käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased
Roostevabast terasest mõõtekannud sobivad kuumade ja külmade vedelike ning kuivainete mõõtmiseks; plastikust mõõtekannud sobivad külmade vedelike ja kuivainete mõõtmiseks. Mõõtevahendid Kulbid Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti on maht märgitud kulbi varrele. Mõõtevahendid Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga
poleerimisel. Keskmiselt kare (roheline, punane, sinine) kasutatakse plast- ja linoleumpõrandate , glasuurimata keraamiliste plaatide ja saunalavade puhastamisel. Kare (pruun, must) kasutatakse suurpuhastusel ja vahaeemaldusel KORISTUSKÄRU Koristuskärudega tuuakse koristatavale alale puhastusained, töövahendid ja paberitarvikud. Koosneb - ratastega varustatud raamist, - ämbrialusest, - tarvikukorvi alusest - prügikotiraamist. Käru raamile lisatakse kinnituskohad mopi ja harja varrele. Pesemist vajavate pindade puhastamiseks mõeldud mopi väänamisseade kinnitatakse ämbri kohale raami külge. Hea koristuskäru - mahub suuruse poolest koos varustusega puhastataval alal vabalt liikuma ja ka koristustarvete ruumi - rattad on piisavalt suured ja kergesti pöörlevad - omab piisavalt riputuskohti pikkade vartega töövahenditele - ämbrile mõeldud tasapind on piisavalt suur ja asub parajal kõrgusel, et ämbreid oleks mugav
lopsakad. Annab kergesti hübriide varretu, soo jt ohakatega, hübriidid on jäikade ogadega ja kollakate õisikutega · Õitseb juuli-oktoober · Kasvab niisketel niitudel, madalsoodes, soostunud metsades ja kallastel. Põldohakas Cirsium arvense · Perekond ohakas · 40-150 cm · Lehed üsna pehmed ja väikeste ogadega, vaid mererannal ja jäätmaal võib leida teravalt torkivaid taimi (nõelohakas), kellel on lehed pisut varrele laskuvad, mistõttu vars näib lehtede alusel tiivuline. Õisikud helelillad, lõhnavad mesimagusalt. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel · Õitseb juuli-september · Kasvab põldudel, jäätmaal, niitudel, metsaservadel, mererannal Arujumikas Centaurea jacea · Perekond jumikas · 20-90 cm · Lehed kuni 2 cm laiused, teravad, pisut karvased. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud · Õitseb juuni-oktoober
lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2]
· mail ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. · Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. · Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. · Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. · Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 6 · Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. · Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. /Kalapüügieeskiri/
lehrood leheroots Lehtede roodumine rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine. Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse, varrest aga vesi ja mineraalained lehtedesse. Piki vart liiguvad allapoole orgaanilised ained, ülespoole vesi ja mineraalained. Lehtedele annab rohelise värvuse klorofüül. Fotosüntees toimub rohelistes taimeosades. Fotosünteesil tarvitakse valgusenergiat.
· sportlane pillab heitevahendi, · võitleja puudutab äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab oda teravik maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane hoovõturajalt lahkuda. Sportlastel on kolm katset. Oda koosneb kolmest osast: teravikust, varrest ja käepidemest. Vars valmistatakse metallist või muust sobivast homogeensest materjalist tervikuna. Varrele on kinnitatud terav metallist otsik. Odas ei tohi olla mingeid liikuvaid osi ega abinõusid, mis võiksid muuta oda raskus- keset ja lennuomadusi katse sooritamise ja lennu ajal. Oda hoitakse käepidemest. Vise tuleb sooritada üle õla või heitekäe käsivarre. Oda keerutamine või muud tavapärasest erinevad viskemoodused on keelatud. Jooksud Jooks on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. Spordis on
mulgikapsad sealihaga. Lauanõudeks: · Puust kausid, suuremad olid leeme-, kördi-ja pudrukausid. Väiksemates pakuti silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. · Piimapütid. Vahel pandi nedega lauale ka suppi või putru. · Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist taldrikuid. Söömiseks: Igalühel oli oma jaolusikas, mille varrele oli lõigatud märk. Pärast söömist riputati lusikas varna. Kui laual olid keedetud kartulid, räimed, lõss ja leib siis kasutatiainult taskunuga. Igaühel oli lauas oma kindel koht. Laua otsas istus peremees. Tema läheduses oli leivapäts, millest ta lõikas vajaduse järgi. Pärast söömist tänati toidu eest. Kui söögiajal juhtus külaline tulema, kutsuti ta alati leiba võtma. 19. saj. lõpul ja 20. saj. alguses:
pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist (fajanss-) taldrikuid. Söömiseks oli igaühel oma jaolusikas, mille varrele oli lõigatud oma märk. Pärast söömist asetati lusikad varna. Kui olid laual keedetud kartulid, räimed, lõss ja leib, siis kasutati ainult taskunuga.Söömise ajal oli igaühel laua juures kindel koht. Laua otsas istus harilikult peremees. Vana kombe kohaselt oli tema läheduses leivapäts, millest ta lõikas vajaduse järgi. Pärast söömist tänati toidu eest. Kui söögiajal juhtus külaline tulema, kutsuti see alati leiba võtma.
Emasurvad on palju väiksemad ja punakad käbikesed mis valmides muutubvad tumepruuniks. Nad on käbikesekujulised, punased ning valmides muutuvad pruunimaks. Kui isasurvad pikaks venivad ja tolmukad lahti lasevad, siis kannab tuul õietolmu emasurbadele ja neis hakkavad kasvama viljad. Õiepungad arenevad sügisel. Hall lepp õitseb varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Mõlema lepa õied ja käbid on üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Lepad on tuultolmlejad. Sanglepp – nimetatakse ka mustaks lepaks.Tumedama koorega ja enamasti kõrgem ning jämedam ja ei ole nii laialt levinud: ta kasvab tavaliselt vesistes lodumetsades ja mererannikul. Sanglepa kõrgus on kuni 30m, iga tavaliselt 100-150, harva kuni 300 aastat.Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib
Risoomile võivad kinnituda normaalsed lehed (aediiris, aedmaasikas, vahel ka naat) on enamasti näha. Sageli on risoomi lehed taandareneud, soomusjad (orashein, sirel, maapirn), mis aga aja jooksul kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh. orashein alati, naat eelistatult), harvem hajusalt kogu varrele (sirel). Võsu muudendid: Sibul (sibul, küüslauk, liiliad), sigipungad-sigisibulad (hammasjuur, küüslauk, mõned liiliad). Eristatakse kolme peamist VÕSUMUUDENDIT: risoom, sibul ja mugul. RISOOM on maa-alune muundunud võsu (pohl, harilik mustikas, harilik nurmenukk, sinilill, maikelluke, paljud kõrrelised). Ta asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad
• Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. ANEMONE SYLVESTRIS - METSÜLANE • Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või
ei toetu maha ja hari on kauem kasutamiskõlblik. Pesemisharjad Sobivad: · Põrandate, hõõrumist kannatavate pindade ja vaipade pesemiseks · Põrandaliistude pesemiseks Pesemis hari koosvarrega Selle harja otsa saab panna põrandalapi. Parim pesuhari on äärtest kõrgemate ja keskelt madalamate harjastega. Uutel harjadel on samuti vars eemaldatav. See tähendab seda, et kui hari läbi kulub, siis on võimalik osta uus hari ja varrele otsa keerata. Pikkavarreline seenpesuhari Sobib: · Põranda pesemiseks · Seinte pesemiseks · Akendepesemiseks · Selle ümbe võib panna põrandapesulapi Sellisel harjal on otsas shvamm, mis imab vett hästi sisse. Varre küljes väänamise mehanism ja selle harjaga töötamisel ei ole vaja käsi märjaks teha. Pikkavarreline narmas hari koos ämbriga Sobib: · Põrandate pesemiseks
annaabi.ee 
